enneguennegu, `e-sporeP(ennek̀uKse); `enneguR(`enguVNg); ennegusporMT, i-sporV 1. enne seda, kui en tege tule `alle `engu vie `katla paneVNg; ega mari `enne maha kukku `ennegu `küpsest saabLüg; töö tarist ää teha, ennegu `öhtu tulebVll; `ennegu me merese lähmeTõs; ma sain `sõnna ennegu ma veel `arvasinRis; vili ei tule üles `ennegu vihim tulebKod; kanu kätte ei saa `ennegu ommukuVil; ennegu jõusi `sinna, oli kikk läbiHls; maa taht jo väke, ennegu nakass midägi `saamaOte; a min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat innegu ar˽koolõtVasVrdenne1 2. (kõrvutuslauses) kui et `enne `omblen `kinni `ennegu `lahti `leikaVNg; enne söögu oma maa undi ärä, ennegu ma `võõral `maale `uĺkme lääKrk