[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

maksma `maksma, (ma) maksa(n) eP; `maksama Khk, (ma) `maksan R; `mas|ma Trv T V, -me Hls Krk Hel, (ma) massa

1. tasuma (hrl rahas) kaladega `makseti `meie tüö `välja Hlj; `miele tuletuse järelle `maksas ta vola VNg; sie mies võttas oma `pääle sene `maksu `maksada Lüg; `Maksa nüüd `teise iest nigu surnd obuse `nahka IisR; `poiga saab `suuremast, küll tämä siis pittä mured ja `maksa `vällä kaik Vai; see pole ind midagid, mis ta selle eest `maksas Khk; Ta lubas küll ää maksta, aga ju lasn maksab (jääb maksmata) Kaa; kelle `möisa meres `püitsid, selle `möisale sa `maksid, raha `maksid vöi kala Vll; `Mustlane pole `ilmaski obust ostnd, ta vahetas ja alati nõnda, et taale `peale makseti Pöi; anna kätte, mis `maksa `olli Muh; sai maksetud sellele (külakarjusele) ja siis see `karjas Noa; `maksis `puhtas rahas `väĺla, `maksis kõik ää Mar; naesed läksid salaja marjule, ei maksnd `tääle `marju Kir; `ambaraha oli `sääduslik, enämesti naa rubla `ümmer ekke sedä makseti siis koa, vaderid `maksid Tõs; Tänäve katsumõ võla ää `maksa Khn; kohus `mõistis ta `rahvi `maksma Tor; kruubi tegemene läks `rohkem `maksma, kruubi mat́t oli `kaĺlim HMd; ma `maksin ta siĺmad `kińni (andsin altkäemaksu) Juu; `maksis set́se sada `väĺla - - oligi meie koht `väĺla maksetud HJn; tingsepp `rautas obuseid viĺla iest, sügise `maksti ää Amb; mis mina tööl käisin, need päävad ma sain ikke rahaga maksetud Ann; minu tiada pidi se tasa olemagi, aga nüid tuleb `välja‿t muist `maksmatta Kad; pead `juure `maksma, muidu sie kaup ei lähä VJg; maksid [mõisale] puale `reńti ja puale tegid tükka, `einä ja rükkid; minä en jõõda `maksa, küll jumal maksab Kod; õpetaea `ańdis `talle ia jootraha sial ja `maksis kõik tema `arved tasa Plt; sada rubla on `siśsi `makstud, teene sada tuleb `kõrva `maksa KJn; kiriku `massu massetse ike kui lavvale lääd Hls; keväde `võeti [vilja] `vällä magatsist ja sügüse masseti `sissi kasuge Krk; `anti egäle ütele lõmps `viina, tetti karjussega `kaupa, mes `kiäkina karjussele massap Ran; mia küll ei lää `sulle käsiniguss - - mia `vaene inime, kost mia massa; tol om raha jäänu käńksepäle `masmada, `saapa kräädsuva iks et krääts ja krääts nalj Nõo; ku sõ̭sara mehele lätsivä, siss saeva egä üits oma jao [talust] kätte, veli maśs `väĺlä; om talu pudelide ajanu (maha joonud), kõrtsi`renti `masnu piltl Ote; ma `väege ää meelegõ massass, a mul ei olõ San; tiä olõss pidänü `rohkõp kurat́ vi̬i̬l `masma Urv; paĺluss sa˽mullõ massat pääle, ku˽mi hobõsõ vällä vahenda; küll taa rumalõst pääst mass kińniʔ Har; No˽kitt minnu vi̬i̬l päälegi ja lubasi `palka manu˽`massaʔ Rõu; moonameeste ja `popsõga˽teḱk tü̬ü̬, viläga maśs ja moonagaʔ Vas; mi ka ello praavidi, võlaʔ maśsiʔ är; rikass mass rahagaʔ, `vaene mass nahagaʔ Se; kätte maksma kätte tasuma, tagasi tegema tema on mu `õige vihasest tehnd ja tahan temale kätte `maksada Lüg; on ta εεd teind ähk `kurja teind, seda tahetasse ikka siis käde `maksa pärast Khk; `Sõuke mees ta on küll, et ta käde maksab Pöi; tä `tahtis täle kätte `maksa, `pistis eina küini põlema Mar; viha päräst maksetse koa kätte, tehäse paha Tõs; ma tahan `talle kätte `maksa, et ta `kurja tegi Juu; tämä `sõimab ja maksab sulle `vargusega kätte Kod; temä taht `kurja kurjage kätte `massa Krk; tiä taht tõsõlõ kätte `massa Krl; maha maksma laevateenistust lõpetama `kapten - - luband ige kohe mihed maha `maksada `laevast ja Kuu; Rotõrdamis maksõti meie maha Khn
