[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

esi1 esi g ee Sa Muh L K(g ie, i̬i̬) I, ie Kuu Lüg, i̬i̬, ii eL, ede Kod, p ett (eed Jäm Kse Tor); n, g esi RId Saa Juu ?Amb Trm, ee Juu Trm, ie Iis, i̬i̬ Rõn San Räp Lei; n esi Hlj, ie VNg Kad; i̬i̬g g i̬i̬ San
1. eesolev ala esi (reheahju kolle) IisR; Puulpäävä pühiti õks majaesi puhtass Har Vrd edi1 || Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa
2. eesolev töölõik a.  lõikusrind (sirbiga või rautsiga lõikamisel) üld `Ennemast `lõigeti esidega. Väli õli `lõikajate vahel jagatud esidest Jõh; etega ösumine, igal oma esi Ans; ee `kaupa õsuti. kui kaks kolm inimest `olli, siis `võeti kitsas esi Muh; noh kui oli õete õhukene [rukki]ee, siis sai rutemidi Tõs; mehed pańnid teise jala teise esi äärepääl ja kahe `käega kahmasid ja lõigasid sirbiga. kis oma esiga äärepääl sai, see võis seni puhata, kui viimane oma esiga äärepääl `väĺla tuĺli Saa; ega sa võind oma [lõikus]`eega teestest maha jääda Hag; oma ied olid igal ühel odra `leikamisel; kui olid kahegeiste vakama pial [lõikamas], siis oli lai esi Sim; tämä jäi `kurge oma esiga [viljalõikusel] Trm; `lõikuse eded õlid Kod; [poisid] olive veeren (lõikamise lõpetanud), aga `seantse naeste`rahva olive `alla poolest ett Trv; i̬i̬ otsan istutse, vao otsan vaadetse Hls; kes `olli virk `põimja - - põim oma i̬i̬ [teistele] ette; rüäpõemu `aigu egä üits läits oma `i̬i̬ga. ja‿ku tu̬u̬ esi `vi̬i̬rde sai - - [siis] egä üits käänd [tagasi tulles] oma i̬i̬ Nõo; kes kõvemp [lõikaja] olli, tol olli esi laemp, nõrgembal `ahtamp Kam; rüä i̬i̬g San; miʔ ei jõvvaʔ ommi eśsi `vällä `põimaʔ Krl; Rükä lüüen oĺl egalütel uma esi. Ni˽paĺlu ku˽`lüüjeid oĺl, ni˽paĺlu sai esse. Egaüt́s lät́s umma ett `mü̬ü̬dä ja pańd vihu uma ii pääle Har Vrd edi1 b.  (muudel põllutöödel) ku meil sai ie (lahti aetud kartulivaod) `otsa, siis [hobusemees] ajas `jälle `uue `rinde VNg; esi `müödä `külvedä Vai; kui üksi oma ede `viskas [seemet], sis oli ühe `eega külimine; kahe `eega (vaheldumisi paremale ja vasakule) külimisega `jöudas änam; kui tuhliste rohi kisud köruti, siis sääl on ka esi; eina niidu esi Khk; lina`kakmisel oĺli ka esi Saa; rihmaga panen külimati `kaela, siis võtan [külvi]ie Amb; [külvamisel] mina `kõńdisin tagasi, nii laialt kui si esi oli Äks; `võt́sid ühe `kitsa ee ette ja seda kakkust [linapõllul] SJn; Lina`kakja `kaksive linu eside `kaupa Hls; ku kesvä päid korjati, sõss olli i̬i̬`kaupa oksa, puha nuŕm täis pistet Krk; lina`kakjale `masti `peode pääld raha, siss na‿s ooliva i̬i̬st midägi (võtsid ka teiste ribast) Nõo; Esi oĺl nii laǵa riba et parass lina peo sai kakku Urv; [linakitkumisel] `Võeti üt́s esi ja˽kakutiʔ - - Tõõsõ i̬i̬ pääle ka minnäʔ es toheʔ, sõ̭ss jäi säĺg `haigõss Rõu c.  raietükk piad ikke `vahtima, et `tõise esi `pääle ei lähä paremat puud võttama; igal ühel on oma esi, `neie `muotursae `miestel. sene esigä lähäb [puid saagides] Lüg; Täna on ia ee, tuleb kõvast `paĺke Trm d.  töörinne põlevkivikaevanduses `Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette - - Siis `kraavi `kaldast akketi esiga menema. Oli kahe kuni `nelja `süllased esid; Kui kõik said oma esid - - `põhjani `võetud, siis `tõsteti [raud]tie `jällä edasi `kalda `puale Jõh e. fig tühj i̬i̬, lakõ pera (väga kehv, nt riietusest) Lei
3. (ajaliselt) eelne, eelnev `Huomigu esi saand üks `toine laev `tormiga viel `Haua`nieme `varju; Old suvine aig ja `päivä`vieru esi Kuu; väsisin `õhta esi ära Hlj; pääva luoja esi oli kui läksin JõeK; sie old nõnna `õhta esi, `piale päeva `vieru Amb
Vrd esine

