ete1eteAnsKhkMarMärVarMihTõsKhnAud(et́e) sporHa, Tür 1. ometi, siiski, õigupoolest; pigem sääl akkesid `rääkima et, te jääge ete `öösseks `siie; keedame ete täna `öhta tahesid `tuhlidKhk; jätä ete mend raholeMar; mine ete `põrguKhn; ei tea kas ete käib painakas peal sellelKos; millas sa `õhta ete koju läksidTür 2. õige, üsna, päris tahaks ete kärakad `selga `saajaKhk; sa said ete vara täna kojoMär; naene `mõistis ete toredaste üteldaMih; männal ete koberik koorAud; See pidi ete ia pere olema, et liha `oasta `otsa ette lõiKei; küll sie sind `siunas taga eteJür; jõekupud, tema kasvab ete sügavas jõesTür Vrdette1, õieti