[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

emm1 emm g emme Lüg/g `e-/ Sa Muh Emm Mar Kse Vän Kos VJg Kod Lai KJn Krk
1. hrl lstk ema vahi midä emm tieb `kuhja `õtsas Lüg; vana rahvas `üidas ikka emm ning taet, nüid `üidavad papa ning mamma; esiti pisemald [öeld] ikka taet ning emm. suuremald ikka isa ning ema Khk; Elde emme tüdar (kombelõtv naine) Kaa; emmedel olid tored küidud tasud küĺje pääl Pha; `taati `emme Vän; emm, tule kojo Kos; emm anna `tissi VJg; lapsed `ütleväd emm emädä Kod; nu̬u̬r emä olevet emm Krk Vrd emme1, emmi, emps
2. vanem naine, pereema; abikaasa; vanaema; ämmSa Muh Emm koes vanad emmed koos, sääl oo ikka paĺju juttu; [pulmas] eideti raha ka - - pere emmele supikeedu eest; [vanaema lapselapsele] too ma leiga soole `leiba. too emm leigab Khk; Me oleme eese emmega juba ligi viiskümmend aastat paaris olnd Kaa; Emmed tulid [kiige alla] `vaatama kudas tüdrukudest ka lugu `peetakse Krj; `meite emm (meheema) Vll; emmed (abielunaised) töid `villu ninatubaka eest [kerjavale pruudile] Jaa; kellel es ole last, see `üiti emmeks; Panga emm ja Välja taat Muh || (paksust naisest) See ösna suureks emmeks läind Pöi; sie oo igavene emm Muh Vrd ema
emm2m
kemm1 kemm g -o, -u Kod möll, tuisk ku põhja plaks (käre külm) tuleb, siis vi̬i̬l on kemm; kohe lähäd kemmo ja külmägä; kemm on `kange tuisk Kod || möll, hullamine kemmu lööma 1. mürama vanass `üeldi lapsile, kasiga `väĺja `kemmu `lü̬ü̬mä; ulgakeisi `viskavad vett ja paavad su kammitsa, lüäväd `kemmu Kod; 2. flirtima, intiimsuhetes olema Aagust lei `kemmu tämägä, nagu tüd́rik one äbelik, naĺjatab vahel, issovad ja; [tüdruk] lei sedä `kemmo, kui nüid vants (laps) käen; kemmuga ja keksuga trallitades lähäb suure kemmoga ja keksoga; `kartulid `võetud, läksid väĺjält kodo kepso ja kemmoga, `rõõmsa miälegä, suure juaksuga Kod Vrd kemmotama, kemu, kendu
kemm2kämm
lemm1 lemm g lemm|e Jäm Ans Kaa Muh Var Tõs Khn Aud Hää, -i Jäm Khk Kär Pöi Saa, -u Krj Pha Vll Muh haigus (hrl difteeria) mu ema suri `lemmi ära, suur `kange valu, ep tohi ihu `kuskilt `puutu Jäm; lapsel olnd lemm, `tömband `kangeks ning siniseks Khk; lemm aab üles ennast, lämmatab ää, see o lastel Krj; lemm `öetakse seike äkiline `aigus olad, mis võtab inimese oort ära Pöi; lemm lõi jälle äkiste, aga misest see `tulli; `õerus kuldrahaga, kuldrahaga ikka `rinkis seal peal, sellega `võitis ära selle lemme Muh; laps `lemme ää surn Tõs; suõlikatõ lemm Khn; lemm oli, et sellest ei pidan `pääsema, et kui lemm oo, siis sureb Aud; lemm see on seante `aigus, mis lämmatab, lööb inge `kińni ja näost lähab laps sinises Saa Vrd lemme|haigus, lemm|haigus
lemm2 lemm g lemmi hülgepüügiriist Pojale pisteti lemm naha `alla, et kaks `konksu jäävad naha `alla Var
lemm3lemme1

memm memm g memme SaLä Vll Pöi Muh L Ha/g memmu Jür/ JMd Tür Koe VMr VJg Sim I KLõ Hls Krk T V/n meḿm Rõu Plv/, `memme R

1. ema kis tahab `ellitada oma emada, sie siis `ütleb memm Vai; mo memmel on kaks last olnd Jäm; suur poiss ning ninuli memme kuue sihes Khk; Teise pere memm käis ennest meil Pöi; kuhu see meie memm läks Mär; teśte memm peab kedrama iga päe oolega Vän; ma lään memmega `metsa seenele Saa; memm läks eenamale Juu; tema on veel memme laps (ei käi koolis) MMg; vanasti `üeldi `memme `rohkem kui ema Ksi; memm tuli kodo KJn; memm oli minev`aasta minu juures - - aga akkas mutku kodu `tahtma, olema igav Vil; mia latsen küll näi `memme alati unel Ran; vahi kos sa vahid, a [meie] memmel om iki kõige ilusamba peedi Puh; kae, kos om tüḱk, mes `memmgi ei tiiä; taat ois miu, es lase mul `ti̬i̬nmä `minnä, aga memm ańd valu Nõo; memm oĺl ütsindä˽koton Kan; poig oĺl `rõ̭õ̭msa meelega - - `küśse, et memm, kas midägi vaja ka om Räp Vrd memmu
2. vanaema laps `tahtoses `memme `juure Lüg; pojapoeg `ütleb ikke, et memm oo kallis Tõs; vanaemale `üeldakse memm VMr; Meie talus - - memmele `öeldi teie SJn
3. (vanem) naisterahvas, eit mes ead paksud naeste`rahvad oo, need oo memmed; mõni üiäb paha meelega, et estob toas nagu memm Mar; kõik vanad memmed koos Juu; istub kui memm, ei viitsi `tańtsida JMd || (abikaasast) mo va memm, kus sa oled nalj Juu; tu̬u̬ kelläme memm `oĺli edevä `suuga, ta‿s jätä üttegi `asja - - kõnelemada Ran
Vrd mämm2
4. hakkjalg kaerad leigatakse vihuks ja tehakse kaera memmud Jür

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur