enam2ena|mVNg/n -ma/ KosTrm, -mbKadVJg, g -ma; enäm g -äKhnJuuKodKJn; enä|mb g -mäKuu, pl -mmadLüg, -mäNõo, transl -mbässNõoHar/-e-/, -maseTrv; änam g -a S(ε-) sporLJä; änämVil, transl -äksMar(ε-); änäp transl -essKrk; inämbUrvVas, transl -ässPlv; inäb, inäpVas; transl inäbessKrl (hrl esineb nominatiivis või translatiivis) 1. rohkem Änamad ma‿s oodagidJäm; Noh, sest pireksest äi jägu änamaks kut iŋŋepiduksKaa; küll se änamaga lepibPha; üt́s lat́s om jälle `ilma enämbess tulluʔHar 2. parem, tähtsam, varakam Enämmad (mõisa ametnikud) `seivad `süömätuas, enämmatele `anti `puljongiLüg; [sissetulekult] kala`püüki ikke oli enämb ku nüüd sie maa pidämineVai; Tänane vihm (kevadisel kasvuajal) oo niid küll änam kut Riia linn; kui sa loomale keedad kadaka vett see oo pailu änam kut kaera jahu andaKaa; Pojad nee olid isa eest ikka änamad; mis ametid inimene on lapsest saadik öppin, see on köige änamKrj; Pulma omiku siis `söuksed targemad ja änamad naised `aeti `ruuti ehitamaPöi; Killel aga suurem koht oli ja `rohkem `loomi, see ennast änamaks pidas; Ikka änam kui äi `ühtid (parem kui mitte midagi); Teisepere noorik ju vähe änam ka kut üsna muidu (rasedusest) Rei; neĺläba `õhtod `peeti ikke εnämäks kui `teisi `õhtosiMar; Laps oo änam kui laastHan; kohe ärg ikke oligi änam `osta kui päris ärgTür; `väimes on ikke enamb inimene kui tütar `ongiKad; õlgu lu̬u̬m ehk inimene, tõene one tõesess enämKod; enämäd läks `ot́sma, `kaotas sellegi äräKJn; peab ennäst enämaseTrv; sõber o änäp ku sõsarKrk; temä piäb `endä iks enämbäss ku miuNõo; inemiste hüvi˛üss om inäb ku˽kuld; pu̬u̬ĺ munna om iks inä(m)b ku˽tühi ku̬u̬ŕVasVrdenakam