Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 5 artiklit
esi1 esi g ee Sa Muh L K(g ie, i̬i̬)
I,
ie Kuu Lüg,
i̬i̬,
ii eL,
ede Kod, p ett (
eed Jäm Kse Tor); n, g esi RId Saa Juu ?
Amb Trm,
ee Juu Trm,
ie Iis,
i̬i̬ Rõn San Räp Lei; n esi Hlj,
ie VNg Kad;
i̬i̬g g i̬i̬ San1. eesolev ala esi (reheahju kolle) IisR;
Puulpäävä pühiti õks majaesi puhtass Har Vrd edi1 || Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa2. eesolev töölõik a. lõikusrind (sirbiga või rautsiga lõikamisel) üld `Ennemast `lõigeti esidega. Väli õli `lõikajate vahel jagatud esidest Jõh;
etega ösumine, igal oma esi Ans;
ee `kaupa õsuti. kui kaks kolm inimest `olli, siis `võeti kitsas esi Muh;
noh kui oli õete õhukene [rukki]ee, siis sai rutemidi Tõs;
mehed pańnid teise jala teise esi äärepääl ja kahe `käega kahmasid ja lõigasid sirbiga. kis oma esiga äärepääl sai, see võis seni puhata, kui viimane oma esiga äärepääl `väĺla tuĺli Saa;
ega sa võind oma [lõikus]`eega teestest maha jääda Hag;
oma ied olid igal ühel odra `leikamisel;
kui olid kahegeiste vakama pial [lõikamas], siis oli lai esi Sim;
tämä jäi `kurge oma esiga [viljalõikusel] Trm;
`lõikuse eded õlid Kod; [poisid] olive veeren (lõikamise lõpetanud), aga `seantse naeste`rahva olive `alla poolest ett Trv;
i̬i̬ otsan istutse, vao otsan vaadetse Hls;
kes `olli virk `põimja - - põim oma i̬i̬ [teistele] ette;
rüäpõemu `aigu egä üits läits oma `i̬i̬ga. ja‿ku tu̬u̬ esi `vi̬i̬rde sai - - [siis] egä üits käänd [tagasi tulles] oma i̬i̬ Nõo;
kes kõvemp [lõikaja] olli, tol olli esi laemp, nõrgembal `ahtamp Kam;
rüä i̬i̬g San;
miʔ ei jõvvaʔ ommi eśsi `vällä `põimaʔ Krl;
Rükä lüüen oĺl egalütel uma esi. Ni˽paĺlu ku˽`lüüjeid oĺl, ni˽paĺlu sai esse. Egaüt́s lät́s umma ett `mü̬ü̬dä ja pańd vihu uma ii pääle Har Vrd edi1 b. (muudel põllutöödel) ku meil sai ie (lahti aetud kartulivaod) `otsa, siis [hobusemees] ajas `jälle `uue `rinde VNg;
esi `müödä `külvedä Vai;
kui üksi oma ede `viskas [seemet], sis oli ühe `eega külimine;
kahe `eega (vaheldumisi paremale ja vasakule) külimisega `jöudas änam;
kui tuhliste rohi kisud köruti, siis sääl on ka esi;
eina niidu esi Khk;
lina`kakmisel oĺli ka esi Saa;
rihmaga panen külimati `kaela, siis võtan [külvi]ie Amb; [külvamisel] mina `kõńdisin tagasi, nii laialt kui si esi oli Äks;
`võt́sid ühe `kitsa ee ette ja seda kakkust [linapõllul] SJn;
Lina`kakja `kaksive linu eside `kaupa Hls;
ku kesvä päid korjati, sõss olli i̬i̬`kaupa oksa, puha nuŕm täis pistet Krk;
lina`kakjale `masti `peode pääld raha, siss na‿s ooliva i̬i̬st midägi (võtsid ka teiste ribast) Nõo;
Esi oĺl nii laǵa riba et parass lina peo sai kakku Urv; [linakitkumisel] `Võeti üt́s esi ja˽kakutiʔ - - Tõõsõ i̬i̬ pääle ka minnäʔ es toheʔ, sõ̭ss jäi säĺg `haigõss Rõu c. raietükk piad ikke `vahtima, et `tõise esi `pääle ei lähä paremat puud võttama;
