[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

ennemi enne|mi Kuu/`e-/ Var, -mbi Trv Hel T Har, -bi Trv Hel San(-n-) ?Krl; innem|bi spor V(-bi Krl)
1. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt; kiiremini `Ninda et nämäd siss oppined lugema `ennemi `kirja ku trükki Kuu; mine ennebi, mis sa vahid Trv; ku temä ka jõvvassi aṕpi, siss `saaśsime ennembi õdagule Nõo; vanast `laśti iks t́sia ennembi `väĺlä [kevadel] Rõn; Naputuuśt lät́s ennembi˽`kat́ski; võta vett ka pääle siss lätt ennembi kaalast `alla Har; tulnu innembi üless Rõu
2. teat aeg tagasi, ennemalt; vanasti Talu`poigiks `hüüeti `ennemi näid, kenel `suuremb maa Kuu; ennemi `viidi karjatses [lapsi] Var; ennembi `autedi vi̬i̬l keväde nõgessid lehmile Hel; tu̬u̬ (sipelgapesa) olli ennembi `kõrge, nüid om periss `väiksess jäänu Puh; Ennembi oĺliva puu`pulkega ägle Rõn; ennembi `rahvil `oĺli˽küll õpõtsõ˽sõlõʔ San; innembi oĺl tan vana raba su̬u̬ õnnõ Urv; kos sa ennembi oĺli? Har; innembi oĺl hüä sõbõŕ, no es taha˽tundakiʔ Rõu || Ennembi aigu (vanasti) käisime koolin, kapluga suvva jalan Nõo
3. pigem(ini); meelsamini `poisse [sakutati] iks ennembi vi̬i̬l Ran; [linaluud] kaku `väĺlä, ja `viska maha periss, ennembi kui langa `siśse lasõ Kam; Is olõ˽piḱk miiśs, oĺl ennembi lühelik; ennembi kannat kõtuga˽punna, ku˽sälläga˽naala; ma˽taha õks hapund `piimä ennembi ku `rõ̭õ̭ska Har; viiś `kahru oppat innembi ärʔ ku üte naisõ Plv
Vrd ennem, ennemini

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur