[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

ee- → e-, ei-, jee-

hee1 hi̬i̬, hi̬i̬ʔ, hii, hiiʔ Urv Har Rõu Vas Se; e-, je-, ii- Lei hüüds näe(d), vaat vanast oĺl hi̬i̬ sääre pińgi sugudane söögi laud; Noh ku [lina] üless võedass, käändäss hi̬i̬ `näede˽kuppu Urv; hi̬i̬ kohõ ma pańni pudru; hi̬i̬˽sääl kon om hi̬i̬ haab; Huju hii, hud́suda taad `hullu kah ega taast esi naasõ`võtjat ei saaʔ Har; Kae˽hi ma˽toona˽käve `Rõugun Rõu; jekon (vaat kus) om küll ińemin; `iikon om vits, taa ma kaŕda vits; eku om ĺämmi Lei

ee1 ee Pöi Tor Krk, h- Plv

1. hüüds = hei ee! üea `kińni Tor; hee, kes sääl um, ti̬i̬˽heĺlü Plv

2. hüüds Vana kiri [lehm] tuleb juba ine ajades värava taha `jälle, nina pikali, ee ee Pöi

hee2 ee Hi(h- Phl; εε Käi) ihe, ihumispuru suur kollane, küna `pöhja jεεb, se on käia ee, vask `asju puhastata senega; kövasi ee Emm; tahu ee; Kui piim püttis venima akkas, määridi püti `uurdeid käia `eega; Käia eega saab kiŋŋa nahka mustaks värvida Rei Vrd ige3

ee2 → esi1

jee jee Sa Phl Rid Mar PJg, ie Khn int Oh äri jee Jäm; `elde jee, nee kasu naised tegad `vaeseks Khk; oh jee, need on nii kibed Kaa; oh sa jee, ma tuli lennates Vll; ui jee, meks ma põle Mar; `Elde pühä ie Khn; oh sa jee PJg Vrd ee

jee → j

kee1 n, g kee p -d S L/ki̬i̬ Hää/ Nis Juu HJn Lai; n, g kie p -d Hlj VNg Jõh Ris Kei Hag Kos Amb ViK; n, g ki̬i̬ p -d I; kesi g kee p -d Muh; kesi g kee p kett Muh Hi
1. köie, lõnga, patsi jne keere, säie kolme `keega pat́s Ans; keera kööve kee `kinni, köis lammub tükkis εε Khk; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis; Ohjad olid kolme keega, köis viie keega Pöi; vahel `keerti piitsa veel kanepitest, mitu kett `pandi kokku; kard `keega `neatati `paelu, kard keed `pandi `lõngade vahele, siis `kiiskas Muh; paelad olid kolme `keega Vig; köiel `tehti eies, kui keer `piale `löödi, siis oli köie kee, kui need keed kokku `löödi, siis tuli köis; mida `rohkem `keesid kokku lüiatse, seda tugevam köis saab Kse; Põõnusepael oli kahest keest keerutatud `pastlipael Han; enne `tehti takudest need keed pööra pial `valmis; kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud Tõs; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem; ma naaritse `paela kolme neĺla `keega Aud; kolmest kiest löng on kolme `korne Ris; `laia `paela `tehti `kümne `keega Nis; `enne kierutatakse kied `valmis ja siis neist `kiedest `tehtakse köis `mitme kortselt aga tahetakse Kad; kolme `keega plet́t Lai
2. ehtekett, kaelakee `ennevanast lükkiti keik obe `rupla tükkid kie sise, `üöldi `kannaga `rupla tükki VNg; Pani uuri suure pitka `keega `kaola Emm; piiskopidel oo `keega rist `kaelas Tor; kie `tehti naeste pika `juustest kui ilusad `juused olid, siss oli kie nagu kuld Hag; keede lõngid tulid üsnä üle rinna Juu; elmed on ja kaalakeed, edemält `kańti `mussa siidi`paala kaalan, eks näid `keesid õle `kõikisugusid Kod
Vrd keed, keerd, keere, kei, kesi

kee2 kee Khk Rei Phl Mar, kie Jõe VNg Lüg Jõh Lei(ḱee), ke Lüg Jõh Räp; g kene p ked|a (-ä) VNg Lüg Jõh, g `kinka Lei. Lausefoneetiliselt koos dem-pron: `kiese VNg(`keese) Lüg Jõh van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b. (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg

kee3 → kesi1

lee1 lee Jäm LNg Kul Mär Vän Saa Ha Jä spor I KLõ, lie R KPõ Iis Lai KJn tulease ahjusuu ees; kolle lie `lieme `keidab ja perand `lapse `oiab VNg; `reietua `ahju lies `keideti, nokkad ja `konksod õlid `püsti; vanal `ahjudel õli üks puha `lahtine lie, suits läks `reie tuppa Lüg; lies `keideti `ahju `kummi all Jõh; `tõmbas süöd `liede ribilägä Vai; paneb `leede kardulid `küpsema Mär; Lee tuli oĺli tares suure ahju suu pääl Saa; vanast keedeti pajaga lees, kui pliidit põld veel olemas Juu; `tõmmame ahjust süed `liede, paja `alla Kos; kaks pada oli ikke `kõrvi sial lies ja tuli põles all ja KuuK; `pańdi altuks `kinni, kui ahi oli küdend, siis akati lie pial süte pial `kietma Amb; kuoguga lie pial `kietsid, lie oli ahju suu alune JJn; meil oli lee nagu `enne vanasti oli - - sööd tõmmati `sõnna `sisse, sööd ja tuhk Tür; sial lie pial siis kui ahi ää `küöti, tõmmati süöd maha ja sial oli - - siis nihuke kook, kus `pańdi pada `otsa Koe; tõmmasime süöd `liede, kuok rippus sedasi `alla ja sies olid augud, kui `tahtsid pada madalamast `lasta, siis panid madalamasse `auku Kad; `lõuka kivi oli lie ligidal, selle peal istuti, lie peal kiedeti VJg; tule kaŕp [oli], kellega sai tuld `tuua külast, kui liest tuli ära `kustus Sim; vesi kieb lies Iis; tõmmasid sööd `leede Pal; lee on rehe tuas ahju ees ja mõnel on pliita ette `tehtud; [maa] oli nii kuiv, kõik oli nii nagu lie tuhk oli Lai; lee oli `tehtud paari teĺliskivi `kõrgune - - suur puu oli üle lee `pandud, puu koogud `sisse `pandud, `kookude otsas pada, sial siis keedeti `süia Plt Vrd leed, leede2

lee2 lee Jäm Jaa Pöi Muh Emm spor L(lie Khn)
1. liivamadalik või liivase põhjaga koht meres; leede tuulega lee seisab kuiv Jäm; [Kõinastu ja Muhumaa] vahel on lee, sui on kuiv, `talvel ja töusu aal on vesi peal, paljas liiv, pole seal kiva üht Jaa; lee peal o madalam kut mõjalt vesi oo; lähme aga lee `peale, siis saame `räimi; lest üteln koa, ma lähe `leele `liiva `sööma; laevad aavad lee `peale `kinni Muh; [Matsalu] lahes on Pot́i lee, seal on nii madal ja liivane põhi Lih; kui meri möönab, on ulk maad puhas lee, päris liiv; lee põhi, kalad käivad `söömas, söövad lee naa urvikleses Var; lee - - sial ei ole kiva ega kedagi, ilus libe liiv nõnna‿t. ta ka madal, aga nii madal ei ole, et ta veest `väĺla jääb Tõs; sii õigõ ĺõbõ lie põhe, kus on piinike peris puhas nagu siimendi parand, ĺõbõ kõik; kus `siokõ liivanõ põhi ond, sie kutsutassõ lie Khn Vrd leede1, lees1
2. madal kallas oo lee, paadiga ei saa siit `kaldase `tulla Aud

lee3 lee Han PJg (värvusest) [ta] Oo `valged leed inimene, ema oli `musta leed; [ta] `Ostis `neukest punast leed rätikud eile Han; riie on `leekind või lee PJg

mee- mee- `ninda ku mesiläne miepodiss. noh `niukune üle`mielik vai `niukune Kuu; Poomölist saab `plaasterd ka teha. Pane meevahaga pooleks, keeda üles ja parandab `aavu Rei; juuste eli `sisse paned meevaha, keedad täda segamisi, see on väga ea aava rohi Kul; Mesipuus oo `jälle meeraamid `raamida Han; tämal (mesilasel) on mee kot́t ehk mee põis keha sehes `kuskil. piab `väĺla igistama selle vaha ja mee. kui ta tuleb, on keha jäme Var; mesilase meest sai `tehtud mee `leiba, vett ja jahu sekka ja see oli mee kakk Juu; mie kannud on mesilastel JMd; mee tüńn [on] lepa puust Trm; mi̬i̬ sai om säänte must - - [tainas] ei tõusu `äste, mesi ei ole ää saia sehen Hls; kas si mi̬i̬s mõńi mi̬i̬pot́t. ku kätte saat, siis om vapsiku vakk Krk; mi̬i̬ vurrige vurratass ~ vurritadass mehitse kärje si̬i̬st mett `väĺlä Ran; tõenekõrd levväd maamehitse pesä - - võtat tolle mi̬i̬käre ärä; ma‿la `sahvride ommuku, joba mi̬i̬puŕk `puhtass tettu (mesi ära söödud) Nõo; Mi̬i̬ annum oĺl üt́sipuust tett, kimmäs põhi all; jaani`ü̬ü̬se, `hińgipäävä ja jüripäävä `pańti tammõ `alla kivi `pääle mi̬i̬vahast küünäĺ palama, et mehidse `häste edesi `lääśsi Rõu; savipaa mähiti `tohkaga kińni, nu oĺli mi̬i̬anomaʔ, mi̬i̬paaʔ Se

mee → mii

nee1 → need1

nee2 → neet

pee- pi̬i̬-, pii- Hls Krk Kam Ote hajusalt V igapäeva-, argi-, töö- miu pi̬i̬ `rõõva om juba katik Hls; pii`kinda, mis neist oida; pi̬i̬pastal; pi̬i̬`rõõva olli iki jämmepa, `paklise kaldsa ja `amme ja; rästätemede viisu olliv pi̬i̬ viisu Krk; vanast tet́ti piirõevast, piirõevastega tet́ti tü̬ü̬d Kam; pi̬i̬`rõivaʔ - - miä egä päävi sälähn Rõu; mul umma˽kah iks pi̬i̬`rõivaʔ ja pühäpäävä `rõivaʔ Plv; Pii`hammõ oĺliva˽linadsõ˽jakkagaʔ, jaku oĺliva˽`paklatsõ˽ja `veiga jämmeʔ; Oĺliva˽pii`kaska˽ja aŕmi`kaskaʔ; Seo om mul pii`paĺto, `minkaga `tü̬ü̬le käü; viländ om tah pii`säŕkist kaʔ Se Vrd pidi-

pee pee kaunistuspael `kuubedelle `aeti `enne peed `peäle, kaks ehk kolm peed `aeti ike seelikulle - - varrukate `peäle ja jäkile `alla sabasse `aeti koa Juu