[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
edik edi|k, sisseü -kude van esik – San
eik eik, eig, aik, äik, ek
1. (eitussõna) ei äik saa mulõ, äik saa sulõ; bet tu̬u̬ om salanu `vällä, ku äik olõ tema näńnu, äik võttanu Lei
2. adv mitte bät naist katest puust, mes aia kespaagan sais, naist mi äi tohi äik š́üüväʔ; d́ummaĺ om kõigin `paagun, äik õndõ `taivan Lai
3. ei (ka), ega ek maia, ek maad; eig `tütrek, eig `naańe; tilivit ei veia äik `urga, äik `sulgu mińnä Lei
elik elik Kuu VJg van ehk, või `Ennemi `täüdüss `liete`paulu `oite kovast ja `oite mittu `kerda `ümbär `liete`korgi `lüüess `värpidä et ei torm elik vuo saiss tädä `lahti tiridä Kuu; elik ma tulen VJg Vrd ellik
emik pl emikud emis – Lüg
epik epi|k g -ku Hää Plt KJn, -gu Jäm Khk epakas kui tüdrugud tipitavad siis `eetasse: nee nii epigud; kui erk obu on, lambib `jalgadega, siis `eetasse epik obu Khk; säeb `uhkest `rõõviss, va epik teene Hää; va epik, tahab palumest KJn Vrd epikus
esik1 esi|k g -ku Lüg Jõh u Pöi, Tor Koe ViK I spor VlPõ, -gu Kuu; esiko g -go Vai
1. esik; (väike) eesruum `sauna esik `panna polodest kokko; juo siin esikus (verandal) külm magada; `Suitsutual õli esik ies, sie õli üläs `lüödu `paksuist `plaakaist. `Suitsutua esik õli ikke `nindä `säätu, et `vasta`päivä - - õli `suitsu`tuaga ühä kattusse all Lüg; Rehetua ies oli ka esik Jõh; `tuĺlid tua esikuse Tor; aida esik (riideaida eesruum, kus hoiti nõusid jm) Koe; esiku värav oli nagu üks rõht `enne, nüüd on `tehtud ilusad kojad VJg; esiku uks (välisuks, mis oli vanasti õlgedest) Sim; ukseesik one muan (katki); vanass kutsuti tare esik, aga nüid one `vü̬ü̬rus; tubal o `vü̬ü̬rus, tarel esik Kod; mõnel aedal on esik, lisapaĺgidest `tehtud esik. pośtid `püśti, õma paĺgidest seenad, piidaga käis aeda `küĺge. lage pial ei õllud, katuss õli pial Pal; saana esik `oĺli, põrand `oĺli savist Vil Vrd edik, eesik3, esimik
2. (aida) etteulatuv räästaalune, (aida)made(med) – Lüg Jõh Sim Iis `enne `kutsuti ka `aida esik, nüüd on treppi `pääline Lüg; aida esiku põrand on aida sild Sim; esik – `aitade ies, kuhu tõmmati adrad ja äkked `varju Iis
3. eesolev ala Kivi`niidu esik Kuu
Vrd esine
1. esik; (väike) eesruum `sauna esik `panna polodest kokko; juo siin esikus (verandal) külm magada; `Suitsutual õli esik ies, sie õli üläs `lüödu `paksuist `plaakaist. `Suitsutua esik õli ikke `nindä `säätu, et `vasta`päivä - - õli `suitsu`tuaga ühä kattusse all Lüg; Rehetua ies oli ka esik Jõh; `tuĺlid tua esikuse Tor; aida esik (riideaida eesruum, kus hoiti nõusid jm) Koe; esiku värav oli nagu üks rõht `enne, nüüd on `tehtud ilusad kojad VJg; esiku uks (välisuks, mis oli vanasti õlgedest) Sim; ukseesik one muan (katki); vanass kutsuti tare esik, aga nüid one `vü̬ü̬rus; tubal o `vü̬ü̬rus, tarel esik Kod; mõnel aedal on esik, lisapaĺgidest `tehtud esik. pośtid `püśti, õma paĺgidest seenad, piidaga käis aeda `küĺge. lage pial ei õllud, katuss õli pial Pal; saana esik `oĺli, põrand `oĺli savist Vil Vrd edik, eesik3, esimik
2. (aida) etteulatuv räästaalune, (aida)made(med) – Lüg Jõh Sim Iis `enne `kutsuti ka `aida esik, nüüd on treppi `pääline Lüg; aida esiku põrand on aida sild Sim; esik – `aitade ies, kuhu tõmmati adrad ja äkked `varju Iis
3. eesolev ala Kivi`niidu esik Kuu
Vrd esine
esik2 esi|k Hlj Mus Han Tõs, g -ku Krj Kei spor ViK(ls), Plt, -ki Muh
1. peigmehe või pruudi abiline a. isamees paljas esik ja ema kεisid ja siis pruut ja peig ka [laulatusel kirikus] Mus; peigmees tuli siis esikuga `kosja. esikuks oli möni peigmihe ea tuttav vei sugulane Krj; nahk kott o esikil [kosjas] `kaelas ja, viina pudel koa `taskus, ruut `andis sarve `kindad kosilastele, peigmehele ja `peigme esikile Muh b. pruudi nais- või meessaatja annete kogumisel – Krj Muh `mendi ruudi `köima `köima. esik `olli isane inimene; `ruutide eest `joosti ää, aga esik köis kõik kohjad läbi [inimesi otsides] Muh c. pruudipoolne pulmategelane esik `laotab `kirkus `valge `riide maha, ruut ja `peimees `lähtvad siis `valge `riide `peale; `järgmine `olli ja esik `olli [pruudil pulmas]. sel `olli tanu peas sel esikil Muh
2. sanditalutaja – Hlj
3. tähtsuselt esimene a. esilekippuja esik kes tahab teistest ette `jõuda oma jutuga ja ikka kõige targem `olla Kei; agronoomid on esikud, eks nad kanna jutud [sovhoosidirektorile] ette Plt b. juht esik tuli `sisse [võrku ja kogu kalaparv tuli järele] Tõs
1. peigmehe või pruudi abiline a. isamees paljas esik ja ema kεisid ja siis pruut ja peig ka [laulatusel kirikus] Mus; peigmees tuli siis esikuga `kosja. esikuks oli möni peigmihe ea tuttav vei sugulane Krj; nahk kott o esikil [kosjas] `kaelas ja, viina pudel koa `taskus, ruut `andis sarve `kindad kosilastele, peigmehele ja `peigme esikile Muh b. pruudi nais- või meessaatja annete kogumisel – Krj Muh `mendi ruudi `köima `köima. esik `olli isane inimene; `ruutide eest `joosti ää, aga esik köis kõik kohjad läbi [inimesi otsides] Muh c. pruudipoolne pulmategelane esik `laotab `kirkus `valge `riide maha, ruut ja `peimees `lähtvad siis `valge `riide `peale; `järgmine `olli ja esik `olli [pruudil pulmas]. sel `olli tanu peas sel esikil Muh
2. sanditalutaja – Hlj
3. tähtsuselt esimene a. esilekippuja esik kes tahab teistest ette `jõuda oma jutuga ja ikka kõige targem `olla Kei; agronoomid on esikud, eks nad kanna jutud [sovhoosidirektorile] ette Plt b. juht esik tuli `sisse [võrku ja kogu kalaparv tuli järele] Tõs
etak eta|k g -ku kresla seo etak ree `peale `kinni; ajand etaku puruks Pil
etsik etsi|k g -ku edev moka naarun, esi `seante etsik ja kebeve Krk
itik iti|k pl -god Phl; idi|k g -ke Lüg; pl itigud Jäm (väike) elusolend a. väike putukas, kihulane – Jäm Phl Ühed itigud ~ itikad ronisid sääl mööda `oksi Jäm b. (inimesest) mitte `ühte idike (hingelist) ei õld [kuskil]; me õlima pisiked idiked (jõmpsikad) viel Lüg Vrd itikas1
otik → ottigi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|