[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

eerootsik `i̬i̬rootsi|k San, g -gu Rõu = eeroots

jontlik `jońtlik g -u kõver; okslik; ebaühtlane `väega `jońtlik puu: kõ̭ik `jońte ja `joḿme täis Nõo Vrd jontlikanõ, jontline, jontrik, juntlik

kontlik `kontli|k Hls, `kuńtli|k Se, g -ku ebatasane, kühmuline künnet maa om `kuńtlik Se Vrd kontlikane, kontline

krintlik krińtlik g -u rünt (kala) krińtliku liha om hää süvväʔ Kan

ontlik `ontli|k Pst, g -ku Lüg Jõh IisR Jäm Kaa Mar Kse Han Tor Hää Ris Jür Amb VJg I Plt KJn Trv Pst Hls Nõo/-ń-/ Ote Har/-ń-/, -gu Khk Trv; ondli|k g -gu Rei; `untli|k Rõu(-ń-), g -ku Krk(-ń-) Vas korralik; kombeline Tia, kuda tämä `ninda `ölpä on, isa ja ema kõik `ontlikud inimised Jõh; `Kangest `ontlik `mieste`rahvas IisR; pole `ontligid `riidid `seĺga `panna Khk; `ontlikud tüdrekud, ei ole liiderlikud Tor; `ontlik inimene, kõik on tal iluste korras Hää; Ontlik tüdruk saab ikka mehele Jür; Päris `ontlik poiss Amb; meie külas põle üht `ontlikku miest Iis; nisuke `ontlik inimene - - ei `vahtind ega logelend sial, tegi korraliku töö Lai; Oli - - `ontlik mi̬i̬s jah, sai velt`vi̬i̬blese Trv; esät emät mõlepi `untliku inimese, latse ku mõtsa undi Krk; `väega `ońtlik `tüt́rik ja nii `väega puhass Nõo; poig om üits `looder tal, esä om `ontlik mi̬i̬s Ote; Vanaʔ inemiseʔ `oĺli küländ `ońtlikuʔ, nu̬u̬ʔ is taha˽`kurja sõnna `suuhõ võttaʔ Har; Kiä sõ̭ss sääne uńtlik mi̬i̬ss oĺl, tu̬u̬d võeti eḱkä tühüʔ Rõu

peronik peroni|k g -gu tüürimees peronik sattõ `järve Räp Vrd peränik