elaminetn < elama (tähendusrühmade piirid pole alati selged) 1. elu, elusolek; eluaeg, -iga Elämiseks vähä, suremiseks `palju, aga `viina ottamiseks parasjagu (joodiku kiitlemine) Kuu; `eigä se ole oma elämine, `eigä oma suremineVai; Palk ka seike – elamiseks vähe, suremiseks paljuKaa; mina äi ole oma elamese sees mette `palju `kurja `teiste inimestel teindKäi; sadasid `aastud ei ole elämistVig; pole `õiged elamese `tahtmestKir; mes mul tost maa pääl elämisest kasu om, ku ma ei kuuleNõo; kelle t́siŕp [viskamisel] otsaga maa `sisse lät́s, tu̬u̬l oĺl elämineRõu; vana olõdõʔ, seo elämine um jo `väele elämineVas 2. igapäevane eksistents, eluviis, -laad; elujärg `Jõhvis õli mul ilus elamene, aga põlesin nii ära, et vanad `riided jäid `selgaJõh; See peremees oln `söuke kehva mees oma elamise poolestKrj; Tuulingu `möldrid olid oma elamisega teiste sias ikka püsut karusemad küllPöi; Sui oli elamine `kamretesKos; elamene akkas kosumaTür; kuda sa õma elämisegä läbi suad, et `võlga egä ädä ei õleKod; tulli siia `Karksi kehvä elämise `pääleKrk; joba ma tunne, kudass tu̬u̬ minijägä elämine om; raha pääld om elämine, kõ̭iḱ tuleb `osta; käte tü̬ü̬st om elämineNõo; sõŕmi päält (käsitööga) eläminePlv; elämine oĺl naŕr, `naksivagiʔ `kutsma toĺa vallassRäpVrdelutus 3. elatis `Täüdüb merele `mennä, `kustas `muidu elämist `saada onKuu; kalapüük ei `andand enamb elamist ja siis akkas vedama `Suome `kardulidHlj; na saeva jo siist elämist külländ, `kapsta ja `kartuli, ja liha ja `kõ̭iki mes vajaNõo 4. majapidamine keik läksid `linna, `jätsid oma elamised mahaMus; Vabanikul oli pisike elamine, pireke tuhlismaad, üks lehmakont, paar lambakintsust, seapörsasKaa; ta sai sellega (porsamüügiga) siis oma elamese järje `pealeMuh; Ja on neid kellele antasse kõik täis elamine kätteTrm; noil ka oĺl suur elämine, ütessä `nüsvät `lehmä oĺl; oĺl kat́s suurt tallo, üteh taloh oĺl kat́s elämist (peret), tõõsõh üt́s elämine; mine kutskõ˽timä siiä, ma anna timäl umast elämisest puuĺ kuningrikkiVas; Ristesäl oll veiga suur ja hüä elämineSeVrdelutus || vara; sisseseade sääl (uues koolimajas) nii suur `uhke elamine, olemine keik; keik kuhad elamist täisKhk; temäl om elämist küll, temä om `seante `jõukassKrk 5. elamu; eluase, kodu kel ei õld `kuski elämist [pandi vaestemajja] Lüg; si̬i̬ om ää, ku elämine `endä peräld om; sü̬ü̬k om tetä, elämine om puhastadaNõo; tarõ ma os tennüʔ `taivadõ, elämise ilma `otsarhvlHar; sääl elämiseh oĺli˽ka lut́igõʔ; mul um `väega˽hää mi̬i̬ĺ et, mul esiʔ elämine um, et ma tõsõ elämiseh ei eläʔ; magasime˽välän, meil tet́ti tu̬u̬kõrd elämistPlvVrdelamus, elutus 6. suguelund elämine akkab `tahtama (tekib suguiha); elämine õli `püksist `vällä jäänd [mehel] Lüg; Ära `istu `ninda `kauva `peĺdikus, `külmetad elamise äraIisR; [lõbunaine] kis selle meste`rahva elamesega ullust on läind, lähvad niipaĺlu `kat́ki ja mädanemaKad; undrokad õlid `põĺvi, vähä upitasid, õli kõik elämine sul väĺjänKod; kot́ikud ja kõik on elamene, vanad muńnid jaKsi; poisil olli si̬i̬ elämise kot́t `paisten; [mehe] elämise `pääle ei tohi lüvvä; elämise asja `aige ~ elämine om `aigeKrk; läits perse kannu `otsa, elämine kõ̭ik puha nii valluss et, ei saa `kõndi kahNõoVrdelamus 7. sisikond läksin `lauta lehmal oli kõik elamine väilasVJg; sualikad käeväd kubeme kui tõssan ehk köhin, käib kõik minu elämine sidess `väĺjäKod; kui soolikad ja kõik `välja tulid, siis `üeldi: elamene väljasKsi