[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

elevile elevile Khk Pha Mar/-b-/ Mär Var Tõs Juu Kõp Trv San/-ve-/, -lle Tür KJn Räp/h-/; jõlõvõlõ Khn
1. ärevil(e), kehkvel(e); ärkvel(e) Läks nii elevile, kui nägi, et nende Juhan ka teiste poiste sias oli Pha; jääb jõlõvõlõ, akab `kiusma, ja `karjuma Khn; terve ü̬ü̬ `oĺlin eleville teeśe pärast; küll see on eleville, lähäb igäle poole KJn
2. kohevil(e), laiali; irdu, eraldi klopi suled pad́jas elevile Mär; kui kaks `lauda `kokku `panna, otsad jäevad elevile Tõs; ahju komm on nõnna elevile `kiskund, et suits tuleb läbi Juu; taa suuŕ vihem `peśse kõ̭iḱ mua (muda) heleville Räp
3. võimuses, meelevallas; (millegagi) täidetud silmad lähvad `veega nii elevile (vett täis) Khk; maja on tuult täis, nii tuule eleville KJn; ei `saagi siin olla, siin kiḱk tuule elevile Trv; sa oled naaru elevele nigu setu obõnõ San Vrd älevile || pinnale vesi vaob vähämaks alt ja piim jäänd vee elebile (piimanõu veest välja); kui kibi tuleb vee elebile siis tä oo nii `kerge (veepinnani on kivi kerge tõsta) Mar; tuul ja vesi lükkavad einäd (heinakaared) vee elevile Var; kui jalad ei ulata [põhja], siis lammas jääb vee eleville (pesemisel vee peale ujuma) Tür
Vrd elevil

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur