elevilieleviliKõphvNõo, -eliPuhNõo 1. ärevil, erutatud mia olli nii eleveli, et magada es saa mitte; kõ̭ik mõts om eleveli inimestest, üits paŕt lääb ärä, tõene jälle tulebNõo 2. kohevil(e), laiali taa om `väega eleveli, mata `kinni, tuul puhub läbi; pane eleveli `põõsa pääle kujumaPuh 3. võimuses, meelevallas mul tarepääline kõ̭ik tuule eleveli, `akna om `katskiNõo Vrdelevil