[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

eister `eist|er g -ri = heiste vesi jookseb `eistrisse Rei

litter litter Khk Mär, g `litr|i Kuu VNg Lüg Jõh Jäm Pöi Muh Hi Kir Kse Tõs Khn ViK Iis Kod Äks Lai, -e Aud Hää spor Ha, Amb Koe Plt Trv; pl `litre Ran Ote
1. a. õhuke ümmargune metallplaadike rõivaste ilustamiseks `litrid olid `käikside pääl VNg; `kilbid ovostel, `vaskised `litrid `riistade `küljes Jõh; `litrid [õmmeldi] kuue porsti `pεεle, jökkide `pεεle Jäm; siilikul `olli kaks kolm rida `litrime all; `litrid `pannid ju `kiiskama kenast, pead särasid nagu ussi kuningatel Muh; `litrid olid röhudel all, nee suured ümargust Käi; sepel on `litridega ilusti ära teht Rei; tanud olid koa, kõik olid `litrid täis Kir; `sohksed õhukesed asjad - - `pandi `kaela ja öö `külge, `öeti `litrid Tõs; `lintide ja `litretega oli [tanu] ehitatud Aud; `litred olid särgi `rinde ies ja varuste pial Hag; `litred - - olid `läikivad vase`karva, neid õmmeldi `käisete `piale. naeste mütsi pial olid kua `litred Koe; rinna ees oli ka üks riba vel sis sinise niidiga õmmeldud, ja siis olid need `litrid, olid nisust vaśk `litrid Kad; ni̬i̬d (lepaseened) on õhukesed nigu `litrid Äks; õbe `litrid olid täis undrukud Lai; pärg on `litretega õmmeldud Plt; `litre [on] tanule `pääle aet Trv b. mutter; seib litter `pannasse `kruuvi ja `mutri vahele, `mutri `alle, siis ei lähe kruuv puu `sisse Lüg; igal okil [on] litter Hää; litter on kehra sees, `sisse kiilutud. kehr käib voki raua `otsas, viab `lühti `ringi. `litrel on vindid sees Nis; voki kedra litter; `litril on vindid Iis; litter `pantse `mutri `alla. `litrid one nahass või ravvass, auk `keskel; ku `vińti vähä `aetud, `pantse `litrid `alla, [muidu] ei võta ligi Kod; porgandid lõiguti `litritest; `õuna mõni `lõikab `litritest, kui kuivatab Lai || põlvekeder `Põlves on `litri `muodi `ümmärgune luu, `põlve `litter Lüg Vrd litrim c. lible, litrikujuline taimevili litterein - - pärast `õilemist tulevad `litrid `külge IisK; väriein on olemas, `litred küĺles, väriseb Plt; kaara agana kutsutas `litre Ran; korjassi `litrit, tei padja. pruudi padi olli `litrist Ote
2. randaal `Litritegä tieb selle `kargõ küll piinikseks; Nied `litrid na iäd `mualõ, et tegäd nagu sogaks Khn
3. eosseen Pisikene litter, nääd kui rukki `lõikad nenä maa ligi Lüg

matter1 matter Khk Emm, g `matr|i Jäm Rei, -e Saa Hls Krk matar ma vöta `matri käde ja anna `peksa Jäm; p‿lehe edasi, püsut kipub, kui matter pole seljas (kui malgaga ei löö) Khk; Äi ma `koera karda, kui matter kεε oo Emm; mattert es ole käepärast, viĺla redeli peelega sai siss `löödud, uśs oĺli öhe pauguga `vaĺmis kohe Saa; uisa matter (ussi tapmise malk), sellege saa `arsti `lehmä ja inimest Krk

matter2 matter möll, madin küll sellega (tõhu püüdmisega) irmus matter oli, tõhk oli koera ninäs `kinni Var Vrd mahter

mister Mist|er g -re müüser, uhmer Peeniksid maigu teri saab palt mistreg pulbress lüvvä Pst Vrd misser|pakk

