[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

era1 era Jõh Jür Trm Äks Ksi; erä Kod Hel spor T, V; p jerra Lei
1. (hrl partitiivis) kodupoolis; eritoit Tegi omale era, ta nüid `sööma ei tule Jür; kui `teisi ei ole kodu, siss teeme era Äks; naese teevä erä, küd́sävä kotu `ku̬u̬ke Nõo; errä tetäss, maḱa˛ust `aetass Urv; ma ti̬i̬ `indäle errä, `ti̬i̬ndrile anna `lõśsi Plv; `ku̬u̬kõ `naatass küdsämä, ku errä `peetäss. tu om eräpidäminõ Se; alõ vajag jerra pita Lei
2. lisa(tulu)Trm Kod Vas Se Vanakarjus tegi jälle karjamual omale nuarimuad. Kiideti - - oolikas vanamees, mõistab omale era teha Trm; ti̬i̬b õmale erä nüid, linu maha, ehk muud `viĺjä maha [eraldi põllutükil] Kod; tegevä erälina, `hindäle erä `perrest Se
3. eraldi (mõõdetud) maatükk [arvati] et ega `meie jälle ei `jõua ikke `ninda pali `niitada - - siis `anneti `meile üks era Jõh; [sulasel] alate õli kilimit `õtre muan, siis õli erä; erä `aitab natuke, kost tubaka raha suab Kod
4. pidäväʔ `ińdäst errä (enesest lugu) Urv
era2 era Hlj Jür eraldi; oma tarbeks kalitsad olid era, `naistel Hlj; Teen einagi veel era oma `lammale; Ulgub aina era `metsa `kaudu Jür Vrd eri3
era- era- spor R, Muh Hag Amb KuuK Sim spor TaPõ; erä- Kuu Lüg Kod KJn spor M, T V; ära- Sa Hi spor L Ha , Kad Plt, ärä- KJn; (hv käändub) in eras, -äs Lüg, pl erad Jõh, ppl eräid Lüg
1. eraldi olev egä vasikas tuli kõhe [pärast sündimist] juo erä `aida `kõrvaldada ja; [põrsad olid] eräs `aias; [lehmad ja lambad] `laudas kuos ikke, iga luom õli ikke eräs `sahtlis; tailiha ja `kondilihad `jälle `pandi era`astja [pekist lahku]; noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era `riidega `pallistattud Lüg; `kõikil (lehmadel, sigadel, lammastel) olid erad `karjatsed; `mõõdeti kõhe era tükk ja `pandi siis `niitama [alaealised] Jõh; kõiḱ seivä˽tuda raband `leibä, ega erä`lauda es olõ Ote; olõkiʔ es pühäpäivä `hammit, erä `hammit pühäpäivä jaoss Kan; `ku̬u̬ĺja oĺl iks `kohnki erä `hu̬u̬nõhn, küĺmembähn `hu̬u̬nõhn; nu̬u̬ʔ (lapsega tüdrukud) pidi minemä nii erä `pińki `istma, kerikuhn; ma lät́si erä `tarrõ (eraldi tuppa) Rõu; Lämmi jäŕv sai iks erä jäŕv olõma mis `jõega ühendet oĺl Räp; Ko umadsõ˽t́saarakol ar˽käveväʔ, siss `vi̬i̬d́e nu̬u̬ŕpaaŕ kohe erä`hu̬u̬nõhe Se
2. eraviisiline; isiklik meie ajame era juttu Rei; ega `amma arstil ära telehvoni ei ole Kul; erä õdrad [sulasel] Kod; ma ole ületü̬ü̬ tennu, selle i̬i̬st saa erä`palka Hel; lehmäst sai erä `piimä, jälle raha; ega ma talu `leibä ei sü̬ü̬, ma‿le erä leevän Nõo; tu̬u̬l ka oĺl erä lihm Har; kel oĺl eräteo`päivi nuu˽kah lät́sivä hainalõ. kel ei olõʔ `muutku `mõisast hainamaad, vai kes puit `saiõvaʔ, noil oĺliva eräteopääväʔ Räp; mul oĺl jo kotost kuuś `ruublet erärahha Se
3. eriline; eriotstarbeline `ammetmehed elasid `mõisa `juures, sääl õlid `jällä eramajad; ja siis viel takkud [ketra mõisale] era `niiti ja linad era `niiti Jõh; sial (treipingil) on üks era kehr selle jauks (voki rattarummu treimiseks) `jälle KuuK; ahjul `seisis [uriini]pot́t erakorvis, muidu on pot́t terav, lähäb `ümber Sim; `sahkamine see oli üks era sõna [kui kündmine] Trm; talvõl [mesipuu] suu ette pandass erä laud Har; mõ̭ni tege latsõlõ erä `putro, manna `putro Räp
4. isesugune, imelik igasugusi `piltisi, inimiste üles`võetuid ja siis ka noh eräid `piltisi; kui kanal lähäb õga kõri, akkab erä ääld tegemä Lüg; `õiged `arvo ei õle, tämä aab kõhe eräjuttu kua Kod
Vrd eri-

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur