entsa, entse1`entsaSaLäKrjMuhEmmPhl, -eSaLäKaaPhaRei; endsa Krj; `öntsaJäm, -eMus 1. (ajaliselt) a. ennist, hiljuti see käis `entsa ~ `öntsa siin, möned päävad, nädali tagasiJäm; `entse varre viimalde (humhiljuti) Khk; Alles `entse olid loomad värava tagaKaa; see `olli meneva `entsa (ülemöödunud nädalal) Muh; See oli ränk vihem mis ta `entsa sadasEmmb. „endisel ajal, vanasti“ – KhkPhaVrdentsi 2. (atribuudina) eelmine, möödunud `öntsa esmassane; `entse kevadeJäm; `entsa („ülemöödunud“) nädali ma kεisi Taga`randas kalu `ostamasMus; juba `entsa kessigu kuuliEmm; `entsa nädali ma käisi sεεlPhl