[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

aju1 aju (ajo, aeu, aeo) R S Mär Kse Pä K I M T Krl Plv Vas; aiu (aio) Lä Mih PJg HaLo Lai V; ao Pöi Muh Tõs Khn

1. peaaju ajod on pia luu sies Jõh; kui loom saab tapetud, siis `vöötasse ajud `välja Khk; Kaśs sai ajud omale, me pole neid söönd; Sai nii tugeva põrutuse, põrutas oma ajud ää Pöi; kis aiusid sööb, nee - - keedetässe seebiss Vig; Tal oli aiudes kasuja PJg; raḿp lõi aeo `sisse Hää; aiud on pealuu sees Kei; raiu `lamma piä pualess, võta ajod `väĺjä Kod; sel `üeldasse olema pia ajude sees põletik Ksi; lõigu ajo süldisse Trv; `lamba ajo pannas vere sisse ja tetäss käkke Hls; miä küll ajo ei sü̬ü̬, miä anna ajo kassile Nõo; masina vahele `jäie - - üt́s, oĺl pää aiu `ussõ pit́sitänüʔ Har; `Üĺdäss, et targõp om tu̬u̬ inemine, kelle ajul om `rohkõp `kiirda Se

2. peaaju kui mõistuse, aru, vaimsete võimete keskus Vähä aju pääs, inimisel on vähä `arvu Lüg; kus sinu ajod olivad, et sa‿i teand, kus sa `käisid Vai; sellel on tark aju Jäm; Sellel mehel juba aju `töötab; Vanal aju äi jäga änam Pöi; ma ole kõik `aose pannud (meelde jätnud), mis ma ole kuuln; poisil‿o ikka ao küll Muh; Ega sa aru saa, mis sa muedu oma aiusid vaevad PJg; mõni jääb nõdra`meelsess, siis ajud rikkes; tal on tark aju Ksi; kus su ajo jäänu om, sul midägi ei oole `aimdust Krk; ta ajudõ man viga Krl

Vrd aivo

aju2 aju (ajo, aeu, aeo) R Jäm Khk Mus Pha Hi L Kos Jür HJn Ann ViK Kod Plt Trv Hls Krl; ao (au) hajusalt Sa, Muh Mar; kaasaü `aoga Juu

1. kihutamine, tormamine; rutt, hoog tont pani ise `jälle aju, tulejuga taga VNg; mis kuradi ajo sul `ühte `puhku on; `Lehmäd tulevad vahel koleda ajoga Lüg; Akketi - - tulema, ikke ajuga `kõige tie kuni kodoni Jõh; mis aju sa täna aisid (mis käimist sul oli) Khk; üks suur ao `ühte `jooni; vahel aab [võimasinat] tulise `aoga, vahel `pissi illekest Muh; läks `kange aeoga Mär; `sõitsid suure aeuga ja läksid `ümmer Tor; veis laseb nõnna `aoga et Juu; uśs sai tigedaks, tuli kohe ajuga kallale Ann; aga kihutasid teised võidu ajada, ei tia, mis aju sie neil sies oli Kad; üks aju teise `piale, ega `aega ei ole VJg; siis ku [tuulel] ajo tuleb, puud kõik luagan; jänes tuli `irmsa ajoga Kod; läits suure ajoga Hls || indlemine lehmal on aju - - lehm otsib `pulli VJg

2. a. triivpüük olimme `vennaga kahekesi ajus - - `vergud `paadi `küljes `kinni Jõe; `ennevanast `käüdi ajusse - - `pandi `vergud mere ja siel akkas siis paat `triivimä `neie `verkuega `seltsiss; ajus `käidi `kaugemal Kuu; mihed läksid ajule, ajule minnasse sügise Khk; läksid kilu `vörkudega ajuse Mus; Sörve mehed keivad ajul, nendel on suur lage meri Pha; vörgod on ajos (triivimas) Emm; käisime sii lounatsepool `püidmas ajus Rei; täna `ü̬ü̬si `oĺlime aeus. aeus `käitaks sui räime lõppemese aeg Hää || mereaju `ranna `äärest `viati kohe `kardulimaa `piale seda `ranna `sonniku ja aju Jõe b. ajujaht `meie `nõusima tiad karu `singi ajo iest Lüg; undi aul `keidi Khk; räpadid tarvidatti undi aul Mus

3. a. korraga niidetud hein Sidä aju on juo maas küll - - ei `rohkemb voi `niitädä Kuu; aju on ühe korraga niidetud ein Kad b. pöetud vill va kebadesed aod - - need oo kõige räbälämäd vellad, lühiksed ja purosed Mar

ligu ligu g leo Pöi Mar/n lego/ Hää Saa(le-) Kei Juu Pee Trm Pal Lai Plt KJn eL(n legu Hls; ligo Räp, g lio Rõu), leu Tor Kad, liu R(-o Vai) eP(n -o; g lio); hrl sisekohakäänetes likku (-o) ~ ligu ~ liguse, leos ~ leon ~ leoh ~ lius ~ ligus ~ likkus ~ lios ~ lion, leost ~ liust ~ ligust
1. ligunemine, leotamine kui on liha `liiga `suolane, siis pane likko Lüg; `kangas on lius Jõh; püttü on lios; oda liost `vällä Vai; oad ning `erned pannaste ligu; [linad] `peetaste paar nädalid lius Jäm; kiha jooseb, tahab `liuta, peab ligu panema Khk; oder `pandi liguse, paar kolm `pääva oli ligus Mus; Viisid muidu võrgud merese ligu, kala äi ole Pöi; pärast ligu pannasse linad tokki, kolm peo kokku; ma `panni pesu liguse Muh; Leiva peab `enni ligu panema, kui tahad leiva suppi teha Rei; midä kõbem ligu, sedä parem lina Vig; `enne olid [linad] meres likkus Tõs; tooris on nii ära kuind, et peab `enne likku `viima, ku saab selle sees pesu pesta Vän; räemed `pantas sööma jaoss likku Hää; jõe `eares linad lius Jür; suur küna, `sinna `õhta pesu `likku ja ommiku akka pesema Amb; `pańdi `tuhka likku ja selle tuha `veega `peśti Ann; korralik ligu, ligunemene - - vesi ei tohi läbi `joosta, see kulutab lina kiu ää Pee; [kasekäsn] `tuodi koju, `pańdi tuha lehelise `sisse likku Sim; `vankri rattad one lion; õege ilosad linad kasule, ei tiä kuda ligo treheväb Kod; mina ei tia, mitu nädalad ta (kanep) lios on Äks; `oitu saab puu `nõusid likku `panna Lai; pani ube likku KJn; kui nad (linad) oĺlid liust natuke kõvas jäänd, siis `laśti `rohkem `aega `olla - - aga kui nad oĺlid lio kõva saand, noh siis `võeti ruttu ära SJn; ma pane kannu `sissi likku ni̬i̬ `erne Krk; mul `olli ka parassjagu `vaśka liha leon Nõo; kui kangast nakati `mõskma - - `panti likku Kam; vette võit ka [oad] likku pandaʔ Har; pańni pütü `luḿpi likku Rõu; kuis vesi om, ni kavva omma ka linaʔ leoh, ku läḿmi, sis tulõva ar ińne kattõ nädälit `väĺlä Se
2. linaleoauk, linaligu lina ligo on meil `kaugel Vai; suured liud ei ole ead: kui [linad] `apnema akkavad, ei saa `põhja Vig; linad `viidi - - `leode `sisse; mehed `püidsid leost liiviga `kokre, legude sees oĺli `kokre paĺlu Saa; mõnel olid ma‿`ilma pikad liud Trm; siäl one mitu ligo, kos sügäväm serv, `sinna panevad [linad sisse] Kod; linad `maetasse likku, liud kaevatasse Pal; lina pihud laduti `vankri `piale, `viidi liu `kaldale, sial lükati `ümber Lai; lina `tuĺli `kaeva. meie karjamal on siin ligu alles SJn; mõtsa nurga `sissi olli kaevet pikk legu; legu sääl all, leost võtt vett, siss peseb sääl all Hls; `väkram om rohilin konn, `seantse ligude sehen kus na kasvass; vii muist [linu] oma likku, muist vii jõkke Krk; siin ligude sehen es saa `valget lina Puh; siss kui na lät́sivä parajass `pehmess, `võeti kivi pääld ärä, pilluti `vällä leo `vi̬i̬rde Kam Vrd likk2
3. likku pandu, leotatav ligu sai `kinni matta, et ta üles ei `kerki, vee sees on üleni Mär; kui peält ligu kuib o, siis lähäb rikki; `liule paneme matused `peale: õled, lauad ja latid ja kibid `peäle selle; liu peäl peäb vesi olema üks kolm `tolli Vig; lähen linu `matma, et ligu `alla vaos Aud; ligu tahab `väĺla võtta Tor; meil on jo üks ligu linu väĺlas JMd; märg ku ligu Kod; ligu `toodi `väĺla Lai; Mõ̭ni leo oĺl sääne, et ku˽pu̬u̬l `päivä ka üle lät́s, sõ̭ss sai lina `keŕge ja mädä Räp

