enam1enamHaIdJäViKTaPõPltTMrMMgT, -mbRAmbViKIisTrm; enämVarTõsKhnJuuKodMMgKJn, -mbsporR, KodTrvHelTHarPlv, -mpTrvHelT; enäphvKrkHelNõoVõnOteUrv, -bNõoSanLei; änamNaiSLHaJäKadKsisporVlPõ, ε-JämKhkKrjMuhRis, a-RidVigKirMihRisHMd; änambJõeKadRak, -mpTrv; änapPst, -bLei; änämsporL(ε-Mar), JuuKõpVilPst, -mpTrvPstHlsTMr; änäpHlsKrkHelSan, -bLei; inä(m)b, -(m)pV; (kuluvormid) ämMuhMärMihPJgsporHa, SJnKõpPst, äämRidKulVigVänNisSim(-mb) Pil, ämpMsporTV, äbPst, ääpKrkOte, impVasRäpSe 1. (harilikust, eeldatust) rohkem sen `nuodavedamise `juures enamb ei old ku kaks miestJõe; Sul ei ole sida enämb kui `hülgel saba (öeld kiitlejale) Kuu; enamb ehk on kui kilu`mieter [jõeni] Hlj; midä enämb `nuori, sedä parembVai; mo ema `tεεdis ulga änam sedissi vanu `asjuJäm; pikad `saapad – varrega `saapad `üitasse [neid] εnamKhk; koha o änam kallis kut ta ea onKrj; pöua pilved on änam `körgesPha; see pili ja sadu `olli εnam metsa `kohtasMuh; mesilinnud `peavad jüst keige änam veel kaneprohu pεεl `käimaKäi; änam obosed `seisid kui tööd tegidKul; Änam tasem ei `saagi `köiaHan; kanadel oo änam lühemad suled, kukel pikemadAud; kõigest änam sain rahaTor; nüid ei ole änam kui üks kanaRis; enamb puole minust olete nuorembVMr; oleksin tuond ikke enambki luadalt `kruami, aga raha lõppes `otsaKad; tõõne one enäm laiem kui pitkemKod; egä üit́s taht kitta, vi̬i̬l änäp taht lait́s kittaKrk; `uńte `olli ka ennembide enämb olluRan; enämb es jõvva [linu] rabata ku kat́skümmend viiś `naklaNõo; suvõĺ rüä `häitsämise `aigu iks haĺlitass leib kõ̭gõ inämbKan; tu̬u̬d rõivast ollõv olluʔ enämb `kõrda (rohkem kui ülikonna täis) Har; `Paklalt oĺl Marin`puŕki inämb kümmend `verstaVas; jo mu lihmil kuud viis inäp ku kańniʔLut; enam jagu 1. suurem osa, enamik [sõna] pirnid o sii tääda ka, aga änamjagu `itleb ikka `raaplidMus; mõni `ütleb aa pial - - enamjagu `ütlevad juba aia pialLai; enämb jagu `rõivit om suurde `liĺlega; enämbjagu om `valge lilli, `tõisi on veediNõo; 2. enamasti No enämbjagu kaik kalad sai `huomigul ärä müödüdKuu; enambjagu `naised olimma `verkulVNg; ema oli änamjagu iga päe `väĺlas [tööl] Mih; enam jägu [luuakse kangas] kahega, ma ise vahel olen loond neĺja kihagaLai; peremehed olid enam jägu `töökad mehedPlt; Tu̬u̬ inemine `oĺli enämbjakku säne vinguneHel; enämbjagu lõegass iki peremi̬i̬s leeväNõo; A˽hoobiss vanast kutsuti tedä inämb jagu leevä anumassUrv; enam kui enamükskõik kui palju Tend klani änam ku änam, tema `järgi ei `nõrkuHää; egä ta tagasi ei tule, röögi änäp ku änäp; anna tal änäp ku änäp, temäl ei mõjo kedägiKrkVrdenamaks, enemb, enämat, inämbä 2. (eitavas lauses) sugugi, üldse, rohkem (mitte); alles, olemas; praegu, nüüdsest peale; edaspidi nüüd enamb pole püst`aiduJõe; Ei enämb `angerju saa vesi `lähteb `külmäksKuu; [lammas] enämb ei imedä `tallekaistVai; kask oksendab, mahl äi tule änamPhl; ahi on `puistamata ehk `suudond, ei `tõmma ämMär; minu ema anam ruudulest seelikud ei teindVig; suurt `siibert ei saa änam `kinni `panna metteAud; nüid ei tasu εnam `ämretegemest; aga nüid seal põle vist anam mitte midagi (talust) Ris; ega täna ommeti `vihma enam tuleJõeK; ega mul pikka iga änam oleJMd; enam `piale üri`päeva ei `tohtind tuld tuppa võtta (valgust süüdata) JJn; minu kääst ta enamb ei piaseVMr; tämä enäm nõnna ei kõnele kui edemält; enämgi tämä ei tule. ärä `u̬u̬taKod; tagasi ei saand pöörata äämPil; kägu ei kuku änäp `pääle jaani; ei tuleki ääp `mi̬i̬li mis vaist kuulit ja ollitKrk; pane ärä, ma enämb ei taha `viina; aga võib olla ta ei elägi enämbNõo; uasuppi ei massa mõtõldagi, toda‿i taha‿mp `kiäkinaOte; ämp peremehel es ole˽`koskilt enämp võtta [raha] San; obõsõ `irnnuva ja enäp edesi ei olõ `jõudnuva minnäʔUrv; sõir otsan om, siss ei olõ ämp `sõpraKrl; ei olõ inämp `löütü `tüt́rikku `kostki; vana haav süttü ei inäpVas; pini `põrglanõ es mõistaʔ imp kodo tullaʔ õigõ ajo pääleʔRäp; ma inäp õi sullõ tulõSeVrdenemb, enämat, imämb, inämbä, änänt 3. (vormilt jaatavas, sisult eitavas lauses) veel, nüüd veel kes nüüd odavi `vahtib, kes nüüd enamb odavie järel [kellaaega arvestab] Jõe; kes‿se `öhta `ilja änam tulebAns; Mis sest änam `rääkida, see juba vana luguKaa; Noore rohu otsad `väljas, mis `lambal änam, nopib peale [rohtu] Pöi; kes nüid sega änam laseb `töngumaKäi; kes nüid änam rüid kannabKse; kas mool see änam `meelesMih; mis münosugone vana muld änam, köberas ja `kärssis keikRis; kas ta enamb elabVMr; mis sa sest obuse sut́ikast ääm peksad – ing mineku pialSim; kes seda vana korult äm tahabSJn; mes neist [juukse]uidakist enämb sugidaRan; ta‿m `väega `aige, ei tiiä, kas tuleb enämb sängist ülessNõo; mis tu̬u̬st inämb tegijätKan
enam2ena|mVNg/n -ma/ KosTrm, -mbKadVJg, g -ma; enäm g -äKhnJuuKodKJn; enä|mb g -mäKuu, pl -mmadLüg, -mäNõo, transl -mbässNõoHar/-e-/, -maseTrv; änam g -a S(ε-) sporLJä; änämVil, transl -äksMar(ε-); änäp transl -essKrk; inämbUrvVas, transl -ässPlv; inäb, inäpVas; transl inäbessKrl (hrl esineb nominatiivis või translatiivis) 1. rohkem Änamad ma‿s oodagidJäm; Noh, sest pireksest äi jägu änamaks kut iŋŋepiduksKaa; küll se änamaga lepibPha; üt́s lat́s om jälle `ilma enämbess tulluʔHar 2. parem, tähtsam, varakam Enämmad (mõisa ametnikud) `seivad `süömätuas, enämmatele `anti `puljongiLüg; [sissetulekult] kala`püüki ikke oli enämb ku nüüd sie maa pidämineVai; Tänane vihm (kevadisel kasvuajal) oo niid küll änam kut Riia linn; kui sa loomale keedad kadaka vett see oo pailu änam kut kaera jahu andaKaa; Pojad nee olid isa eest ikka änamad; mis ametid inimene on lapsest saadik öppin, see on köige änamKrj; Pulma omiku siis `söuksed targemad ja änamad naised `aeti `ruuti ehitamaPöi; Killel aga suurem koht oli ja `rohkem `loomi, see ennast änamaks pidas; Ikka änam kui äi `ühtid (parem kui mitte midagi); Teisepere noorik ju vähe änam ka kut üsna muidu (rasedusest) Rei; neĺläba `õhtod `peeti ikke εnämäks kui `teisi `õhtosiMar; Laps oo änam kui laastHan; kohe ärg ikke oligi änam `osta kui päris ärgTür; `väimes on ikke enamb inimene kui tütar `ongiKad; õlgu lu̬u̬m ehk inimene, tõene one tõesess enämKod; enämäd läks `ot́sma, `kaotas sellegi äräKJn; peab ennäst enämaseTrv; sõber o änäp ku sõsarKrk; temä piäb `endä iks enämbäss ku miuNõo; inemiste hüvi˛üss om inäb ku˽kuld; pu̬u̬ĺ munna om iks inä(m)b ku˽tühi ku̬u̬ŕVasVrdenakam