mitte mitte üld(mit́te KJn Se, mittõ Khn Krl), mette S L hajusalt K, Kod Hls San, mätte Pöi Aud//, mitti Hls Krk, mit́ti KJn Vil; rõhutus positsioonis ka mite Rei Saa Ris Rak KJn Kõp Hls San, mete Phl hajusalt L, Pil, mit´i KJn, mte Lüg Pöi Khn() (eitussõna) ei ole ma `kaugemal käind mitte `kuskil puol Jõe; eks [lehm] jahu ikke saand ja, ega tä `muidu `metsä pääl ei `lüpsend ka mte Lüg; Äi ole mitte `pooliskid sedasi, kut sa räägid Jäm; nii kuum pime, et mette ep nεε `sörme sohe `pista; puu sadulas vöi `istuda mette, lammudab `perse εε Khk; `müska mette last `tooli peelt parandale Mus; see repp on nörk, `sönna `pεεle ei tohi mette `astuda Kaa; `enne kellu `kuute ma ei lase teda koduse mette; lapsed, kas te tulete `sööma vöi mette Pha; näppig mette egad `aśja Vll; Mätte äi taha rehkendamise tundi minna; mul põle rahast puudu‿mte; Eluaja on ta `tarkust õppend, aga `tarkusega pole ta mitte mis midagi teind Pöi; teta põle kutsut mette; aag mitte maha Muh; ma ei lεhe mitte `kusse (mitte kuhugi) Emm; joo ma `viina mette, äga ma pole möni joomamees mette Käi; mette tänabu `marju `põrmugi ei ole Phl; tee mette pahandost LNg; `talve saab `undadega `püitud, mette muul aeal; õlle nõud andvad koa ikke ingäta, pea `luh́ti mette Mar; ää vilista mette tuas Mär; riie oo `tüske, kui tä põle kuib mette; mete mene sõnna Vig; läksime koeu, siis `meitel oli `neuke ale asi, põln änam mette `pruuti, põln `peimest Lih; `kalla mette laua `peale Kse; seisab vakka, mette üks sõna ei räägi Han; mine mette `kaugele, näkk `tõmmab su `kause Mih; Tuul‿mtõ jõva sedä puud ää murda Khn; mättä sugugi põle meeles, olen vanas ja tumedas läin Aud; mitte soola teragi põle supi `sisse `pantud Tor; oome ära sa mitte tule Hää; inimest põle mitte eina ligi saan `minnagi, lood keik maas HMd; See (korsett) `veeti nii pinguli, et sa mitte ingata kua ei suand Amb; kis olid paremini õppind, siis `neile `kinkis, iga ühele ei `kinkind mitte Ann; rät́sik, `siuke võsastik, ta ei ole mette suur mets Tür; sial ei kasva mitte kedagi VMr; kõik ilm on lämus, ei sua ingatagi õiete, mitte `metski ei paśta Kad; kui mite kuhe, siis kahe pääva pärast Rak; ei salli seda mitte Iis; mette päev `alla ei vajo Kod; panin soolavett `piale, muedu `lambad mitte sugugi ei sü̬ü̬ Pal; mina `oĺlin siś sellega ärä `arjund ja mul mit́ti si `raske ei olnud KJn; kõik ilusti ani munes ja `audus, aga - - mette üks poeg ei tulnd SJn; siin ei ole siuksed `kõrged maad mitte, siin on madalad Kõp; mena mit́ti es näe Vil; si̮i̮ om `siante inime, et ma ei kannate ta `varju mitte Trv; ma es ole mitti talulat́s, ma olli kehvä; mõnikõrd es anna `aiga süvvä ka mitte Hls; ma ei taha mitti armu`andi, ma tasu `tü̬ü̬ge Krk; ilm ei ole mitte elädä, ilm om oppi Ran; mitte üits sõna ma‿i võldsi Puh; täl `olli kuld rahasit ja õberahasit, aga mulle es anna mitte ütte kopikat; mitte ma‿i liigu siist koheki, enne kui mu viiäss; poiss ei ti̮i̮ kotu mitte midäginä, ei liiguta mitte üits liĺl Nõo; a nimä es `saava küll esikeste läbi, na‿s kannata tõnetõse sõnna mitte Ote; ma mittõ ei lähä tühüʔ Krl; ala `usku sa mitte taa hullu juttu Har; ummaʔ küll suurõ silmäʔ, aga mitte ei näeʔ Plv; timä üt́sindä mitte es olõʔ, iks pidi `kiäki˽tedä `hoitma Vas; nüüt mitte inämp nii palavet `päive‿i olõʔ Räp; ma mit́te ei anna Se Vrd mittegi

mutter1 mutter Kuu VJg, g `mutri VNg(mutteri) Lüg Jõh hajusalt Sa, Muh Rei LNg Mar Kse Mih Tõs Saa Iis Trm Kod Plt Puh, `mutre Rei LäPõ Tõs Tor Hää Saa Ris Juu VlPõ Trv Krk; muter g `mutri Iis Hel/n -ŕ/, `mutre Trv Hls San/-t́-/; n, g `mut́ri (-t-) Nõo Krl Har Rõu Vas Se, `mut́re (-t-) Nõo Plv Räp Se; pl mutterid Vai (kinnitusdetail) punn`üövli `kruuvidel `käiväd `puised `mutrid `õtsas Lüg; raud `assidel on `mutrid `assi `õtsas, et rattas ei tule alt `vällä Jõh; las `panna mutterid ka tele `otsa Vai; ige `otsa `keerdasse mutter Khk; Mutter on läind, paljas tühi koht veel Pöi; keera mutter `otsa, muedu tuleb ratas alt ää Muh; kõik kruuvid ja `mutred on `kinni `keerdod Kul; kus mutter raua `piale tuleb, `sinna ei tule `seibi. kus mutter puu `piale tuleb, sinna tuleb seib Mih; mutterd käändass `lahti krui `võt́mega Hää; `vankre rattad - - igäl neli aśsi`otsa, igäl on mutter `otses Juu; `mutrid on kadund, kuhu sa `mutri panid Iis; `mutrid kõik one `laśti Kod; `Vankre `mutrid keerutasse `kińni ja `lahti `vankre `võt́mega SJn; aisa peräl om ruvi läbi ja muter om otsan Hls; muteŕ katte ärä Hel; `mut́re `olli nelläkandiline ravva tükike, kendi olli täl `sisse lõegatu Nõo; sul tulõ ratass tele otsast mahaʔ, `mut́ri om iist vällä lännüʔ Har; tu̬u̬d `mut́ret ei saaʔ seo `võt́mega ärʔ käändäʔ Plv; tele otsa `mutre om, et ratast otsan `hoita. tä `mutre - - käänetäss otsast äräʔ, sõss saasõ ratast `määri Räp || (kiirest hoost) isa ikki `ütles, kui `kangesti kiire oĺli: pane nii et tuli `mutres Saa; Kihut́ hobõsõgaʔ, nii et tuli `mut́rist `vällä käve Rõu; ma sõidi nigu tuli `mut́rist `vällä kei Vas

mutter2 mutter Kuu Lüg Khk Vll Kul Pal, g `mutri Vai VJg Trm Ksi, `mutre Phl Juu Hls; muter Tor, g `mutri Mar; n, g `mut́ri Har, `mut́re Võn Plv naisterahvas a. ema; eit; abikaasa Mies ikke `naisele, et minu mutter, `naine `vasta, et kas sina õled minu kruuv sis vai Lüg; möni ütleb moo eit ähk mutter Vll; lauva `pühkimeise raha läks `mutrele ka, kes suppi `keetis [pulmas] Phl; teene oli turo mutter Kul; nää, meie mutter tuleb VJg; Mea käśse Venetare muttert miule kaitskümmend toopi paluksid korjate. Mutter lubas kah Hls; vana `mut́ri, jää sa no kodu `perrä `kaejass, ma˽lähä kaŕjaga `mõtsa Har b. ämmaemand enne `toodi `mutrid, nüid neid enam ei `usta Ksi; vanast kutsuti ämmä`mu̬u̬re `mut́ress Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur