emaneema|ne g -sesporRIdeP, -tseTõs; emä|ne g -seKuuLügVaiMarVigKhnJuuKodKJn, -tseMT; ema|n g -dse, emänLei; im(m)ä|ne g -dseV(immänHar) 1. (inimesest) a.vannaine, naisterahvas; nais- SMarKhnKJnKrkSeemane oli pigem `koorma tegemas, isane `andas alt käde; Sa pole emane, kut sind ep räägita tagaJäm; pastu `maarjabä oli emaste püha – emased jöid siis; see emaste ihuasi (alussärk) - - see oli siit nabast `saatiAns; muist vaderid isassi, muist emassi; las laev lannib, saab ise emase `juure (ehale) `minna; aher (lapseta) emane; tuleb emane inime [esimesena] `vasta, pole `önneKhk; pisige emane laps ma oli ändMus; Üks emanevana (vanem naine) läheb `sülda kaudu kohe `linnaKaa; Siis oli `naeru kui see `välja tuli et maŕt emane ka (naine mardisandiks kostümeeritud) Krj; see `olli ju ulk teenistust emase inimeselMuh; Sa magad ennast täna küll emaseks (öeld kaua magavale mehele või poisile) Rei; kana lehvitab saba emäne võeras tulebMar; Mia sai emäst (suguühtest) Khn; isäsed vai emäsed saksadKJn; imäne vatõŕSe || pejemane lit́sTrm; külä pääle lätt imätsit `roitmaKan; pakõ˽`valgõ iist, sa olõt hullõmb ku˽`mustlasõ immäneHarVrdemäskb.emased (Emmaste lõunapoolse otsa elanikud; kogu Emmaste valla elanikud) Hi 2. (loomadest) ema(s)- `Juokseb ku emäne kuer pikki külä (liiderlikust naisest); Sie `naine on kõhe ku emäne kass iga `aasta tuob `lapse `ilmale; Emane kass ikka pojad `toidabLüg; `Meie `kuerapojad `lähvad kõik emastestIisR; [karjalaskepäeval karjast] `liudati. siis pidid emased vassigud olema; emane kaśs jäme köhuga kut emane kiissKhk, Emased kassid nee kedrasid kenastiKaa; mud́o jo põle `loomi kui põle isäsid ja emäsid metteMar; emane paŕt; sarabu `karva uśs `nõelab koa, emane ei `olla nii tigeJuu; emast `koera ei `saĺlinuvad - - emane koer piab `pulmi kauaLai; ku poiss jälle tüdrukud taht, siis võta [kudemise ajal] emäne konn ja `viska jälle; emäne kirp om paksKrk; esätsel kalal om niisk, emätsel mariPuh; tu̬u̬ olna emäne kägu, kes sedäsi ti̬i̬b kokakaka kaka; mõnel prussakul om kaśt taka, tu̬u̬ om emäne prussakNõo; emäne [liblikas] pakõss iin ja esäne tüḱüss lähükeisteSan; immäne jäness om paĺlu suurõmb ku essäne jänessHar; meil oĺl esätsit hannõ ja imätsit ka oĺlVas; imäne t́sirkSeVrdimädsekene 3. (esemetest, haigustest jm) emane aak (haagivastus); kui emasel (raseduse) aeal mune peab `sööma - - [siis lapsel] leedi kiri tuleb `palgeKhk; isane sammaspool olema kuiv, emane aab `märga `väĺla ja `lõhkebÄks; emäne sammasspoolik, sellest om kuri `valla saiaKrk; imäne paisõʔ ju̬u̬sk mätä ja veretässKan; tu̬u̬ minga˽pandass kińniʔ, tu̬u̬ om immän haaḱHar; kuiv sammaśspu̬u̬ĺ, tu om esäne, a mis leemetäss, tu om imäneSe 4.figa. (heast, kasulikust asjast või nähtusest) Jöuluks sai ikka natike seda odra `leiba ka `tehtud. vahest `ööti ka nalja pärast emast `leibaKaa; Tegi pirekse emast `leiba (saia); Metsa perse on emane (metsast saab alati midagi vajalikku) Pöi; emäne ing (naiselik, pehme loomus) Mar; Metsapõesas ikka emane. Mets annab inimesel `kõiki, mis `tarvisHan; ega˽kõ̭iḱ olõ imädse (head) pääväʔ, mõni om esäne kahSeb. (halvast, kasutust asjast või nähtusest) Emaseks `saama (merehaigeks jääma) Jäm; see [või] masin oo juba emaseks läin, jooseb `ühte `inge (laseb vett läbi) Muh; Ta kabel om väega emäne (mäda) Võn; Naa˽luvva˽na‿mma˽`sääntse imädseʔ (väiksed, halvasti seotud); Kui sa ummõtõgi ni imäne olt (kohmerdis) võta˽kot́il saŕvist kińniʔ, `tõmba˽kot́t `pistü; Taa väits om sul sääne imäne, taa ei˽`lõika hapund `piimägiʔUrv