igal ühel on oma esi, `neie `muotursae `miestel. sene esigä lähäb [puid saagides] Lüg;
Täna on ia ee, tuleb kõvast `paĺke Trm d. töörinne põlevkivikaevanduses `Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette - - Siis `kraavi `kaldast akketi esiga menema. Oli kahe kuni `nelja `süllased esid;
Kui kõik said oma esid - - `põhjani `võetud, siis `tõsteti [raud]tie `jällä edasi `kalda `puale Jõh e. fig tühj i̬i̬, lakõ pera (väga kehv, nt riietusest) Lei3. (ajaliselt) eelne, eelnev `Huomigu esi saand üks `toine laev `tormiga viel `Haua`nieme `varju;
Old suvine aig ja `päivä`vieru esi Kuu;
väsisin `õhta esi ära Hlj;
pääva luoja esi oli kui läksin JõeK;
sie old nõnna `õhta esi, `piale päeva `vieru Amb Vrd esine
esi2 esi Saa MMg Äks Vil eL(
esiʔ V;
j- Se Lut; [
j]
eži Lei);
es(
s)
Saa San,
eśs hv Rõn San V(
jeśʔ, eš́ʔ Kra);
eiśs San,
eiss Räp Se(
`eisiʔ, eiśʔ, ?
eids);
essiʔ Rõu;
jiži- hv Lei;
det-pron (obliikvakäändeid vt enese)
1. isiklikult, just see ja mitte keegi või mingi muu siis on ta lõhmus es (siis on see puu lõhmus) Saa;
`nääte esi ma olen tü̬ü̬d tehnud Äks;
si̬i̬ om mede `ende tetä Hls;
kuda esi, nõnda asja;
õõru `säĺgä, turja pääld saa esigi Ran;
miu `endä poig ka `olli `kangekaalaline;
ma siss kooberdi esi, sai vi̬i̬l esi `endäle vett `tuvva;
meil `eńdil `oĺli ka õlekatuss;
küll konds esi kondsa levväp, varvass `varba asema Nõo;
meil emä kedräśs kõ̭iḱ villa ja lina esi Ote;
obõnõ väsünü nii ette ärʔ et, vai mine eiśs `vehmbrede San;
`kurna˽sa esi˽seo piim ja, sü̬ü̬ eśs kah Urv;
eśs makat, mõts kasuss Krl;
taa võtt ka˽kõ̭kkõ kaṕist, ku˽hennest (sind ennast) sisen ei olõʔ;
esi lähät vanõmbass ädä lätt noorõmbass Har;
taa maja mi˽`hinne tett Rõu;
näide `hindä vaihõlinõ asi Plv;
kiä i̬i̬h oĺl tu̬u̬ üteĺ et esi˽ka˽sekkä [vastuseks sauna tulija tervitusele] Vas;
meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp;
muilõ `hauda kaivat, es‿`sisse satat Se || (ühildumatu) minijel esi juba latse om suure Trv; [lapsel] `vistrigu om pääl. meil om esi ärä ollu si̬i̬ ädä Krk;
meil om `eśki süvvä Kam;
ma˽`lät́si `mõtsa `löisi rebäse uru, rebäst esi is näe Har;
meid hinnest ~ hrl esiʔ es olõ˽kotuhn Rõu;
ni `saigi halv naasess, a tu̬u̬l halval gaʔ oĺ esi tütäŕ Se;
pöü linnuga ježi käüdetäse Lei2. (sama subjektiga lauseis, mis toovad esile kahe tegevuse või olukorra sisulise vastandlikkuse või paralleelsuse) targa vaemuga laits, esi kolme `aastane, aga kõ̭ik ta tiiäp ärä Nõo;
esi iḱk tõene ni‿kui ja, siss ta taht́ et meie ka ikeme TMr;
esiʔ oĺl abimi̬i̬ss `ot́sman, a [oli] pää varass Urv;
neĺli tõiśskümmend last oĺl tädil, a esi˽`väikene inemisekene Vas Vrd ise1
