[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

elav elav g -a spor R, eP(n -a Jäm Khk; elab Mar Ris); eläv Kuu Lüg Vai Tõs Khn Juu Kod KJn Kõp M spor T, -b LNg Mar, elläv T V, g elävä (-a Juu, -e M); jellav-, p jelavat Lei
1. elus (olev); elujõuline `Langesin tua lagast maha eläväks `kuolevaks (poolsurnuks); Eläväd kalad ujuvad `vasta vett, `surred vade `lähteväd `juoksuga `seltsis; Näge inimist eläväst `ilmast, ei `kuolend `kustagi (öeld, kui tuttavaga harva kohtutakse) Kuu; `sinna (sumpa) `panta elavad kalad `sisse; elava `surnu `reite vahel = voki ratas kahe posti vahel Emm; see laps suri ää küll, äi see elavaks jäänd Rei; Elava kala `ni̬i̬laja (elavaloomulisest inimesest) Hää; rukki kõrre sies on uśs, elavad uśsid kohe VMr; Talve jau sees ei õlnud elavaid lillesid suada Trm; Eläve pildi (kino) Hls; es näe ütte elävet `enge ~ inimest `kunnigil Krk; si põrss eläväst pääst küll `sü̬ü̬mä ei naka Ran; kõ̭igil elävil om eńg sehen Nõo; takl om kõo kõrval, kasuss eläväl puul `ülhen, kon jama om Har; täl jala˽`ripsõ joʔ, olõ õs inäp elävä inemise `plaanigiʔ Rõu Vrd elavane || taa elävä (pulbitseva) lätte vesi om `väega puhass ja illoss Räp
2. elavaloomuline, erk; vilgas Eläv `nindagu elävobe Kuu; üks igavene elav inimeselaps, [ei] seisa `kuskil pool vagusi Emm; rapakas obune oo eläv Tõs; Ond üks elävä engegä laps Khn; [hundi kistud lammas] oli tot́akast `moodi, ei oln elava olemisega Ris; nii elav, et ei seisa pudeliski paigal VMr; ta on elav kui säde VJg; elava vaemuga inime Trm; elavad silmad, need on terased silmad Plt; elävä loomuga laps Kõp; korra `oĺli si̬i̬ elu elav [palvemajas] Vil; eläv vigurte `pääle Krk; oi tu laits om nii eläv ja vallatu, ei saesa kotin, ei püsi pütin; ta om iki `lu̬u̬du elävä olekiga; võt́t mõne pitsi ärä, läits paĺlu elävämbäss Ran; serätse nosi iks võtava elävä naese; tu̬u̬ näi ärä, et ma kõ̭igin paegun olli elläv ja pallav Nõo; tu̬u̬ inemine om `väega elläv ja terräv Har; tu̬u̬ latsõkõnõ oĺl elläv nigu tuisk Vas Vrd elavane, elavik, eläväneelä(h)täjä
3. elusataoliselt liikuv a.  (suure leegiga) põlev, laus- tule tukiga `laśti pialt läbi, kui ta (vikat) liig vali oli - - elab tule tukk `pańdi `piale; inime peab `joosma elava tule `sisse oma vara järel Ris; ja tol (taelal) om `väega valluśs elläv tuli Räp b.  hõõguv must, `kustund öhk [sütel ahjus] - - ise asi mis elava öhk koes tuli `ümber Khk; [kui sead] `Karjusid ja jättasid sööma `molli, `pandi siis öheksa elavad tulesütt sööma ala `molli, siis akkasid `jälle `sööma Kaa; elavad sööd `panti `sönna (triikraua) `sisse Emm; eläb tuhk LNg; siis `võetasse eläb tule süsi, piiratasse kolm `korda `ümber pea, siis kadovad [täid] ää Mar; isa pani elava süe easist `piipu Kos; [teemasina] üd́se`torru `panti elävit `ütsi `alla, ja `külmi `ütsi `pääle, siss luhvitedi nu̬u̬ üd́se palama; ku maa˛alutse säĺlän olliva, siss `võeti ütessä elävät üst, visati küĺmä vi̬i̬ `sisse, väedse otsaga segäti `ümbre ja tõmmati `käega riśt, tu̬u̬d üste vett `anti `juvva ja kallati üle ihu Nõo
Vrd elus
4. puhas, ehtne; selge, läbipaistev eläv vaik, mes läbi paessab, si̬i̬ one `umbuse `vassa Kod; seda `lendävet `kulda kutsuti ka eläv kuld. seda `tu̬u̬di `apteekrist sääntse `väikse lehekse olli nagu `papre lehekse Hls; elläv kuld om pudelikõsõ sisel Krl; Elläv (sula) rasv; Pihtsäŕgiʔ `oĺliʔ eläväʔ (nähtava koekirjaga), is olõ˽ni˽vanõhunuʔ Har; Oĺl `saapa elävä sikkõ saviga kokko `käändnü Rõu
5. vähetöödeldud Nahk `pańti rüä vai kaara hapatustõ. Saiś sääl, nikaguʔ is olõʔ enämb toorass, `üĺti ka et elläv; Ku˽labamassin oĺl, siss `jauhvmisõ manh jäi mõni [lina] kolga siän elävess Har
6. (hüüatustes; kirumissõnana) oh sa elav lit́s Trm; mes eläväd sa jälle ti̬i̬d. mes elävä lõõnat sa jälle ti̬i̬d Kod; ossa elläv imeh ku inemine vannuss nii `hirmsadõ; või elävät imet, ilm lätt hukka Har; [hobusele] toho elläv vaim, via noʔ Se Vrd elus
7. ainustki olis siel üht elävä pudeli siel `küegis old; Ei tänä old kalu kohe mitte elävä Kuu