[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
edis edi|s Hls, ed́ü|ss Se, g -se katusealune või rõdu hoone esiküljel; esik Tüdrüku, minge nüid muru pääle tańtsme, Endrik mängib edise pääl ärmoonikut Hls; edüne vai ed́üss Se
ehtis `ehtis g `eh́tsa ilus üeldasse et küll sie on näu ja riiete puolest `ehtis tüdruk Kad Vrd ehtne
emis emi|s g -se VNg Sa Hi spor L Ha Jä, VMr, -sse Vig Sim, -kse Jõe Kuu Kos JMd VJg Sim; emi|ss Kse, g -sse Lüg IisR Muh Trm Lai KJn, -kse VNg Vai; eemis g -e Krj; emmi|s Rei Juu(ls) HJn Tür, g -se spor L, JMd(-kse) Iis Hls, -sa Kõp, -sse Iis Trm Kod; emmi|ss g -se Krk, -sse Jõh spor TaPõ VlPõ, Hel T, -ssa Trv; emmü|ss g -se Lei, -sse San; (j)emis(s), jämmiss Lei; iḿmi|ss g -se V(-śs Vas Räp Lut), -sse Võn Urv Rõu Plv; imi|ss g -se Rõu Plv Se(-śs) Lut; all imissele Se; iḿss g -e Plv; iḿs Kra
1. emis minul ei ole elades `porsaga emist old VNg; emiss toi kaik oma `porsad üväst `ilmale; mei emiksel on `piened `porsad Vai; emis ikka emis kut ia `latva (sama nimetus on elu lõpuni) Khk; Vana emis läks täna omiku `lauta suu oli `pahna täis, ilmad `lähtvad kurjaks Pöi; paastu `maarjabε emiss `menne `seitsme `põrsaga aa ja aŋŋe vahele Muh; üüläl (indlev) emis Mar; Muhulased köisid Lihula laadalt `uṕsa `ostmas, näd emisid ei pidan Han; emise liha on parem kui orikal VMr; `põrsad tahavad ära võõrutada emmisse juurest Iis; emmissel on pojad, terve pesakond Äks; emmistel aab küll [kihvad], aga on veḱed nagu otsad Lai; tooja emmiss KJn; viisi emmissa kundi manu Trv; ni̬i̬ `valge suure emmise, ni̬i̬ toove üte tiiruge suure losikonna `põrsit Krk; anna emmissele `süvvä, siss om ilusa `põrsa ku ürdi jälle Ran; emmiss kannap neli kuud ehk kuustõi·st nädälit; siakarjuss sai `massu emmiste ja orikide pääld; täl (naisel) om `poige nigu emmissel jälle Nõo; kui emmiss `põhku ammastega [pesast] `väĺlä tu̬u̬p, läävä ilma `ääle Kam; pahru ja emmüss San; põrsakõsõ˽nud́siva˽vana iḿmise all nissa Kan; suśi oĺl külä iḿmise `mõtsa veenüʔ ja, kaḱk tu̬u̬d iḿmist; iḿmisega˽tulõ pahralõ minnäʔ Rõu; vanno `iḿssit `peeti kah, nu̬u̬˽kah es `peĺgävä˽sutt Plv; kesik iḿmiss Vas; immiśs tõi meil kurno `poigõ Räp; iḿmiśs `nõśsi pahralõ (paaritamisest); iḿmiselle andass hiire `poigõ süvväʔ, et paĺlo `põrsit saanuʔ; tiiniss ~ läülä iḿmiss; ku kabõhanõ (rassõ) iḿmist pess, saava latsõl haŕasõʔ Lut Vrd emik, immo