lõu1 lõu Urv Krl Har(lõo) Rõu, ĺeu Lut lõvi; sõim taa käü ja `mürräss niu lõu; Sa‿lõt veli lõu külʔ, sa‿i˽`peĺgä˽kedägiʔ Urv; alv inimõni om lõu inimõni, tal om kõkk `võlssi Krl; huuju lõo, mis sa röögit alasiʔ; `lamba lõoʔ omma no˽kõ̭iḱ viĺlä pääle `lännüʔ Har; Ega ku˽taad mett ka paĺlo sü̬ü̬t, sõ̭ss timä lõu lätt mõruss; Aja lõu (hunt) õ̭nnõ˽lammast mõtsa poolõʔ Rõu; ku kihulanõ sai `suuhhõ, üteĺ ĺeu Lut Vrd lõvi2

nõu1 nõu Lüg Pöi Muh L(nõue) Ha Amb JMd Tür Koe VMr Kad hajusalt TaPõ, VlPõ M hajusalt T V(nõo; p nõvvu, -o), nöu Sa Phl Ris HMd, nou Jõe Hlj Vai Jäm Ans Emm Rei, `neu˛u VNg; nõu g nõu|e Var Tõs Aud, -õ Khn; ppl `nõua Mär Vig Tor

1. anum, riist, mahuti; ka lauanõu ammaspuuga tommeta `vitsa `noule `peale, nied on nagu tangid Jõe; `enne olid kase tohust `märsid, sie oli kala `kandmise nou Hlj; sie on mahukas `neu˛u, `siie `mahtu küll VNg; plekk `noutel lööb mölgid `sisse Jäm; vaage vöi kauss, ne‿o söögi nöud Krj; enne said köik nöud ega `laupa ikka ää `pestud Vll; obustel `olli nõu ja `lehmdel küna; rasu pannasse `nõude `sisse Muh; kapadega `veeti tulist vett, muud `nöusid pole oln Phl; sii on ikke piimä nõud ja söögi nõud Mar; sul põle ju õlle tegemese `nõusidki, kellega sa seda teed Mär; ega siis põlnd taldrikid ega nuge-`kahlid `ühti, `nõua oli vähe Vig; too obuse `nõuse vett Kse; aganad said siis suure nõuesse `panna liguma, ilma jahodetta; `söödi ju ühü kausi seest, ega igaühül `nõue põln Tõs; Kaśs mtõ piäse `aitõs nõuõtõ vahel rot́tõ kallalõ; Nõuõsi nda vähä, et `suagid võerastõlõ `seüä `antud Khn; nõue oo ää `umbun, õhk põle `juure saan; talve tegid näid puu `nõusa ja regesi ja `vankri rattud ja Aud; küeri `moĺdis küeritase `nõua Tor; tüńn oo igavene suur nõu Hää; nõu `u̬u̬lmedega `tehtse nõu sihest lippeks Saa; `tehti ikka suur nõu kohe `jälle täis ja `pańdi `sinna `nõusse ja tambiti sure nuiaga nad kõvasti kokku (kapsastest) HMd; siit viiäkse kuuepere piim koos meiereìsse, sis igä väräväst `võetakse nõud `peäle Juu; meil isa ise tieb `nõusid HJn; änam ma‿i soand `nõusi `pestud Tür; oleks olema mõni nõu, kuhu suaks `panna Kad; kolmandik `oĺli siuke suur nõu Kõp; va katikune nõu, ei ole üttegi tervet nõud Trv; kuŕk `raiskas puu nõu õige ärä, võtt mustas; sänest loga puud nevä ei pane, ku na esi nõud teeve Hls; siin‿o ilma arute (ülearuseid) `nõusit kah Krk; mul ei ole ütte nõu, kos ma piimä vala Puh; rasva panõ ma `nõuhtõ, sääl hüvvüss ärʔ Rõu; vanast tet́ti puu nõvva, nu̬u̬ʔ es lääʔ `kat́ski; pleḱine nõo `peĺgäss `väega rostõt, ku `rostõ pleḱi˽tulõvaʔ, nakass nõo `ju̬u̬skma Plv; `valgõ liivaga ja olõ tuuśtiga hõõruti `valgõss nu̬u̬˽puu nõuʔ Räp

