emisemi|s g -seVNgSaHisporLHaJä, VMr, -sseVigSim, -kseJõeKuuKosJMdVJgSim; emi|ssKse, g -sseLügIisRMuhTrmLaiKJn, -kseVNgVai; eemis g -eKrj; emmi|sReiJuu(ls) HJnTür, g -sesporL, JMd(-kse) IisHls, -saKõp, -sseIisTrmKod; emmi|ss g -seKrk, -sseJõhsporTaPõVlPõ, HelT, -ssaTrv; emmü|ss g -seLei, -sseSan; (j)emis(s), jämmissLei; iḿmi|ss g -seV(-śsVasRäpLut), -sseVõnUrvRõuPlv; imi|ss g -seRõuPlvSe(-śs) Lut; all imisseleSe; iḿss g -ePlv; iḿsKra 1. emis minul ei ole elades `porsaga emist oldVNg; emiss toi kaik oma `porsad üväst `ilmale; mei emiksel on `piened `porsadVai; emis ikka emis kut ia `latva (sama nimetus on elu lõpuni) Khk; Vana emis läks täna omiku `lauta suu oli `pahna täis, ilmad `lähtvad kurjaksPöi; paastu `maarjabε emiss `menne `seitsme `põrsaga aa ja aŋŋe vaheleMuh; üüläl (indlev) emisMar; Muhulased köisid Lihula laadalt `uṕsa `ostmas, näd emisid ei pidanHan; emise liha on parem kui orikalVMr; `põrsad tahavad ära võõrutada emmisse juurestIis; emmissel on pojad, terve pesakondÄks; emmistel aab küll [kihvad], aga on veḱed nagu otsadLai; tooja emmissKJn; viisi emmissa kundi manuTrv; ni̬i̬ `valge suure emmise, ni̬i̬ toove üte tiiruge suure losikonna `põrsitKrk; anna emmissele `süvvä, siss om ilusa `põrsa ku ürdi jälleRan; emmiss kannap neli kuud ehk kuustõi·st nädälit; siakarjuss sai `massu emmiste ja orikide pääld; täl (naisel) om `poige nigu emmissel jälleNõo; kui emmiss `põhku ammastega [pesast] `väĺlä tu̬u̬p, läävä ilma `ääleKam; pahru ja emmüssSan; põrsakõsõ˽nud́siva˽vana iḿmise all nissaKan; suśi oĺl külä iḿmise `mõtsa veenüʔ ja, kaḱk tu̬u̬d iḿmist; iḿmisega˽tulõ pahralõ minnäʔRõu; vanno `iḿssit `peeti kah, nu̬u̬˽kah es `peĺgävä˽suttPlv; kesik iḿmissVas; immiśs tõi meil kurno `poigõRäp; iḿmiśs `nõśsi pahralõ (paaritamisest); iḿmiselle andass hiire `poigõ süvväʔ, et paĺlo `põrsit saanuʔ; tiiniss ~ läülä iḿmiss; ku kabõhanõ (rassõ) iḿmist pess, saava latsõl haŕasõʔLutVrdemik, immo 2. (mitmesuguseis väljendeis)a. (võrdlused) Nagu emis teeb `poegel aset (ei jõua tööga edasi) Han; Si̬i̬ jusku emmisel `eĺmed `kaelas (sobimatust asjast) Hää; Naese tülitsevä nigu emmisse paar pureleva; Eläb nigu emmiss põrstega rüäsalven (külluses) Nõob. (mõistatused) emis tuleb `loutast `välja punased `pörsad järel = ahjuroop, tulised söed; must emis tuleb `välja, punased `pörsad järel = id Emm; Must immiss aja verevid põrssid laudast vällä = id Urvc. (ilmekad ütlused, vanasõnad jm) `pestud emis läheb jälle porise `pöörlema (inimene ei jäta oma halbu harjumusi) Vll; Vana emis kahe`teisme `põrsaga on ise (öeld sellele, kes liialdab ise sõnaga) Pöi; elo ku immissel, põli nigu `põrsal (väga hea elu) Rõu | (öeld möödujale, kes ei tereta ega anna jõudu) Oled sa kellaga emmist näindMar; seda sõimati kellaga emises kis `mü̬ü̬da lõigas, kedagi es `ütleSaa; kas sa meie `musta emmist olet nännu, emmissel `olli kraṕp kaalanNõo | (lapsed kasvavad vanemate moodi) sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepojaNõo; sukku saava˽soepujaʔ, `immä iḿmiselatsõʔ; `immä `lätvä iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔRõu 3.pej(inimesest) inimesele `üölla paha `mielega ka emissVNg; kuradi emiss. [ära] lõuguta ühtKse; vana laisk emmis one (laiskurist) Kod; sa kurat iḿmiss ei viisiʔ midägi tetäʔ (logardist) Plv