[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

esi2 esi Saa MMg Äks Vil eL(esiʔ V; j- Se Lut; [j]eži Lei); es(s) Saa San, eśs hv Rõn San V(jeśʔ, eš́ʔ Kra); eiśs San, eiss Räp Se(`eisiʔ, eiśʔ, ?eids); essiʔ Rõu; jiži- hv Lei; det-pron (obliikvakäändeid vt enese)
1. isiklikult, just see ja mitte keegi või mingi muu siis on ta lõhmus es (siis on see puu lõhmus) Saa; `nääte esi ma olen tü̬ü̬d tehnud Äks; si̬i̬ om mede `ende tetä Hls; kuda esi, nõnda asja; õõru `säĺgä, turja pääld saa esigi Ran; miu `endä poig ka `olli `kangekaalaline; ma siss kooberdi esi, sai vi̬i̬l esi `endäle vett `tuvva; meil `eńdil `oĺli ka õlekatuss; küll konds esi kondsa levväp, varvass `varba asema Nõo; meil emä kedräśs kõ̭iḱ villa ja lina esi Ote; obõnõ väsünü nii ette ärʔ et, vai mine eiśs `vehmbrede San; `kurna˽sa esi˽seo piim ja, sü̬ü̬ eśs kah Urv; eśs makat, mõts kasuss Krl; taa võtt ka˽kõ̭kkõ kaṕist, ku˽hennest (sind ennast) sisen ei olõʔ; esi lähät vanõmbass ädä lätt noorõmbass Har; taa maja mi˽`hinne tett Rõu; näide `hindä vaihõlinõ asi Plv; kiä i̬i̬h oĺl tu̬u̬ üteĺ et esi˽ka˽sekkä [vastuseks sauna tulija tervitusele] Vas; meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp; muilõ `hauda kaivat, es‿`sisse satat Se || (ühildumatu) minijel esi juba latse om suure Trv; [lapsel] `vistrigu om pääl. meil om esi ärä ollu si̬i̬ ädä Krk; meil om `eśki süvvä Kam; ma˽`lät́si `mõtsa `löisi rebäse uru, rebäst esi is näe Har; meid hinnest ~ hrl esiʔ es olõ˽kotuhn Rõu; ni `saigi halv naasess, a tu̬u̬l halval gaʔ oĺ esi tütäŕ Se; pöü linnuga ježi käüdetäse Lei
2. (sama subjektiga lauseis, mis toovad esile kahe tegevuse või olukorra sisulise vastandlikkuse või paralleelsuse) targa vaemuga laits, esi kolme `aastane, aga kõ̭ik ta tiiäp ärä Nõo; esi iḱk tõene ni‿kui ja, siss ta taht́ et meie ka ikeme TMr; esiʔ oĺl abimi̬i̬ss `ot́sman, a [oli] pää varass Urv; neĺli tõiśskümmend last oĺl tädil, a esi˽`väikene inemisekene Vas
Vrd ise1