ennemaltennemaltJämAnsPhaMuhsporLä, TõsSaaKI, -dPhlLaiTrv; `ennemalthvR, MarLihKJn, -dsporR(-äldKuuJõh; -mmald, -ältLüg); ennemältAudKodKJnPst, -eltTõsAudPst, -mpeltHls; en(n)epeltKrk 1. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt, kiiremini sie (vaene) sai ige oma `pellu`kraami `ennemäld `süödüd kui sie rigasKuu; `vahtrad `akvad ennemalt [mahla] `tilkma kui kaśkVar; miks sa ennemalt ei tulnudTrm; kui ta soe vesi oĺli, siss ligunes [lina] ennemaltSJn; Varese pesä os tullu ennempelt är `lõhkuHls; üits naine olli `rohkep ehen lipanu, `tahten ennepelt kodu minnäKrkVrdinnembägese, innembähe, innembüsi 2. teat aeg tagasi, ennemalt Neh `ennemäld `millaski `saimme sugulastega koguKuu; nied on `võerad, `tuntud `ennemäldkiJõh; kui sial `süia viin `hingan ühe korra, ennemald `hingasin mitu `kordaPhl; ma ennemalt raiutud `kaapsa suppi `sööndkiVig; mul põld ennemalt, jusku `põldki töödPee; ennemält tegimä alate kamaKod; `ennemalt noorelt näginKJn 3. vanasti olid `ennemald madalad majad, `suitsutaredVNg; sie (hundiaju) ennemalt oln enne mindMuh; `ennemalt pekseti rehesid rehegaLih; `vaata `meoksi `aigusi oli ennemelt koaTõs; ennemalt `tehti roag nahast `pastlidJMd; ennemalt kaabusid ei olndLai; ennemält sedä `surnu `peeti tuas ja inimest valvasid juuresKJn; punatse pääräti olli ennemalt nagu tanuPst; Ennempelt es ole ellesid `rõõvidHls || (atribuudina) `ennemalt `aegadel `veeti `vällä kalu `Riiga `sumpadegaMarVrdinnembüsi 4. pigem(ini) peksandesed ega sealt ei `panda siemet, sealt pannakse ennemalt `luomadelleJür; ennemalt eidab koer karva kui varas jätab oma ameti mahaKsi Vrdennem, ennemasti