2. (töö)riist, vahend ei ole `neusi, `miska `kangast kuon VNg; vokk õli `naiste nõu Lüg; `paĺla `kervega ei tee kedagi `aśsa, muud töö nõu põle HMd; pihid on koa öhöd sepä nõud Juu; Piädi õmadel one `niiske nõu, mes purussab kesä, kesä ku̬u̬ŕja; `irmsad nõud one `soetet inimese `tapmisess; obese nõud ärä kiŕjeldänud; tuavad vikatid ja magamise nõud eenämult kodo; siit küläss ei käi `ükski kalal, `nõusid ei õle enäm Kod; mine võta pikk nõu ja irmuta teda Ote; Võta uma˽nõo˽ja nõsaraʔ ja˽käü˽ruttu tü̬ü̬ manuʔ Urv; kos nu̬u̬ʔ ri̬i̬ nõoʔ ommaʔ Vas; hobõstõ nõvva pääle lätś paĺlo rahha Se || (varandusest) kas mu˽nõo no˽kohegi küünüss Har

3. (suguelunditest) nüüd on vist `õige `arvetu paar, kie ei õle `pruovined `enne `tõine `tõise `nõusid Lüg; meeśte`rahva nõu Nis; ühel lapsel õllud kahed nõud, tüdriku ja `poeskese nõud Kod; küll sul ommaʔ ka nõoʔ, viländ `kandaʔ Se

nõu2 nõu Lüg Jõh Pöi Muh L K I eL(nõo V), nöu Sa Phl, nou VNg Vai Jäm Ans Emm Rei, neu Jõe Kuu Hlj, `neu˛u VNg, `neuvo Vai; p nõvvu hajusalt T, V(-o), `nõu˛u Har

1. nõuanne, juhatus, soovitus ää neu on `kallis Jõe; `kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu Lüg; `anna `miule `neuvo Vai; ta‿s vöta vanamate nöu kuulda mette Khk; Ole mees ja anna nõu, kuda pidi me ahju teeme Pöi; Äi minu nou `aita sii midagid Rei; see oo üks targa `nõuga mees, tal oo alati tark nõu Mär; Mia sio nõu ei taha Khn; kui ei tää, siss küsi teise käest nõu Saa; mis nõu sa `mulle annad Kei; annab molle ike eäd nõu, kudas peäb tegemä Juu; kurat - - and [moonamehele] kohe nõu, et puo ülesse JJn; ei võta minu nõu Iis; minä ei tiä sulle nõu `anda Kod; ma tulli siu manu nõu küsüme Krk; ädä annab iki ääd nõu Ran; küll om targa nõu `anja, aga ega mia nende nõu `perrä ei ti̬i̬; vanast üteldi, et nõid petäb noid, kes nõvvu `nõudva nõia käest Nõo; ma ei mõista sullõ `miaki `nõu˛u andaʔ, mu˽nõu om tanh `väega lühükene Har; `rahvil um ravvadsõ˽`süämeʔ, külä and `külmä nõvvu piltl Rõu; tu̬u̬l olõ õi˽raha juuaʔ, tu̬u̬ and tu̬u̬d nõvvu Vas

2. a. lahendust pakkuv abinõu või teguviis ei seda soa `miskid `nõuga kätte Muh; Ma pole tast ühigu `nouga jägu saand Rei; muud nõu ei olnd, sis ta käis nende (kodukootud) riietega [leeris] Noa; sii ei `aita `ükski nõu Var; uav ei taha ühegi `nõuga paraneta; ei sua ühegi `nõuga obese `riissu Kod; siss es jää poosil muud nõvvu, ku nakaśs sääl puun suure eliga tänitämä, iks aṕpi ja aṕpi Võn b. abi mina täis tegijä ei õld, aga nõust õlin (heinateost) Lüg; ma võta ta omale nõuks Muh; ole mulle vähä nõus Vil; tule mul raasik nõuss, ütsinti saa villast kangast kudaki üless aia Krk; ku vaest midägi ette tulõ, sõ̭ss lööge˽ti˽kah timäle nõuss Urv

3. mõte, kavatsus, plaan sel on tige nõu südames Lüg; äi tεε, kas nad `paari `lähtevad vöi mis nendel nöuks on Khk; `vötsid ikka vahel see nöu ka, et jähid `ööseks `metsa ka `jälle [niidutöö ajal] Mus; see oo kaval nõu küll Muh; oome akkab sadama, tänä elm nä võtab nõu piltl Rid; mol ikke oli - - `kindel nõu `sõnna `menna Mar; jät́tis selle nõu järale Mär; `võt́sid nõus seda teha Tor; [tal] oli nõu uus lehm `osta HMd; võt́tis nõust `minna `külla Iis; ma jät́in selle nõu maha Kod; nõu oli nii`mu̬u̬du tegema akata Ksi; ta ike kurja `nõuga sinna usse manu om lännu, jo ta midägi sääld ärä tahap viiä Nõo; mulle `endäle ka käis poiss sinnä, a tol `oĺle iks `võtmise nõu, `tahte võtta minnu naesest Võn; ma˽tuĺli tu̬u̬ `nõoga, et mi leki hommõn maŕjalõ Har; kuningas võt́te nõust ja `laśke tetäʔ üte suure `korgõ mäe Räp

4. (kohakäänetes:) seisukoht, arvamus; seisukoha, arvamuse jagamine kes ei akkaned `neie `moisnikuie `neusse, siis `viedi `talli ja `anneti viis`kümmend `uopi sugeda Kuu; näväd (külaelanikud) olivad ige nii üks`mielised, kaig olid ühest noust `eigä siin `vällä`andamist ei old Vai; teeme suure `koorma `pεεle, kui sa nöus ka oled Khk; Äi neid saa keski ühele nöule Kaa; tüdar ja ema `ollid mõlemad ühes nõus Muh; kaśs kardab vist, kuda ta muedu naa nõus oo Mar; ei akand minu `nõusse `ühti Mär; Teesed mehed akkasid kua mio `nõudu Khn; nemad nüd kahekesi ühes nõus Hää; ühen nõun varassasid naha ärä Kod; nemä om ütel nõul ku sukka saabast Krk; ärä kõnela midägi, sa‿llit `vargaga ütel nõul Nõo; na omma˽kõ̭iḱ üten nõuhn Har; nimä˽tuĺli˽`nõuhtõ, küd́si˽koogiʔ mul Rõu; ko kaŕruśs `võete, sis õks kõ̭õ̭ küläga - - kõ̭iḱ pidivä˽nõuh olõma Se

5. tarkus, taip, aru Kus joud äi aita, sεεl aitab nou Emm; meno nõu selle `peale ei akka Mar; Ennem saab `nõuga kui `jõuga Han; nõõ `üidmene `aitab oost ja nõu `aitab meest Tor; oma `nõuga ei saa kedagi Ris; kui nõu oli otsas, siis `krat́sis kõrvatagust Lai; miu nõu om nüid otsan, nüid ma ole nõnda ilma `nõute inimen Krk; nõu kaodu narritass kaśs ka ärä, `jõuga ei saa midägina Nõo; ega temä ei kae nõu `kaudu, temä ti̬i̬p kõik iks jõu `kaudu Rõn; ku `jouga ei˽saa avitaʔ, siss avida `nõoga Har

6. nõuks jätma, nõuks jääma (ära jätmisest või jäämisest) Jädä neuks kohe se merele menu sen `iilise `ilmaga Kuu; `linnaminik - - jähi nöuks Khk; Viina ostmine jääb sedakorda küll nöuks Kaa; jättis merele mineku - - nõuks Khn; nõuks võtma midagi teha otsustama Tea isegi, mis peaks nõuks `võtma; Ta on `korda selle nõuks `võtnud ja las ta läheb käib seal ää Pöi; võt́tis nõuks ja läks Mär; nõu pidama midagi (läbi) arutama; plaani pidama pidas neu, mida `selle `asjaga teha Hlj; sene `veikese `laudaga ei õld midagi nõu pidamist Lüg; `piame ete ühe ümarguse nöu ning teeme pulmad ää Khk; Ennem pea nõu ja siis tee Pöi; ei tea, mis nõu näd `jälle pidäväd Mar; Iä küll, kellel õdõ ond, vahel `nõugid pidädä Khn; proua ja - - sulane pidan nõu ära, et tee sa oma ase nüid `siia `kööki maha Aud; naesed pidan oma`keskes nõu Ris; meil‿o vaja mitut nõu pidäde Krk; `piäme üits ümärik nõu, siss lääme Hel; mehe kõ̭ik käräkun ku̬u̬n, ei tiiä, mes nõu na pedäsivä Nõo; poisi lät́si `nõu˛u pedämä, et mis tetäʔ Har; lääväʔ hulgahna nõvvo pidämä Räp; nõusse heitma ~ lööma nõustuma ma seletasi ulga `aega, ennem kui ta `nöuse `eitis Vll; medägi ei avida, sa˽piat õks naidõga ütte `nõuhvu `lü̬ü̬mä Har

hoid hoid g hoiu Har Rõu Plv Se(n hoit), `hoiu Kuu; oid g oiu Khk Vll Muh Mär Kir Lih Kse Tõs Aud PJg Tor Hää Nis Juu KuuK Ann Tür Koe VJg Sim(oidu) Kod(oedu) Plt M(oidu Krk) Puh San, `oiu Kuu Hlj Lüg Vai, oju Jäm Khk(oeu) Rei, oio Tõs KJn

1. hoidmine, hoidmisviis; kokkuhoid see oo nii oiu mees, see‿p tähi midagid peost `välja anda Muh; siss oo param, kui täl `kõrvas natuke `oidu ko oo (kui reel korv peal on) Kse; oiu varal saab elada Tor; ta latse `lu̬u̬misest saandik `seantse oiuge; kolmass põĺv lask läbi, ei ole `oidu `kunnigil Krk

2. alleshoidmine, järelevalve all hoidmine Paberid panime `hoidu ka `karbi sise; vanamihel old obe raha siel `oiuss Kuu; raha `viedi `panka `oiule Lüg; olga see kuub so oeu all siis Khk; ega‿s vanaeedel põle lapse `viisi `oidu tariss Muh; need oo kõik oiu jäoks, need lined, käterät́ikud - - ega neid põle kätte `võetud Mär; sump [on] see, kus kala `oidu saab `panna Lih; mesi oli mo kääs `oidus Kse; varandus jäi teese käde oiole Tõs; mul olid `lammad - - nagu oiu pial mõisa `juures Nis; sedasi `pańdi [singid] `oidu - - lakke rippu KuuK; mina põle änam inimese arus, mina olen aga teśte oiu ja varju all Ann; kui asi oiu all on, ei lähä `ki̬i̬gi tämädä kabama Kod; panin oma raha koa oio `piäle KJn; temä kätte sai oiu pääl ant Krk; vana inemine `ku̬u̬li välläʔ, ma˽pia eläjeʔ uma hoiu ala˽`võtma Har; oĺl pant [raha] hoiu ala Se

peo n, g peo (pio, piu, peu) Muh L hajusalt Ha, JJn Pai Pee Koe Iis Ksi Lai VlPõ eL(pöü Lei), püu (püo, pöo) S LNg Mar Lih Kse Han Mih Tõs Aud Ris JJn Koe Pil, pihu R(piho Vai) Mär Juu HJn KuuK Amb Koe ViK I(piho Kod); pihk g pihu Sim hajusalt TaPõ; sisseü `peiu, -o T V, `piiu M Ran Rõn San Har, pühu Rei

1. a. pihk, käelaba sisemine külg `Lapjavars ottand pihusse `suured ragud Kuu; kes toppis `surnuka läbi, aga sie `viskas `toisest `otsast `toise, pihu oli `vastas VNg; `marja `põõsad `kasvasivad täis `ninda, et `tõsta õks üles ja pihuga `temma Lüg; Siis kõik paa `ümbär ja pihudega `putru suhu ajama Jõh; pihod on kipped Vai; uugaluugid - - `püitsime neid ikka püu sedasi sooja `veega Jäm; vötad kamalaga, kui sa kahe `püuga vötad Krj; Pane püu `alla, ma pane [herned] püu `peale Pöi; siis sülitatse `peose ja õerutse `õndla augu `sooni Muh; labigute varred `peavad siled olema, muidu `aevad püud puhas puruks Käi; Anna oma käsi mo pühu Rei; nad (tedred) tulevad vahest ońnile nii ligi, et veta `peoga ta `kińni Noa; obune võttis peo pealt `leiba Mär; kui oli kiriklik - - taĺlitus taĺlitud, siis sai alles `peimes oma pruudi kää `peosse Lih; ea pea poisil - - tal justkui viśsati `piuga Kse; ründad oo siäl, kus piu akkab Tõs; tämä noeṕn selle raha siält omalõ pio; pulmad ikka üsa `pioga `katsu juba (väga lähedal) Khn; tee peo `lahti, `näita, mis sul on Saa; üks mies tuli, pio oli vaśkraha täis Kei; ega sial siis nuge ega `kahvrid ega laual kedagist põld‿s, kämmelda `pioga, ku‿sa tahad Hag; `näĺkjas `neoke ermos libe, kui ta `peosse puudub Juu; rakud võtab `pihku, kui midagi teha HJn; `liianiga `piusse ka `anti [koolis] Amb; piu oli kohe kõva, krobe `preśsimisest JJn; `vähki `püiti kua tulega, siis pühuga `püiti Koe; köit ei tohi läbi pihu `lasta `juosta. kui ta läbi pihu juokseb, siis on pihu nahk läind VMr; leivamurikas enesel pihus ja pistab aga `pialegi Kad; pihk süveleb, suab raha; oiśs nagu piho piäl (hellalt, hoolikalt) Kod; kui odra oli lühike, siis `kistud pihuga Pal; `ahmis nii`mu̬u̬du, kui `pihku vähe läks Ksi; oli `taskus mõni `kompeki ivake, `mulle `ańdis iga kord pihusse Plt; sigadelle siis - - `kartulid tambiti sekka ja, püo oli si mõet ikke Pil; sa olet nenda rõõmuss, ku [oleks] lind sulle `piiu sittun Trv; miul kaduśs, nindagu `peoge (jäljetult) `võeti ärä Krk; peon om eluju̬u̬n, `rõivavarn, söögilaud Ran; karuuhak `suskab, ei saa mitte `peiu võtta, nii terävä nõgla om Nõo; noore `kapstalehe lõiguti väidsega peenikesess, siss - - `peie vahel pidi näid `õ̭õ̭rma ja pitsitämä Ote; taa lat́s˽om ku ellävhõpõ, ei püüsü˽peon ei pütün Kan; kikass om `väega kuri, tu̬u̬ ei mõista peo päält võtta, tu̬u̬ `t́sankass peo naha `kat́ski Har; olõ õs `aigu jüvvägi võttaʔ, käpäśsi õ̭nnõ `uibu alt paaŕ ubinat `peio Rõu; ma hoia iks `võt́mõ peohn, ku ma tõsõ tarõ mano ka lää Plv; ku jummaĺ uma pio kińni˽pitsitäss, siss um kõ̭iḱ otsah (põuast); nõgõsõli̬i̬ḿ võt́t nigu `pioga˽täi ärʔ Vas; katõ sammu pääle hõ̭it üte pio siemend Lut b. (sisekohakäänetes adverbilaadselt) kätte; käes; käest Näe, `pihku `saime suliku IisR; vöttas püksid `püuse Khk; See oo rohkem seike püust püuse kaup, ega sellest suurt äi räägita Kaa; pisike öitses oli pöos Jaa; Kelles see sant mood korra juba on, see vaadab ikka, kus aga midagid `püusse saaks (varastajast) Rei; kebadi `ańti vikat peoss (et niitma hakata) Ris; `ot́sisin ja `ot́sisin, mitte `kuskilt `pihku ei akand Sim; mena jäin üksinda `peosse Vil; jäness ju̬u̬sk `linna, sõss om koeral peon Krk; ega mul enämb `lämmä vere `tilka es ole, et nüid ma olen peon Ran; mes sä laabit tost pääst, `juusse jo esiki laheda, kaḿm ütte `viisi peon Nõo; ma˽mäńge `kaartõ, muidu lät́s kõ̭iḱ välläʔ, a˽pot́i `soldańn jäi `piiu Har c. piltl `surma pesita pihus (on väga lähedal) VNg; `estest `mülläs `suurest, tegi `viina iga päiv, aga nüüd on `pienike pihus (vaesus majas) Lüg; Mõni on pidand elu aig pihust suhu elama Jõh; Poiss läheb kole `väenikust, pian tal `kõrvad `pihku `võtma IisR; Anna üsna püuga muistust pεhe Emm; nutt peos kohe (kohe hakkab nutma), ku vähä puudud Mär; `mõtlesin isi `piusse (endamisi) Hää; ei ole ees kellegil `aasta jägu, söövad piust suhu Ann; temä võlet́s miul suu `sisse, mis periss `peoge kaian (silmnähtavalt) võle om Krk; sa piät iks `peoga (suure vaevaga) `ti̬i̬ńmä Ran; läits joodikule mehele, nüid kõnnib siĺmä peon (nutta tihkudes); `nüidsel aal om kõ̭igil kitsass peon (vaesus majas), ega tõesele ei täi kõtutäit `anda Nõo; muide vana oĺl ka hinge `piiu võttanu (ära surnud); võta süä `piiu (julgus kokku) ja mine läbi mõtsa Har; siih um nimä elänü niisama piost `suuhhe (tagavaradeta) ńapu `vaihhelt Vas; mul om no jo süä peoh (tunnen hirmu), maʔ nii `peĺgä Se

