[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kiire1 kiire g `kiire Krj Pha Pöi Muh Emm Phl L Juu Jür JMd Koe Kad VJg Kod Lai Plt; n, g `kiire R Jäm Ans Khk Vll Rei Ris Amb JJn Koe VMr Kad Sim Iis Plt; n, g kiire Tor Hää Trm; keere Kaa
1. nobe, kärmas `kiire inimene Jäm; Jalgratas oo kiire joosuga Tor; `kiire joksuga jõgi Kad; kiire käik VJg; õle `ästi `kiire Iis; `kiire käiguga obune Plt Vrd kiirekas, kiires3
2. rutuline, pakiline mul on `kangest `kiire tüö VNg; `kiire käsk tuli Lüg; `kiire aeg on, äi vöi tegemata jätta Ans; ta ruttas, töö o kiire Lih; `kiirel töö ajal Tõs; asi on kiire, peab ruttu ära toimendama Hää; selle aśjaga on kaniste kiire lugu Juu; töö on `kiire, põle `aega `minna külasse Koe; on palju `kiireid `asjasid toimitata Iis; kiirel korral kiiresti sõit́ õege `kiirel kõrral siit mü̬ü̬dä Kod || äge `undamise valu - - kui ta kiiret kibedad valu ei tee Lai Vrd kiireline, kiirene
3. rutt ise ime `kiiret täis, ruttas Jõe; Ega jumal ole `kiiret luond, jumal on `iired luond Kuu; tie senele `kiiret taga et usina `jõudases Lüg; Peremes ise `kiiret tegemas ei ole, sis venivad tüö `juures IisR; tamal oli `kiire taga Vai; Aga sool pole nönda kiiret, ma kuśsuta lapse magama Pöi; ega jumal pole kiiret loon mitte, aga `kässib `kärme olla Muh; mool on üsna kiire Emm; On nii kiire et pole aega silmagi sügada PJg; uśs tegi kiiret, et minema suaks Juu; mul ei ole kuhugi `kiire Amb; tieb kiiret takka JMd; kui aga `ästi kiire on, siis piab tõttama kas ing `välja Kad; minul on `kiire Iis; mul ei õle nõnna kiiret Kod; kiires ähmis, rutus ja kui [vihma] iil tuli `piale, ole `kiires ja `kiires siel pial Jõe; kiire pärast kiiruga sield `ähmigä `kiire peräst neid `asju kogu `korja˛ess oli unestand `aida `vottime Kuu Vrd kiir2
1. nobe, kärmas `kiire inimene Jäm; Jalgratas oo kiire joosuga Tor; `kiire joksuga jõgi Kad; kiire käik VJg; õle `ästi `kiire Iis; `kiire käiguga obune Plt Vrd kiirekas, kiires3
2. rutuline, pakiline mul on `kangest `kiire tüö VNg; `kiire käsk tuli Lüg; `kiire aeg on, äi vöi tegemata jätta Ans; ta ruttas, töö o kiire Lih; `kiirel töö ajal Tõs; asi on kiire, peab ruttu ära toimendama Hää; selle aśjaga on kaniste kiire lugu Juu; töö on `kiire, põle `aega `minna külasse Koe; on palju `kiireid `asjasid toimitata Iis; kiirel korral kiiresti sõit́ õege `kiirel kõrral siit mü̬ü̬dä Kod || äge `undamise valu - - kui ta kiiret kibedad valu ei tee Lai Vrd kiireline, kiirene
3. rutt ise ime `kiiret täis, ruttas Jõe; Ega jumal ole `kiiret luond, jumal on `iired luond Kuu; tie senele `kiiret taga et usina `jõudases Lüg; Peremes ise `kiiret tegemas ei ole, sis venivad tüö `juures IisR; tamal oli `kiire taga Vai; Aga sool pole nönda kiiret, ma kuśsuta lapse magama Pöi; ega jumal pole kiiret loon mitte, aga `kässib `kärme olla Muh; mool on üsna kiire Emm; On nii kiire et pole aega silmagi sügada PJg; uśs tegi kiiret, et minema suaks Juu; mul ei ole kuhugi `kiire Amb; tieb kiiret takka JMd; kui aga `ästi kiire on, siis piab tõttama kas ing `välja Kad; minul on `kiire Iis; mul ei õle nõnna kiiret Kod; kiires ähmis, rutus ja kui [vihma] iil tuli `piale, ole `kiires ja `kiires siel pial Jõe; kiire pärast kiiruga sield `ähmigä `kiire peräst neid `asju kogu `korja˛ess oli unestand `aida `vottime Kuu Vrd kiir2
kiire2 kiire HMd g `kiirde Mus Muh Mär Han Khn, kiire Muh LNg San, `kiirme KJn; kiir g kiiru Kaa Mär, kiira Hi; kiird Kul; g `kiirde Kir
1. kukal, kuklatagune `kerve teraga `löödi kaela kiiru `sisse [loomatapmisel] Kaa; [lind on] kiire piält punane; nii apu et ühna `kiirdest köib läbi Muh; `Andis tale kiira pεεle nenda, et ta mäledab Emm; [tapmisel] `kervega loomale `kiirde `peale `lööma Mär; Oma `kiirdetaha ei nää `kiski Han || otsmikuluu mõni tapab `luuma `kiirmest. lõi `kiirmesse KJn Vrd kiirg1
2. mäeküngas, seljandik see oo üks `sõuke `kiirde `pealne [kus midagi ei kasva] Muh; mäe `kiirdepeal kasvab ilus rohi Mär || pikk lumehang ei saa sealt ange kiirust läbi; ange kiirud ees Mär
Vrd kiires5
1. kukal, kuklatagune `kerve teraga `löödi kaela kiiru `sisse [loomatapmisel] Kaa; [lind on] kiire piält punane; nii apu et ühna `kiirdest köib läbi Muh; `Andis tale kiira pεεle nenda, et ta mäledab Emm; [tapmisel] `kervega loomale `kiirde `peale `lööma Mär; Oma `kiirdetaha ei nää `kiski Han || otsmikuluu mõni tapab `luuma `kiirmest. lõi `kiirmesse KJn Vrd kiirg1
2. mäeküngas, seljandik see oo üks `sõuke `kiirde `pealne [kus midagi ei kasva] Muh; mäe `kiirdepeal kasvab ilus rohi Mär || pikk lumehang ei saa sealt ange kiirust läbi; ange kiirud ees Mär
Vrd kiires5
kiire3 kiire g `kiire Rap Juu Kod; g `kiirde Mär Kse kiir1 lasi `päikse `kiirded kõik näo ära põletada Mär; pisike `päikse kiire paestab sealt prao vahelt Juu; valata päävä `sisse, siis võtab silmäd ärä, nii ele kiire Kod || leek tule `kiirded Kse
kiire- kiire- Muh Käi Mar/keere-/ Vig Han Var Khn kukla(tagune) oli just kiire kondi `pihta annud; `surnu pannasse kiire nuki `peale puu`särki; su kiire nukk o koa isa nägu; lastele `tehti pisikesed mütsid - - siilud `tehti `peale - - kaks [siilu] oli kiiretagust Muh; `kiireauk; keeretagune auk on mõnel suurem, mõnel `väiksem Mar Vrd kiira-, kiirde-
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|