esi2 esi Saa MMg Äks Vil eL(esiʔ V; j- Se Lut; [j]eži Lei); es(s) Saa San, eśs hv Rõn San V(jeśʔ, eš́ʔ Kra); eiśs San, eiss Räp Se(`eisiʔ, eiśʔ, ?eids); essiʔ Rõu; jiži- hv Lei; det-pron (obliikvakäändeid vt enese)
1. isiklikult, just see ja mitte keegi või mingi muu siis on ta lõhmus es (siis on see puu lõhmus) Saa; `nääte esi ma olen tü̬ü̬d tehnud Äks; si̬i̬ om mede `ende tetä Hls; kuda esi, nõnda asja; õõru `säĺgä, turja pääld saa esigi Ran; miu `endä poig ka `olli `kangekaalaline; ma siss kooberdi esi, sai vi̬i̬l esi `endäle vett `tuvva; meil `eńdil `oĺli ka õlekatuss; küll konds esi kondsa levväp, varvass `varba asema Nõo; meil emä kedräśs kõ̭iḱ villa ja lina esi Ote; obõnõ väsünü nii ette ärʔ et, vai mine eiśs `vehmbrede San; `kurna˽sa esi˽seo piim ja, sü̬ü̬ eśs kah Urv; eśs makat, mõts kasuss Krl; taa võtt ka˽kõ̭kkõ kaṕist, ku˽hennest (sind ennast) sisen ei olõʔ; esi lähät vanõmbass ädä lätt noorõmbass Har; taa maja mi˽`hinne tett Rõu; näide `hindä vaihõlinõ asi Plv; kiä i̬i̬h oĺl tu̬u̬ üteĺ et esi˽ka˽sekkä [vastuseks sauna tulija tervitusele] Vas; meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp; muilõ `hauda kaivat, es‿`sisse satat Se || (ühildumatu) minijel esi juba latse om suure Trv; [lapsel] `vistrigu om pääl. meil om esi ärä ollu si̬i̬ ädä Krk; meil om `eśki süvvä Kam; ma˽`lät́si `mõtsa `löisi rebäse uru, rebäst esi is näe Har; meid hinnest ~ hrl esiʔ es olõ˽kotuhn Rõu; ni `saigi halv naasess, a tu̬u̬l halval gaʔ oĺ esi tütäŕ Se; pöü linnuga ježi käüdetäse Lei
2. (sama subjektiga lauseis, mis toovad esile kahe tegevuse või olukorra sisulise vastandlikkuse või paralleelsuse) targa vaemuga laits, esi kolme `aastane, aga kõ̭ik ta tiiäp ärä Nõo; esi iḱk tõene ni‿kui ja, siss ta taht́ et meie ka ikeme TMr; esiʔ oĺl abimi̬i̬ss `ot́sman, a [oli] pää varass Urv; neĺli tõiśskümmend last oĺl tädil, a esi˽`väikene inemisekene Vas
Vrd ise1