esi3 esi Nõo San, esiʔ Vas (substantiivselt) ise küll `oĺli ta alb ineminõ, ta `oĺli iks minä esi San || (öeld sellele, kes kasutab liigselt sõna ise) esi emmisse vesi, musta kuldi asi, alli kuldi kusi Nõo; esiʔ om t́sialaudah, ei annaʔ aamõtit käest Vas
esi4 esi Saa eL(
esiʔ Võn VId;
ježi Lei);
eiss Räp Se; (atribuudina võib käänduda) p esit Hel; ill esisse Trv; in esin, el esist Krk1. iseenesest, välise tõukejõuta aig kuluss esi kodun ärä Krk;
`amba tuleva esi suust ärä Nõo;
mõnikõrd õnnõ `pańte [sülemit tarru] `luitsagaʔ. ku̬u̬ sai helü `tarro, lät́sivä `eisskeʔ Räp2. iseseisvalt, omal jõul esi`püidjäd võrgud, kas ahuna, vai latike, vai rääbisse võrk Ran3. eraldi, omaette let́t jääb (
`kangal)
`kõrva esi Saa;
`keŕkude minnä ame `oĺli iki esi Ran;
künniravva om esi, ja luśk om esi Nõo;
Sitadsõ˽puusa villaʔ ja˽kõttaludsõ˽`pańti esiʔ Rõu;
meil oĺl `kapstaaid esiʔ ja uaaid esiʔ Vas;
Kerigorüüd́ [oli] õks eiss Se ||
lisaks, peale selle esi mis muu kahju Trv; [veimedeks] Teḱke tetti ka `mitmid ja `setmid - - siss vi̬i̬l esi kotipadja Hls; [taluostmisel peale tööpäevade] ostu raha mud́ogi oĺl sõ̭ss vi̬i̬l esiʔ, `massa ja Plv4. (atribuudina) a. erinev, teistsugune `lambaäniline - - si̬i̬ om päris esi lind, ei ole äniline;
egän talun esi taaŕ, egän vallan esi kõne Hls;
egäüt́s esit ti̬i̬d `lätsiv mineme Hel;
na (rääbisevõrgud) olliva esi `plaani Ran;
egän külän om esi`mu̬u̬du kõne, egäl asjal esi nimi;
egän paegan om esi ki̬i̬l Nõo;
lavvakerikohe `minti esi `hammõga Kan;
Nitsõtõ jaoss oĺl esi˽niit́, kost `nitsõid sõlmati;
`mustlasõ om esi`tõugu rahvass;
nuu omma jälle esi`seĺtsi `kartuli Har;
ma˽põli, et juurõtuss jätt esi˽meḱi Rõu;
tu‿om eś‿jago ~ `hindäst jago (iseäralik); Mehil joht olõ‿s lavvakerikoh ḱävvo˽`määńtsetke eiss `rõivet Se b. omaette, eraldi olev ni̬i̬ (kõhualused villad) pannass esisse `paika Trv;
egä päe esin paigan [tuul]; köksim egäüit́s esist nurgast Krk;
talurahvass seevä esi lavvan ja, kõrvulise seevä egä üits esi lavvan;
tuleb egä üits (eri sorti jahu) esi jakku panna Nõo;
t́sigadel `oĺli iks esi laut Rõn;
mul om õks esitarõ, ega ma `tõisiga üten tarõn ei olõ;
pudru piim `laśti esi länigõistõ Har;
d́ämmeba ježi paagan `leodi Lei Vrd ise3
esi- (kohakäändeis võivad muutuda mõlemad osised) eesmine, eespoolne esi`sorme ja `peitla vahe on esi vaaks VNg; aak on `ukse esi `puole `küljes Lüg; [sõiduvankri] esi laud Khk; Vanaelu esikatus akkab ää `riugema; [hagerikul] Esi küĺg oli `lahti; Rataste koorm [tuleb] esiotsa peele - - teha; Tagurehalne oo soojem kut esirehalne (rehetoapoolne osa); Vanadel eludel oli elubeauk katuse esiräästa all; Ma pani eeste esiuksele uie kääakatise ede Kaa; Laeval oli änamasti kaks `masti, esimaśt mis ees oli ja tagu maśt mis taga oli; Esi soo; Omiku läksid küll `sönna ede `soose aga kus nad nüid järjega on Pöi