elu|kord 1. elamine; elulaad, -korraldus Ta läks `kuulama `voatama kudas see elukord seal onPöi; inimesel koa vilets elukord. elab `väikses pogrisNis; se elukord on nii `saśsis ja seganeJuu; nirgid, mõnes kohas on - - neil ei ole elu`korda (ei ela) siinKuuK; `kaugemalle ma ei ole oma elukorraga saand (pole kaugemal elanud) VMr 2. majanduslik olukord, elutase elu kord on nii sańt, seda‿p `saagid änam järje peleKhk; meid soadeti Siberisse, aga meie oleme nüid elukorra pialJuu Vrdelukõrd