[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

enam2 ena|m VNg/n -ma/ Kos Trm, -mb Kad VJg, g -ma; enäm g Khn Juu Kod KJn; enä|mb g -mä Kuu, pl -mmad Lüg, -mä Nõo, transl -mbäss Nõo Har/-e-/, -mase Trv; änam g -a S(ε-) spor L ; änäm Vil, transl -äks Mar(ε-); änäp transl -ess Krk; inämb Urv Vas, transl -äss Plv; inäb, inäp Vas; transl inäbess Krl (hrl esineb nominatiivis või translatiivis)
1. rohkem Änamad ma‿s oodagid Jäm; Noh, sest pireksest äi jägu änamaks kut iŋŋepiduks Kaa; küll se änamaga lepib Pha; üt́s lat́s om jälle `ilma enämbess tulluʔ Har
2. parem, tähtsam, varakam Enämmad (mõisa ametnikud) `seivad `süömätuas, enämmatele `anti `puljongi Lüg; [sissetulekult] kala`püüki ikke oli enämb ku nüüd sie maa pidämine Vai; Tänane vihm (kevadisel kasvuajal) oo niid küll änam kut Riia linn; kui sa loomale keedad kadaka vett see oo pailu änam kut kaera jahu anda Kaa; Pojad nee olid isa eest ikka änamad; mis ametid inimene on lapsest saadik öppin, see on köige änam Krj; Pulma omiku siis `söuksed targemad ja änamad naised `aeti `ruuti ehitama Pöi; Killel aga suurem koht oli ja `rohkem `loomi, see ennast änamaks pidas; Ikka änam kui äi `ühtid (parem kui mitte midagi); Teisepere noorik ju vähe änam ka kut üsna muidu (rasedusest) Rei; neĺläba `õhtod `peeti ikke εnämäks kui `teisi `õhtosi Mar; Laps oo änam kui laast Han; kohe ärg ikke oligi änam `osta kui päris ärg Tür; `väimes on ikke enamb inimene kui tütar `ongi Kad; õlgu lu̬u̬m ehk inimene, tõene one tõesess enäm Kod; enämäd läks `ot́sma, `kaotas sellegi ärä KJn; peab ennäst enämase Trv; sõber o änäp ku sõsar Krk; temä piäb `endä iks enämbäss ku miu Nõo; inemiste hüvi˛üss om inäb ku˽kuld; pu̬u̬ĺ munna om iks inä(m)b ku˽tühi ku̬u̬ŕ Vas Vrd enakam

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur