Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
edik edi|k, sisseü -kude van esik – San
eik eik, eig, aik, äik, ek
1. (eitussõna) ei äik saa mulõ, äik saa sulõ; bet tu̬u̬ om salanu `vällä, ku äik olõ tema näńnu, äik võttanu Lei
2. adv mitte bät naist katest puust, mes aia kespaagan sais, naist mi äi tohi äik š́üüväʔ; d́ummaĺ om kõigin `paagun, äik õndõ `taivan Lai
3. ei (ka), ega ek maia, ek maad; eig `tütrek, eig `naańe; tilivit ei veia äik `urga, äik `sulgu mińnä Lei
elik elik Kuu VJg van ehk, või `Ennemi `täüdüss `liete`paulu `oite kovast ja `oite mittu `kerda `ümbär `liete`korgi `lüüess `värpidä et ei torm elik vuo saiss tädä `lahti tiridä Kuu;
elik ma tulen VJg Vrd ellik
emik pl emikud emis – Lüg
epik epi|
k g -ku Hää Plt KJn,
-gu Jäm Khk epakas kui tüdrugud tipitavad siis `eetasse: nee nii epigud;
kui erk obu on, lambib `jalgadega, siis `eetasse epik obu Khk;
säeb `uhkest `rõõviss, va epik teene Hää;
va epik, tahab palumest KJn Vrd epikus
erik eri|
k g -gu „halb ja nuriseja inimene“ – Urv Vrd eris,
hõrik
esik1 esi|
k g -ku Lüg Jõh u Pöi,
Tor Koe ViK I spor VlPõ,
-gu Kuu;
esiko g -go Vai1. esik; (väike) eesruum `sauna esik `panna polodest kokko;
juo siin esikus (verandal) külm magada;
`Suitsutual õli esik ies, sie õli üläs `lüödu `paksuist `plaakaist. `Suitsutua esik õli ikke `nindä `säätu, et `vasta`päivä - - õli `suitsu`tuaga ühä kattusse all Lüg;
Rehetua ies oli ka esik Jõh;
`tuĺlid tua esikuse Tor;
aida esik (riideaida eesruum, kus hoiti nõusid jm) Koe;
esiku värav oli nagu üks rõht `enne, nüüd on `tehtud ilusad kojad VJg;
esiku uks (välisuks, mis oli vanasti õlgedest) Sim;
ukseesik one muan (katki); vanass kutsuti tare esik, aga nüid one `vü̬ü̬rus;
tubal o `vü̬ü̬rus, tarel esik Kod;
mõnel aedal on esik, lisapaĺgidest `tehtud esik. pośtid `püśti, õma paĺgidest seenad, piidaga käis aeda `küĺge. lage pial ei õllud, katuss õli pial Pal;
saana esik `oĺli, põrand `oĺli savist Vil Vrd edik,
eesik3,
esimik 2. (aida) etteulatuv räästaalune, (aida)made(med) –
Lüg Jõh Sim Iis `enne `kutsuti ka `aida esik, nüüd on treppi `pääline Lüg;
aida esiku põrand on aida sild Sim;
esik – `aitade ies, kuhu tõmmati adrad ja äkked `varju Iis3. eesolev ala Kivi`niidu esik Kuu Vrd esine
esik2 esi|k Hlj Mus Han Tõs, g -ku Krj Kei spor ViK(ls), Plt, -ki Muh
1. peigmehe või pruudi abiline a. isamees paljas esik ja ema kεisid ja siis pruut ja peig ka [laulatusel kirikus] Mus; peigmees tuli siis esikuga `kosja. esikuks oli möni peigmihe ea tuttav vei sugulane Krj; nahk kott o esikil [kosjas] `kaelas ja, viina pudel koa `taskus, ruut `andis sarve `kindad kosilastele, peigmehele ja `peigme esikile Muh b. pruudi nais- või meessaatja annete kogumisel – Krj Muh `mendi ruudi `köima `köima. esik `olli isane inimene; `ruutide eest `joosti ää, aga esik köis kõik kohjad läbi [inimesi otsides] Muh c. pruudipoolne pulmategelane esik `laotab `kirkus `valge `riide maha, ruut ja `peimees `lähtvad siis `valge `riide `peale; `järgmine `olli ja esik `olli [pruudil pulmas]. sel `olli tanu peas sel esikil Muh
2. sanditalutaja – Hlj
3. tähtsuselt esimene a. esilekippuja esik kes tahab teistest ette `jõuda oma jutuga ja ikka kõige targem `olla Kei; agronoomid on esikud, eks nad kanna jutud [sovhoosidirektorile] ette Plt b. juht esik tuli `sisse [võrku ja kogu kalaparv tuli järele] Tõs
etak eta|k g -ku kresla seo etak ree `peale `kinni; ajand etaku puruks Pil
etsik etsi|k g -ku edev moka naarun, esi `seante etsik ja kebeve Krk
itik iti|
k pl -god Phl;
idi|
k g -ke Lüg; pl itigud Jäm (väike) elusolend a. väike putukas, kihulane –
Jäm Phl Ühed itigud ~ itikad ronisid sääl mööda `oksi Jäm b. (inimesest) mitte `ühte idike (hingelist) ei õld [kuskil]; me õlima pisiked idiked (jõmpsikad) viel Lüg Vrd itikas1