2. käelaba pikkusmõõduna änamasti site oli kahe peo `laiune Mih; kuus ja seetse pihu on vikat́, sedasi mõedavad Äks; Kui löe pikkus - - on ühessa või kümme peo, siss on see mehele paras SJn; ri̬i̬ `kõrguse mõõt olli paiel ja `risti peo Krk; kas si̬i̬ mõni vikat om, neli peo pikk ja `si̬i̬gi om `õkva otsan Puh; vikadi vaŕs pulga mant ütesä `piiu piḱk ja vikat́ säidse `piiu piḱk om kõ̭kõ `parhrap `niitmise vikat́ Har

3. kinda peopesa kattev osa; ka kindalaba `Kinda pihu lähäb ikke `enne `katki kui päält Jõh; `kinda vaŕs, püu, sörmed Jäm; püu inaraks kulund Khk; siis sai aketud püu kuduma Kär; `Kinda püu on, mis ää kulub Pöi; `kinda pöo jääb seetsi‿pole `jälle, väljap̀ol‿o selg Muh; Kendä peod oo päris ää kulund, aa ette kendäle uued peod Mar; `kinda piu on siitmoalt, kus pöial akkab Hag; nii laiaks, kui sie kinnas taheti, sätiti sie pihu siis KuuK; `peidla auk `lasta `sisse - - siis tied pihu edasi Sim; kui pihu jägu `tehtud saab, siis tuleb veike sõŕm teha Lai; `kindit sai kah nii kodada, kui tagumane ots `olli terve - - i̬i̬st peo lagunu, võesid vana veere `külge kodada `vastse `kinda Ran; `kinda peo [on] rusik`kińdil Plv

4. linapeo kaks pihu sai `korraga `kuondla teha VNg; kisuta üles ja `pannasse pihud kokko Lüg; viis ehk kuus pihu ehk kui `paljo `kiegi tahab `panna, kokko `kierada, siis `ongi lina `nuustik Jõh; püud pannaste akk`jalga Jäm; pingi `pεεle `pandud see püu ning siis sai nuiaga `sönna `pihta `pandud (linakupardamisest) Kär; kui linad‿o ää `kistud, pannasse kümme püud kogu, see‿o kerajas Mus; pärast ligu pannasse linad tokki, kolm peo kokku Muh; metu peod sa `päävas kisud Kul; need‿o parajad piud, mis `sõrmede vahele mahub Vig; kõige `este olid niukst lõugetid, kaks ammast oli teise sees, se peo oli seal vahel Lih; [linad] `tehti `piudese ja siis `viidi merese liguma Tõs; peo köidetse `kińni, `võetse kuus-seitse linavart - - kugartega ots ülesse, juurikud `alla Saa; pihule `jälle `tõmma `ümber side, pihud `siuti kubusse Amb; iga peu oli `kińni `seutud, kolmkümmend peu sai `koosse `panna Pai; linad `kiśti kätega ja pihud `pańdi `püśti Sim; pihud `tehti nigu käe varred, selle sama pihu küĺjest `võeti side, köideti pihu `kińni Trm; vanass lina `pańti `suuri pihuje Kod; mitt‿üks peo ei ole linu enäm KJn; talupoisil `olli kolmsada pihu linu `aada SJn; tuhat peo sai iki ärä kakut [päevas] Trv; ku ää lina, sõ̭ss kolm aarakut võta ja `ommigi peo kähen Krk; väegä `suuri `peosit es tetä, es ligune ärä Ran; lina`kakjale `masti `peode pääld raha Nõo; kura `käega tsusassit peo sinnä [kolgitsa] vahele, siss ää `käega sangutit üless-`alla Ote; ku suuŕ peo oĺl, sõrmõ `vaihõ pidit kõ̭iḱ täüs `põimma Plv; edimält ma tei `väega `suuri peia, peräst `naksi tegemä `säntsit ku tõõsõki Räp; ku om käüdet, sõ̭ss om pöü Lei