esi3 esi Nõo San, esiʔ Vas (substantiivselt) ise küll `oĺli ta alb ineminõ, ta `oĺli iks minä esi San || (öeld sellele, kes kasutab liigselt sõna ise) esi emmisse vesi, musta kuldi asi, alli kuldi kusi Nõo; esiʔ om t́sialaudah, ei annaʔ aamõtit käest Vas

esi4 esi Saa eL(esiʔ Võn VId; ježi Lei); eiss Räp Se; (atribuudina võib käänduda) p esit Hel; ill esisse Trv; in esin, el esist Krk
1. iseenesest, välise tõukejõuta aig kuluss esi kodun ärä Krk; `amba tuleva esi suust ärä Nõo; mõnikõrd õnnõ `pańte [sülemit tarru] `luitsagaʔ. ku̬u̬ sai helü `tarro, lät́sivä `eisskeʔ Räp
2. iseseisvalt, omal jõul esi`püidjäd võrgud, kas ahuna, vai latike, vai rääbisse võrk Ran
3. eraldi, omaette let́t jääb (`kangal) `kõrva esi Saa; `keŕkude minnä ame `oĺli iki esi Ran; künniravva om esi, ja luśk om esi Nõo; Sitadsõ˽puusa villaʔ ja˽kõttaludsõ˽`pańti esiʔ Rõu; meil oĺl `kapstaaid esiʔ ja uaaid esiʔ Vas; Kerigorüüd́ [oli] õks eiss Se || lisaks, peale selle esi mis muu kahju Trv; [veimedeks] Teḱke tetti ka `mitmid ja `setmid - - siss vi̬i̬l esi kotipadja Hls; [taluostmisel peale tööpäevade] ostu raha mud́ogi oĺl sõ̭ss vi̬i̬l esiʔ, `massa ja Plv
4. (atribuudina) a.  erinev, teistsugune `lambaäniline - - si̬i̬ om päris esi lind, ei ole äniline; egän talun esi taaŕ, egän vallan esi kõne Hls; egäüt́s esit ti̬i̬d `lätsiv mineme Hel; na (rääbisevõrgud) olliva esi `plaani Ran; egän külän om esi`mu̬u̬du kõne, egäl asjal esi nimi; egän paegan om esi ki̬i̬l Nõo; lavvakerikohe `minti esi `hammõga Kan; Nitsõtõ jaoss oĺl esi˽niit́, kost `nitsõid sõlmati; `mustlasõ om esi`tõugu rahvass; nuu omma jälle esi`seĺtsi `kartuli Har; ma˽põli, et juurõtuss jätt esi˽meḱi Rõu; tu‿om eś‿jago ~ `hindäst jago (iseäralik); Mehil joht olõ‿s lavvakerikoh ḱävvo˽`määńtsetke eiss `rõivet Se b.  omaette, eraldi olev ni̬i̬ (kõhualused villad) pannass esisse `paika Trv; egä päe esin paigan [tuul]; köksim egäüit́s esist nurgast Krk; talurahvass seevä esi lavvan ja, kõrvulise seevä egä üits esi lavvan; tuleb egä üits (eri sorti jahu) esi jakku panna Nõo; t́sigadel `oĺli iks esi laut Rõn; mul om õks esitarõ, ega ma `tõisiga üten tarõn ei olõ; pudru piim `laśti esi länigõistõ Har; d́ämmeba ježi paagan `leodi Lei
Vrd ise3

esi- (kohakäändeis võivad muutuda mõlemad osised) eesmine, eespoolne esi`sorme ja `peitla vahe on esi vaaks VNg; aak on `ukse esi `puole `küljes Lüg; [sõiduvankri] esi laud Khk; Vanaelu esikatus akkab ää `riugema; [hagerikul] Esi küĺg oli `lahti; Rataste koorm [tuleb] esiotsa peele - - teha; Tagurehalne oo soojem kut esirehalne (rehetoapoolne osa); Vanadel eludel oli elubeauk katuse esiräästa all; Ma pani eeste esiuksele uie kääakatise ede Kaa; Laeval oli änamasti kaks `masti, esimaśt mis ees oli ja tagu maśt mis taga oli; Esi soo; Omiku läksid küll `sönna ede `soose aga kus nad nüid järjega on Pöi