enne1`enneRSaLäVllMuhHisporL, KIsporT; enneSaMuhhvHi, sporLKI, MThvUrv, Har(-eʔ), i- ?HelV(ińne, -eʔ); (j)en(n)e-, jenõ-, `jenne-Lei (tähendusrühmade piirid pole alati selged) 1. esmalt; kõigepealt `Enne `metle, siis `ütleKuu; laiad `ambad, kolm neli tükki. lapsel need `enne toladKäi; `enne lää ma `mõisa `luudi `viima, siss räägi sul edesiHää; [pruudil] `enne `pańdi tanu pähä, siis põĺlAmb; `enne teevad tü̬ü̬d, siis tulevad `sü̬ü̬maPal; enne `vihtsiva mehe, peräst `vihtsiva naese; kes kõ̭ige enne pruudi vihaga vihup, tu̬u̬ saab ruttu meheleNõo; inne sõ̭nudaʔ, peräst laulaʔRõu; inne kaaŕsiti käsi`kaarssõga villaʔ lahehess, siss höörütedi lajaʔ `häideʔVas 2. (teat ajast) varem(alt), aegsasti; kiiremini et `saavad - - siis `nendega (võrgukudumisega) `valmis, et `enne ku `teisedHlj; mine `enne kut pärast (pigem varem kui hilja) Khk; kaer `tehti (külvati) ikke kõege enneVän; ma tulin enne kojo kui saKoe; `enne võt́tis [kakud] `väĺlä kui leevadPal; mõnel oĺlid juba `enne `ammugi `vaĺmis `tehtud [suririided] KJn; [naine] pidi kolm `aastet noorik oleme, es tohi last olla enneKrk; nakame `võitu `ju̬u̬skma, `kaeme kumb `enne saabNõo; iä enne ei `keŕku üless, kui kevädeKam; mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ, ku kat́s kätt `rindu päälRõu; kurõ vaśt tulõva˽kõ̭kkõ innePlv 3. teat aeg tagasi, ennemalt; ennist Sie `varguse lugu on küll `enne`kuulmata; Nisikesed teud on siinpual`kandis `ennenägemataJõh; Kes seda `enne kuuld ehk näind ~ nähend et `mihklini tehasse `einaIisR; kui oleks `enne `tεεdandAns; `enne natuse aja eestKhk; jääb jälle kaks vana inimest, kut ennegi olnMuh; ma ei ole sii `enne keind ega sii `enne olndKir; paar `õhtad `enne [uppumist] nisukest nuttu old mere pialJõeK; `enne käisin sial, enamb ei käiVJg; `enne ajas ebo kua siin nukanKod; kes enne om sääl talun `ti̬i̬ninHel; mia lätsi enne `sinna, temä `olli vil `sanna minemädäNõo; seo kotuss oĺl jo enne minu kotussOte; ma inne olõ õs vi̬i̬l kühmähki niiVas; ma˽käve inne rehehSe 4. vanasti `enne sai `souetud `paatiegaJõe; meil oli `roikist `enne `aidaVai; enne‿s ole ju `sahka koa metteMuh; ühnä enne siis `lasti veel see põhk kõik `ringi pöördä [vartamiseks] Var; `lät́lased `enne olid alati sii laadal okidegaAud; `enne vanal aal sai kõik loomise moa `tehtudKos; kilimit on sie, kellega mehed `enne `külvasid käsitsiVMr; kõege `enne olema rehetuba pime olnudPal; enne olid naistel pool`suapad, meestel kammassidLai; siss nad `enne kõnelasid ku mea poesike oĺlinVil; enne visati [looma] pääaju mińemäRan; enne `käiti iks leiväkotiga `pulme ja `peijit pitiOte; inne vana `keiśri `aigu, käveʔ sańdikõsõ˽kot́t sälähVasVrdennel 5. pigem(ini); meelsamini `Enne loppeb `pergus tuli kui `purje`laevas tüöKuu; `enne tule `siie `ennegu `sinne `lähteVNg; enne ma võtaks selle kui selleTõs; enne saab ike küllä küĺlest (rikkalt) kui näĺlä otsast (vaeselt) Hls; enne söögu oma maa undi ärä, ennegu ma `võõral `maale `uĺkme lää; ma anna tõise inimesel enne ta ilma, ku ma siul annaKrk II.prep(ajaliselt) varem; (millegi) eel `enne pühade on `muidugi igaühel tegemist küllJõe; `enne `aiga saab `aiva `tarka, `iljatsest saab `ilmi rikkas (lapse sünnist) Lüg; enne rugiküli sai odra õsudaMus; põle `aega enne `surma vessata küliteMuh; kui kaks nädalit `enne jaanibäd üks ilus vihm sajab, kõik on `süia saandRid; `enne `vihma akkavad tuule iilid `käimaJür; Einale akati nädal `enne `jaaniAmb; sie oli enne minuKad; `enne kukke juba ülevalLai; enne okki olli kedervaŕsTrv; mea enne siut tulliKrk; [ma] olli enne `tõisi söönuNõo; mul oĺliʔ inne latsõolõkit `väega˽suurõ˽valuʔUrv; enne päävä jumaladõ minekit; `koŕsna `oĺli meil enne suisspühi `pühḱmäldäʔHar; vanaesä oĺl inne minno ar˽kooluʔPlv; ińne sedä `aigu oĺli ao `tõistõSe III.postp(ajaliselt) varem – PJgRisKeiAmbminev`aasta ei oln näha [marte] aga seda `enne käisidRis; Ammuks obune küńni loomaks sai, seda `enne olid ikka ärjadKei IV.enne ku(i) ~ kut konjenne seda, kui ma‿p saa `ennekut pühabe ükskord `sönnaKhk; ennekui katust akatse tegemä, pannase roovid `piäleTõs; ma `teenisin mõisas kaks `aastad, `enne kui mehele sainAmb; [keetmisel kapsaid] ei segatud sugugi, `enne kui `vaĺmis onPal; mitte ma‿i liigu siist koheki, enne kui mu viiässNõo; `enne ku sa [kapsastele] `suurma pääle panet, `t́siuka `küĺmä vettVõn; siss es lastaʔ [pulmarongile teed lahti] inne kui siss pudeli `viina ańd; sala pini iks purõ inne ku hürähhässRõuVrdennegu Vrdennem, enni1