2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Nagu emis teeb `poegel aset (ei jõua tööga edasi) Han; Si̬i̬ jusku emmisel `eĺmed `kaelas (sobimatust asjast) Hää; Naese tülitsevä nigu emmisse paar pureleva; Eläb nigu emmiss põrstega rüäsalven (külluses) Nõo b. (mõistatused) emis tuleb `loutast `välja punased `pörsad järel = ahjuroop, tulised söed; must emis tuleb `välja, punased `pörsad järel = id Emm; Must immiss aja verevid põrssid laudast vällä = id Urv c. (ilmekad ütlused, vanasõnad jm) `pestud emis läheb jälle porise `pöörlema (inimene ei jäta oma halbu harjumusi) Vll; Vana emis kahe`teisme `põrsaga on ise (öeld sellele, kes liialdab ise sõnaga) Pöi; elo ku immissel, põli nigu `põrsal (väga hea elu) Rõu | (öeld möödujale, kes ei tereta ega anna jõudu) Oled sa kellaga emmist näind Mar; seda sõimati kellaga emises kis `mü̬ü̬da lõigas, kedagi es `ütle Saa; kas sa meie `musta emmist olet nännu, emmissel `olli kraṕp kaalan Nõo | (lapsed kasvavad vanemate moodi) sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo; sukku saava˽soepujaʔ, `immä iḿmiselatsõʔ; `immä `lätvä iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu
3. pej (inimesest) inimesele `üölla paha `mielega ka emiss VNg; kuradi emiss. [ära] lõuguta üht Kse; vana laisk emmis one (laiskurist) Kod; sa kurat iḿmiss ei viisiʔ midägi tetäʔ (logardist) Plv
1. emis minul ei ole elades `porsaga emist old VNg; emiss toi kaik oma `porsad üväst `ilmale; mei emiksel on `piened `porsad Vai; emis ikka emis kut ia `latva (sama nimetus on elu lõpuni) Khk; Vana emis läks täna omiku `lauta suu oli `pahna täis, ilmad `lähtvad kurjaks Pöi; paastu `maarjabε emiss `menne `seitsme `põrsaga aa ja aŋŋe vahele Muh; üüläl (indlev) emis Mar; Muhulased köisid Lihula laadalt `uṕsa `ostmas, näd emisid ei pidan Han; emise liha on parem kui orikal VMr; `põrsad tahavad ära võõrutada emmisse juurest Iis; emmissel on pojad, terve pesakond Äks; emmistel aab küll [kihvad], aga on veḱed nagu otsad Lai; tooja emmiss KJn; viisi emmissa kundi manu Trv; ni̬i̬ `valge suure emmise, ni̬i̬ toove üte tiiruge suure losikonna `põrsit Krk; anna emmissele `süvvä, siss om ilusa `põrsa ku ürdi jälle Ran; emmiss kannap neli kuud ehk kuustõi·st nädälit; siakarjuss sai `massu emmiste ja orikide pääld; täl (naisel) om `poige nigu emmissel jälle Nõo; kui emmiss `põhku ammastega [pesast] `väĺlä tu̬u̬p, läävä ilma `ääle Kam; pahru ja emmüss San; põrsakõsõ˽nud́siva˽vana iḿmise all nissa Kan; suśi oĺl külä iḿmise `mõtsa veenüʔ ja, kaḱk tu̬u̬d iḿmist; iḿmisega˽tulõ pahralõ minnäʔ Rõu; vanno `iḿssit `peeti kah, nu̬u̬˽kah es `peĺgävä˽sutt Plv; kesik iḿmiss Vas; immiśs tõi meil kurno `poigõ Räp; iḿmiśs `nõśsi pahralõ (paaritamisest); iḿmiselle andass hiire `poigõ süvväʔ, et paĺlo `põrsit saanuʔ; tiiniss ~ läülä iḿmiss; ku kabõhanõ (rassõ) iḿmist pess, saava latsõl haŕasõʔ Lut Vrd emik, immo
2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Nagu emis teeb `poegel aset (ei jõua tööga edasi) Han; Si̬i̬ jusku emmisel `eĺmed `kaelas (sobimatust asjast) Hää; Naese tülitsevä nigu emmisse paar pureleva; Eläb nigu emmiss põrstega rüäsalven (külluses) Nõo b. (mõistatused) emis tuleb `loutast `välja punased `pörsad järel = ahjuroop, tulised söed; must emis tuleb `välja, punased `pörsad järel = id Emm; Must immiss aja verevid põrssid laudast vällä = id Urv c. (ilmekad ütlused, vanasõnad jm) `pestud emis läheb jälle porise `pöörlema (inimene ei jäta oma halbu harjumusi) Vll; Vana emis kahe`teisme `põrsaga on ise (öeld sellele, kes liialdab ise sõnaga) Pöi; elo ku immissel, põli nigu `põrsal (väga hea elu) Rõu | (öeld möödujale, kes ei tereta ega anna jõudu) Oled sa kellaga emmist näind Mar; seda sõimati kellaga emises kis `mü̬ü̬da lõigas, kedagi es `ütle Saa; kas sa meie `musta emmist olet nännu, emmissel `olli kraṕp kaalan Nõo | (lapsed kasvavad vanemate moodi) sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo; sukku saava˽soepujaʔ, `immä iḿmiselatsõʔ; `immä `lätvä iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu
3. pej (inimesest) inimesele `üölla paha `mielega ka emiss VNg; kuradi emiss. [ära] lõuguta üht Kse; vana laisk emmis one (laiskurist) Kod; sa kurat iḿmiss ei viisiʔ midägi tetäʔ (logardist) Plv
eris eri|s g -se Mus Rei, -sse IisR, -kse Kuu Hlj Kad; eriss g -e Iis heris, kelm, nurjatu – Künnan kelmile kesada, eriksele niidan eina rhvl Hlj; erise loomuga inimine; erise olemisega loom, vaadab teravate ning `erkude `silmadega Mus; mis sa oled nii eris inimene Rei; tieb erikse näu ette Kad; eriss, kes äristab `kõiki Iis Vrd heresk, erik, herits
esis1 esi|s Rei, -ss, eśü|ss, esü|śs Har, (j)eš́šü|ss, eš́šu|ss Lei, g -se
1. eesolev ala Lauda esis nii lige; Pühi pliida esis `puhtaks Rei
2. esik; katusealune hoone esiküljel Sannal oĺl eśüss, konh `rõivõilõ tet́ti. `Sanna minnen `pańti `rõivaʔ eśüssede orrõ pääle; Panõʔ eśüse uśs kińniʔ; tarõl oĺli esiʔ kooguʔ ja esüssel esiʔ kooguʔ. tu̬u̬ esüśs tet́ti iks perän ku tarõ vaĺmiss; `kambrõ pu̬u̬lt oĺ esüśs vallalõ; külh ma võta eśüsest luua; tol esüssel `pańti `tulpõ `sisse `ki̬i̬lde, saina nii `saadõ otsal ku küllel; egal kõŕdsil om eśüss iihn enne `kõŕtsi `sisse `saamist; aida esüśs, kun oĺl kraaḿ sisen; kat́s ust esüssen üt́s lät́s `aita, tõnõ `kambrõdõ Har; kon om säet katuss `pääle ta kutsutass eš́šüss Lei Vrd esine
1. eesolev ala Lauda esis nii lige; Pühi pliida esis `puhtaks Rei
2. esik; katusealune hoone esiküljel Sannal oĺl eśüss, konh `rõivõilõ tet́ti. `Sanna minnen `pańti `rõivaʔ eśüssede orrõ pääle; Panõʔ eśüse uśs kińniʔ; tarõl oĺli esiʔ kooguʔ ja esüssel esiʔ kooguʔ. tu̬u̬ esüśs tet́ti iks perän ku tarõ vaĺmiss; `kambrõ pu̬u̬lt oĺ esüśs vallalõ; külh ma võta eśüsest luua; tol esüssel `pańti `tulpõ `sisse `ki̬i̬lde, saina nii `saadõ otsal ku küllel; egal kõŕdsil om eśüss iihn enne `kõŕtsi `sisse `saamist; aida esüśs, kun oĺl kraaḿ sisen; kat́s ust esüssen üt́s lät́s `aita, tõnõ `kambrõdõ Har; kon om säet katuss `pääle ta kutsutass eš́šüss Lei Vrd esine
esis2 ega siis esis `saonõ ilm ka olõ õi jumala `tiid́mäldäʔ; ko kaŕruśs `võete sis õks kõ̭õ̭ küläga. esis nii olõ õs õt mõ̭ni talo võt́t, mõ̭ni võta as Se
estis `estis Mar Nis, `eś- Kul Mär Kir JJn
1. esmalt; kõigepealt need (sahad) `toodi `eśtis `mõisadele Mär; `eśtis lüeb punase viĺli aga ülesse (roosihaigusest) VMr
2. teat aeg tagasi, ennemalt; vanasti `eśtis `põndki `kooli Kul; kukkusin `estis maha, jalad olid surnud Nis
Vrd estiks
1. esmalt; kõigepealt need (sahad) `toodi `eśtis `mõisadele Mär; `eśtis lüeb punase viĺli aga ülesse (roosihaigusest) VMr
2. teat aeg tagasi, ennemalt; vanasti `eśtis `põndki `kooli Kul; kukkusin `estis maha, jalad olid surnud Nis
Vrd estiks
etas (ringmängulaulu sõnad) ettas kettas `kella rattas, vana `muori vokkirattas Lüg; etas ketas kelle ratas, vana moori voki ratas KJn
ets → eest
metis metis Vig; met́iss MMg, g -e Äks Ksi; metti|s g -sse IisR metsis Mettisseid on tänavude väga vähe näha õld IisR; met́issid siin ei ole, met́issed on - - `su̬u̬de pääl Äks; met́iss - - kevadi käisid `laskmas mängu ajal Ksi
petis pet́i|s g -se Mär Tor Saa Kei Juu Koe Plt, -sse JMd Iis Trm; petis hajusalt S Pä, Ris Amb VJg Plt Puh, petiss Lüg/-tt-/ Trv/g -a/ Hls Hel hajusalt T, Krl, pet́iss Kod Lai Plt KJn, petüss Plv Lut, g -e; pedi|s g -kse VNg Vai
1. petja, kelm nie one kaik ühesugused pediksed VNg; pettisse `kombel võttas minu käest `sellegi `vällä Lüg; nii suurd pedist ei ole viel `kengi nähand Vai; kaupmehed oo igavesed petised Khk; küll seda petist tiab `passida Vll; ta `sõuke petis oo Muh; sa oled pet́is inime, sa mind ennegi petnd, ma sind änam ei usu Mär; see üks tüdriku `narrija ja `naerja oo, üks - - petis Tõs; pidi mullõ `v́ellu `anma, ei anna‿s kedägi, olid ühed petised inimesed Khn; ei maksa ära, täis petis Hää; eks pet́is pea olema üks `kangesti kabal Kei; pet́isel `kombel võt́tis mo kääst ää Juu; petis sa oled ja pettusega sa `leiba tienid Amb; sie on üks kaval ja petis mies, teda ei või sugugi `uskuda VJg; `vaata, kos on `vargad ja pet́issed; kägo one petiss lind Kod; pet́iss `püidis teise kääst `väĺla petta vale teel Lai; kui naerab, lööb lohud `põskedesse - - see pidi edev inimene olema ja pet́iss Plt; si̬i̬ om üits petiss ja keĺm Trv; mia ei saa petistege akkame Hls; petiss petäb `tõisi, kas libedä keelega vai ta võldsib ja meelitäb Ran; kuis sa onde nõnda suur petis olet Puh; `peigmist es tulegi, `olli petiss Nõo; taad ei massaʔ `usku, ta um üt́s suur petüss Plv
2. linnupete kägo on nisuke lind, tahab, et veta pet́iss Kod
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|