Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
emm1 emm g emme Lüg/g `e-/
Sa Muh Emm Mar Kse Vän Kos VJg Kod Lai KJn Krk1. hrl lstk ema vahi midä emm tieb `kuhja `õtsas Lüg;
vana rahvas `üidas ikka emm ning taet, nüid `üidavad papa ning mamma;
esiti pisemald [öeld] ikka taet ning emm. suuremald ikka isa ning ema Khk;
Elde emme tüdar (kombelõtv naine) Kaa;
emmedel olid tored küidud tasud küĺje pääl Pha;
`taati `emme Vän;
emm, tule kojo Kos;
emm anna `tissi VJg;
lapsed `ütleväd emm emädä Kod;
nu̬u̬r emä olevet emm Krk Vrd emme1,
emmi,
emps2. vanem naine, pereema; abikaasa; vanaema; ämm –
Sa Muh Emm koes vanad emmed koos, sääl oo ikka paĺju juttu; [pulmas] eideti raha ka - - pere emmele supikeedu eest; [vanaema lapselapsele] too ma leiga soole `leiba. too emm leigab Khk;
Me oleme eese emmega juba ligi viiskümmend aastat paaris olnd Kaa;
Emmed tulid [kiige alla] `vaatama kudas tüdrukudest ka lugu `peetakse Krj;
`meite emm (meheema) Vll;
emmed (abielunaised) töid `villu ninatubaka eest [kerjavale pruudile] Jaa;
kellel es ole last, see `üiti emmeks;
Panga emm ja Välja taat Muh || (paksust naisest) See ösna suureks emmeks läind Pöi;
sie oo igavene emm Muh Vrd ema
kemm1 kemm g -o,
-u Kod möll, tuisk ku põhja plaks (käre külm) tuleb,
siis vi̬i̬l on kemm;
kohe lähäd kemmo ja külmägä;
kemm on `kange tuisk Kod ||
möll, hullamine kemmu lööma 1.
mürama vanass `üeldi lapsile,
kasiga `väĺja `kemmu `lü̬ü̬mä;
ulgakeisi `viskavad vett ja paavad su kammitsa,
lüäväd `kemmu Kod; 2.
flirtima, intiimsuhetes olema Aagust lei `kemmu tämägä,
nagu tüd́rik one äbelik,
naĺjatab vahel,
issovad ja; [tüdruk] lei sedä `kemmo,
kui nüid vants (laps) käen;
kemmuga ja keksuga trallitades lähäb suure kemmoga ja keksoga;
`kartulid `võetud,
läksid väĺjält kodo kepso ja kemmoga,
`rõõmsa miälegä,
suure juaksuga Kod Vrd kemmotama,
kemu,
kendu
lemm1 lemm g lemm|
e Jäm Ans Kaa Muh Var Tõs Khn Aud Hää, -
i Jäm Khk Kär Pöi Saa, -
u Krj Pha Vll Muh haigus (hrl difteeria) mu ema suri `lemmi ära,
suur `kange valu,
ep tohi ihu `kuskilt `puutu Jäm;
lapsel olnd lemm,
`tömband `kangeks ning siniseks Khk;
lemm aab üles ennast,
lämmatab ää,
see o lastel Krj;
lemm `öetakse seike äkiline `aigus olad,
mis võtab inimese oort ära Pöi;
lemm lõi jälle äkiste,
aga misest see `tulli;
`õerus kuldrahaga,
kuldrahaga ikka `rinkis seal peal,
sellega `võitis ära selle lemme Muh;
laps `lemme ää surn Tõs;
suõlikatõ lemm Khn;
lemm oli,
et sellest ei pidan `pääsema,
et kui lemm oo,
siis sureb Aud;
lemm see on seante `aigus,
mis lämmatab,
lööb inge `kińni ja näost lähab laps sinises Saa Vrd lemme|haigus,
lemm|haigus
lemm2 lemm g lemmi hülgepüügiriist Pojale pisteti lemm naha `alla, et kaks `konksu jäävad naha `alla Var
memm memm g memme SaLä Vll Pöi Muh L Ha/g memmu Jür/ JMd Tür Koe VMr VJg Sim I KLõ Hls Krk T V/n meḿm Rõu Plv/, `memme R
1. ema kis tahab `ellitada oma emada, sie siis `ütleb memm Vai;
mo memmel on kaks last olnd Jäm;
suur poiss ning ninuli memme kuue sihes Khk;
Teise pere memm käis ennest meil Pöi;
kuhu see meie memm läks Mär;
teśte memm peab kedrama iga päe oolega Vän;
ma lään memmega `metsa seenele Saa;
memm läks eenamale Juu;
tema on veel memme laps (
ei käi koolis)
MMg;
vanasti `üeldi `memme `rohkem kui ema Ksi;
memm tuli kodo KJn;
memm oli minev`aasta minu juures - - aga akkas mutku kodu `tahtma, olema igav Vil;
mia latsen küll näi `memme alati unel Ran;
vahi kos sa vahid, a [
meie]
memmel om iki kõige ilusamba peedi Puh;
kae, kos om tüḱk, mes `memmgi ei tiiä;
taat ois miu, es lase mul `ti̬i̬nmä `minnä, aga memm ańd valu Nõo;
memm oĺl ütsindä˽koton Kan;
poig oĺl `rõ̭õ̭msa meelega - - `küśse, et memm, kas midägi vaja ka om Räp Vrd memmu 2. vanaema laps `tahtoses `memme `juure Lüg; pojapoeg `ütleb ikke, et memm oo kallis Tõs; vanaemale `üeldakse memm VMr; Meie talus - - memmele `öeldi teie SJn
3. (vanem) naisterahvas, eit mes ead paksud naeste`rahvad oo, need oo memmed;
mõni üiäb paha meelega, et estob toas nagu memm Mar;
kõik vanad memmed koos Juu;
istub kui memm, ei viitsi `tańtsida JMd || (abikaasast) mo va memm, kus sa oled nalj Juu;
tu̬u̬ kelläme memm `oĺli edevä `suuga, ta‿s jätä üttegi `asja - - kõnelemada Ran 4. hakkjalg kaerad leigatakse vihuks ja tehakse kaera memmud Jür