ere1ere g -daLsporHa, TrmPltKõp, ereKhkVllPöiMuhPhl/h-/ ?San; n herreSe; n, g äresporSa(h- Khk), Emm 1. (teravalt) hele, kiiskav mones kohas pannakse `miski eredad `värvi tups onge `külgeJõe; nii irm äre `päike paistab tänaKhk; Oli see (linnutee) kena `selge ja tähed ered siis tuli külm sügav taliPöi; nii ere [lambi]tuli toas et; pihelga marjad o kenad ered punasedMuh; ta oli `ostnud omale ereda `riideMär; kui on `kuskil mõni ere plekk `vasta `päikest aja ots, siis kiirubTõs; eredad väŕvid paestavad `äśti `silmaKos 2. käre, (väga) kuum; leegitsev; hõõguv ahi on pailu äre, tömmab levad saiad mustaks pεεltJäm; tee erem tuli `alla; kui na `kange ere päe oo, siis kuevatab päeva ees [vilja] ääMuh; ere tuli, tule sööd eredad; ereda ahoga jääb [leib] ikke pealt `valgeks (tooreks); saab ää puistatod siis tä (keris) oo ere joMar 3. erk, mitteloid a. elav(aloomuline); peru; äge, äkiline häre inimene vihastab nönda `kergestKhk; teeb äre meelega `miskid `valmis, pärastsi pole rahul ändMus; Igavese äreiŋŋega [naisterahvas], kisa teisel igal pool `järgesKaa; ää olg sa ikka nii ere mitte igase `kohta menema; ere `nutma, ere `naerma, veel virem vihaseks `saamaMuh; üks ereda vaemuga inimeKul; `valged kanad oo ikka eredad, ergud; ere laps – väga ereda ingega - - viriseb ja karjub ja jooseb so tülinaksKse; peru ja ere `öeldakse obuse `kohta ku ta paigal ei püsiKei; `mõnda veist `üitakse ere või pahurHag; meil teine koer oli ikke ere [haukuma] Pltb. (väga) tundlik Ere (kartlik) lammasMuh; `kange ereda unegaMar; `rihman nõgestega so reied eredasse (valusaks) Mih Vrderev 3. kõrge ja kõlav (heli) pere `eitmesel oo [mesilastel] `seoke ere äälPJg 4.ere (liialt küpsenud) leib, terava köva koorugesegaKhk; `uhkuse poolest äre (uhke, tore) Emm