ennistiennistiKaaMuh; ennistKaaMärsporLäEd, RisKadPltKõpsporMT, `e-JämRei; eńnistKirPalKJnSJnLei, -eSan; enistKJnKõpM, j-Lei; innistePlv I.adv 1. äsja; hiljuti Ma pani `ennist tuhlipaja tuleleJäm; aga ennisti sadasMuh; kus sa selle `lähkre puńdi ennist panidMär; aga siis korraga läks [luupainaja] kohe suure kohinaga ää nagu ennist tuligiKad; eńnist ma `võt́sin `lu̬u̬guPal; enist `lõune aig sei kait́s kardult ärädeKrk; eilä `ü̬ü̬se olli `tähti `rohkemp nätä ku enist (möödunud) `ü̬ü̬seHel; ennist `olli pää ull, nüid om pää laheNõo; ma jenist `tahtsõ `nüsma mińaʔLeiVrdennesti, entsa 2. vanasti Kus ennist ikka oli sii `metsiKaa; `lamma karjad said eńnist `peetud juKirVrdennesti II.postp(ajaliselt) varem Sedaennist oli sii mets [koolimaja kohal] Rei