[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

katma `kat|ma, da-inf katta, (ma) kata(n) eP M(-me) T V(- Har; da-inf kattaʔ); katta|ma, -da R(-maie Lüg) Kaa, (ma) kattan VNg Lüg, kadan Kuu
1. katteks millegi peale asetama, peal asetsema kata `taimed `kinni, täna `öhta akab `külmama Khk; Maŕt matab ja kadri katab ja andrus arutab kõik öles Pöi; see `olli `veega `kaetud oln, nüid ta oo maaks kasun Muh; `vankred olid roosilest tekkidega üle `kaetud Lih; karduled `tarvis `õĺgega `kińni katta Tor; `aige laps `pańdi pimedasse tuppa, `kaeti aken kinni Amb; võt́t si̬i̬me `võlgu, põld õlesi jäänud `katmata Kod; `katsi kätege siĺmä `kinni, mul olli nõnda suur äbi; orass akkass maad `katme joba, `kinni `katme Krk; ei ole mattan märt egä kattan kadri maad lumege Hel; ku surnut `kirstu pandass, siss piap jo kaalirõevass olema, mes surnule `pääle katetass Puh; ma tekki `pääle katten näi, et siĺmä olliva latsel `valla Nõo; katõdu `kaska (riidega kaetud kasukad) olliʔ ka voldõliseʔ Kan; tulõ no üless, kata˽säńg. lätt ärä, säńg `katmadaʔ Plv; kui leevä kohetusõ panõt, sõ̭ss katõtass `rõivaga, et ta ei `hińgäʔ Räp; kata˽kinni hinnäst (voodis); pääle katta rõivass (surnu näol); kes jäi `kohtuh kõvõrass, siss oĺ `kohtu laud kattaʔ, `pandva kõ̭iḱ veerest `vi̬i̬rde tu raha `lauda pite Se; j ä r v e k a t m a fig kalavõrkude jaoks linast lõnga ja niiti ketrama sügise ja `talve temä kudas `võrke, mina kedrässi värgu `langa ja `niiti. - - muud es saa tetä, kui `järve kati; jäŕv `olli katta, naariva vahel - -, ega naestele niipaĺlu es anda linu kui järvele Ran || (kaardimängu terminina:) ku olõ õi katta `minkaḱiʔ (kui ei saa tugevama kaardiga „tappa“), sis tulõ kätte võttaʔ. kata koosõrigaʔ Se || fig varjama ma pean seda saladust `katma, mis ma tast `väĺla `ütlen Juu; tema jaal (hääl) katab teste jaale `kinni JMd | tasuma peiu`pu̬u̬lne pulm kateti `kińni. pruut́ kat́tis pulma `kińni (pruut jagas kingitusi peiupoolseile pulmalistele) Kod
2. kedagi riidesse panema, kellelegi riideid muretsema `eigä miä‿n akka sinu kattama ja sinule `riidi tegema Vai; `Sõuke [suur] perekond annab ikka `toita ja katta Pöi; perenaene ei `tõsnud ava`piägä kaŕja ulkka minnä, pidi alate katetud õlema Kod; meap su ole kattan Trv; lammast piap iki pidäme, sõs saap rõõvast ihu katta Krk; nüid katetass poodist, mia `katse kõ̭iḱ ommi näppega, es maka mina ü̬ü̬d ei `päivä Ote; ma söödi tedä ja kat́i Krl
3. katuseroovile õlgi (roogu vm) peale panemaVai eL katuse `murde `katmine olli kige kallep Krk; aeda katussõ kati esi. kui õlõd ülevän, nakati `katma; katussõ `katmine läits muidu ruttu, aga tu `vitsu `käänmine ja `keitmine võt́t paĺlu `aiga Ran; katuss om lagunu, kes‿tu katap tedä; kuuse `koskiga kateti sanna katuss Nõo; õle ku̬u̬ `panti üless rehe `pääle, noist kateti õlekatussit Kam; alasi katõti nii, et tümeʔ `välläpoolõ; vanast katõti napu katuss Har; võta katusõ `laìju ja naka `katma, kataʔ ar, siss nak˽ai läbi `ju̬u̬skma `tarrõ Se
4. sööki lauale panema siis akkati `lauda kattamaie ja `pandi `süömine `lauale ning `süödi Lüg; `pulma `lavvad `oldi kaik `enne jo kadetu `valmist Vai; `katku teite `taeva `lauda (öeldi söögi eest tänamisel) Jaa; laalatet naene ei tõhi `lauda katta `paĺja `piägä Kod
komusse komusse IisR Kad paksult riidesse; hunnikusse, puntrasse Kui `ennast `ninda komusse `riide toppid, siis sa‿i saa `õiete obustki `aetud IisR; pluuse saba jäend komusse sieliku `alla; säŕk jäend jäki `alla komusse Kad
kõnded pl `kõnded Sim Iis Trm riided tia kus nied minu `kõnded on kua Iis; kõnde(s) riides(se) ma panin enese küll `kõnde, aga ma‿i tule Sim; kas õled `kõndes jua; pane ennast paremast `kõnde Iis; paneb ennast `kõnde, akkab reisu `peale menema Trm

muhingess(e) muhingess(e) uhkesti või paksult riides(se) No küll‿o lüönd henesä tänä muhingesse; Sa oled kohe `suoja `ilmaga `ninda muhingess, kas sul ei ole palav; Sie pand henes tänä `ninda muhingesse, `justku menis kosi Kuu

möösertem(e) möösertem(e) paksult riidesse panema mööserte, mööserte ennäst `äste `rõõviss; ta mööserts `endel `seĺgä ni̬i̬ igävese paigat `rõõva; `täempe piap `äste ennäst möösertem Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur