esi1esi g eeSaMuhLK(g ie, i̬i̬) I, ieKuuLüg, i̬i̬, iieL, edeKod, p ett (eedJämKseTor); n, g esiRIdSaaJuu ?AmbTrm, eeJuuTrm, ieIis, i̬i̬RõnSanRäpLei; n esiHlj, ieVNgKad; i̬i̬g g i̬i̬San 1. eesolev ala esi (reheahju kolle) IisR; Puulpäävä pühiti õks majaesi puhtassHarVrdedi1||Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnatesKaa 2. eesolev töölõik a. lõikusrind (sirbiga või rautsiga lõikamisel) üld`Ennemast `lõigeti esidega. Väli õli `lõikajate vahel jagatud esidest Jõh; etega ösumine, igal oma esiAns; ee `kaupa õsuti. kui kaks kolm inimest `olli, siis `võeti kitsas esiMuh; noh kui oli õete õhukene [rukki]ee, siis sai rutemidiTõs; mehed pańnid teise jala teise esi äärepääl ja kahe `käega kahmasid ja lõigasid sirbiga. kis oma esiga äärepääl sai, see võis seni puhata, kui viimane oma esiga äärepääl `väĺla tuĺliSaa; ega sa võind oma [lõikus]`eega teestest maha jäädaHag; oma ied olid igal ühel odra `leikamisel; kui olid kahegeiste vakama pial [lõikamas], siis oli lai esiSim; tämä jäi `kurge oma esiga [viljalõikusel] Trm; `lõikuse eded õlidKod; [poisid] olive veeren (lõikamise lõpetanud), aga `seantse naeste`rahva olive `alla poolest ettTrv; i̬i̬ otsan istutse, vao otsan vaadetseHls; kes `olli virk `põimja - - põim oma i̬i̬ [teistele] ette; rüäpõemu `aigu egä üits läits oma `i̬i̬ga. ja‿ku tu̬u̬ esi `vi̬i̬rde sai - - [siis] egä üits käänd [tagasi tulles] oma i̬i̬Nõo; kes kõvemp [lõikaja] olli, tol olli esi laemp, nõrgembal `ahtampKam; rüä i̬i̬gSan; miʔ ei jõvvaʔ ommi eśsi `vällä `põimaʔKrl; Rükä lüüen oĺl egalütel uma esi. Ni˽paĺlu ku˽`lüüjeid oĺl, ni˽paĺlu sai esse. Egaüt́s lät́s umma ett `mü̬ü̬dä ja pańd vihu uma ii pääleHarVrdedi1b. (muudel põllutöödel) ku meil sai ie (lahti aetud kartulivaod) `otsa, siis [hobusemees] ajas `jälle `uue `rindeVNg; esi `müödä `külvedäVai; kui üksi oma ede `viskas [seemet], sis oli ühe `eega külimine; kahe `eega (vaheldumisi paremale ja vasakule) külimisega `jöudas änam; kui tuhliste rohi kisud köruti, siis sääl on ka esi; eina niidu esi Khk; lina`kakmisel oĺli ka esiSaa; rihmaga panen külimati `kaela, siis võtan [külvi]ieAmb; [külvamisel] mina `kõńdisin tagasi, nii laialt kui si esi oliÄks; `võt́sid ühe `kitsa ee ette ja seda kakkust [linapõllul] SJn; Lina`kakja `kaksive linu eside `kaupaHls; ku kesvä päid korjati, sõss olli i̬i̬`kaupa oksa, puha nuŕm täis pistetKrk; lina`kakjale `masti `peode pääld raha, siss na‿s ooliva i̬i̬st midägi (võtsid ka teiste ribast) Nõo; Esi oĺl nii laǵa riba et parass lina peo sai kakkuUrv; [linakitkumisel] `Võeti üt́s esi ja˽kakutiʔ - - Tõõsõ i̬i̬ pääle ka minnäʔ es toheʔ, sõ̭ss jäi säĺg `haigõssRõuc. raietükk piad ikke `vahtima, et `tõise esi `pääle ei lähä paremat puud võttama; igal ühel on oma esi, `neie `muotursae `miestel. sene esigä lähäb [puid saagides] Lüg; Täna on ia ee, tuleb kõvast `paĺkeTrmd. töörinne põlevkivikaevanduses `Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette - - Siis `kraavi `kaldast akketi esiga menema. Oli kahe kuni `nelja `süllased esid; Kui kõik said oma esid - - `põhjani `võetud, siis `tõsteti [raud]tie `jällä edasi `kalda `pualeJõhe.figtühj i̬i̬, lakõ pera (väga kehv, nt riietusest) Lei 3. (ajaliselt) eelne, eelnev `Huomigu esi saand üks `toine laev `tormiga viel `Haua`nieme `varju; Old suvine aig ja `päivä`vieru esiKuu; väsisin `õhta esi äraHlj; pääva luoja esi oli kui läksinJõeK; sie old nõnna `õhta esi, `piale päeva `vieruAmb Vrdesine