2. a. mingis hinnas, rahalises väärtuses olema `meie päiv maks `palju, said `kalli `palga tüö iest Kuu; nied `kartulid `maksavad `õige `inda nüüd, neid ei `jõua `õstada Lüg; kassi poeg maksab suure nööla Jäm; pailu kala möet maksab Khk; See koht oli omal ajal `kulda maksnd Pöi; ei luba eli põleta, see maksab raha Muh; viin `olle halv, toop `makses viisteisn kopegad Phl; see maksab ikke `enda (on kallis) Mar; ei täkust saa paremat `indä kedägi, eä märä maksab nasamma koa Vig; Ega ta `ärga ega obust ei maksa (maksab vähe) Hää; sie luom `maksis mul kallist `inda Ris; mis maksab tuop `tangu Koe; no sit́s on üks alb riie, maksa mette kedagi kohe Sim; üks ilos asi maksab `inda, [on] kaĺlis Kod; `tuhkru nahk maksab `iaste, selle naha pärast püiavad `püida Äks; ni̬i̬d kivid maksavad ükskord raha KJn; ollus sa `küsken, mis mõtuse nüüd `masve Hls; nüid vili massap `inda, nüid vili om innan; si̬i̬ nali läit́s kallist `maksme piltl Krk; osti `endäle sitsi räti, tu̬u̬ maśs katõssa tõistkümme `koṕkat Puh; ega‿ss aig massap raha, mes sä niipaĺlu labised; vanast `müidi elävät õbedat, kolm `koṕka maśs ani suletäis Nõo; mes nu̬u̬ `põrkna tsütsi massiva, nu̬u̬ `põrkna kakuti nii tõśte siäst `väĺlä Rõn; sio eśsütüs (eksitus) läits mul paĺlu `masma piltl San; mis hend om, paĺluss taa mass Har; nüüd mass lehm säidsesada `ruublit, vanast oĺl viiśsada `ruublit suuŕ talo Plv; mis mass, paĺloss sa˽küsüdeʔ Vas; maksku mis maksab iga hinna eest, kõigest hoolimata `Maksku mis `maksab, aga `õhtast `piame rukki kokku `saama IisR; `Ükski `eestlane ei `tahtnu saksa `laeva, `maksku mis maksab Hää b. piltl (hrl eitavas kõnes) väärt olema, väärima Ei `maksa sen sittast `varvastigi Kuu; täma lubadus ei `maksa midagi Hlj; meil on `mitmed [sorti] `kartulid, aga `ükski ei `maksa neid punasi Lüg; minu jutt ei maksa midagid Muh; Sahkerdse jutt ei maksa midagi Hää; tämä ei maksa mitte tõese jalaaluss pori Kod; ku koer kusess tüdrukul `pääle, siss minevet tüdruk `masme, temäst peets lugu; Liide ei massaki sedä mi̬i̬st, mihel ää koht ja puha Krk; muu ei massa midägina, temä ütsindä om asi; kui rikass midägi `ütlep, tu̬u̬ joba massap Nõo; ma ei massaʔ timä imä jala muta kah, ma‿lõ `väega `vaenõ ja aladu Har; Kittü‿i˽hinnest midägiʔ, sa˽massa õi˽mu man `kolmõ `kopkat Rõu; kuuś vuŕlet massa ai ütte maami̬i̬st Vas; `hapnõmalda ĺeib midägi massa aiʔ Se
3. tasuma, mõtet olema Ei tänä `maksa merele `mennä, hakkab jo `tormama Kuu; `nende järel ei `maksa `uatada Hlj; Kas `maksas last `kuoli `panna, säelt nied `krutskid `saigi IisR; selle eest ep maksa tänada Jäm; nii ilja äi maksa `kerku `minnagid, äi jöva ikka mette Khk; See [lehm] oli nii alb (odav), et seda‿b maksa `rääkida, ta sai selle muidu käde Pöi; siia (riidele) ei maksa aadagi uut `paika Muh; sedä `kraami nii vähä, et ei maksa suud seks tegemastki; ega sol maksa eese `kässa ää rekkoda Mar; sedä maksab ikke veel parandada küll, põle veel naa `katki Tõs; `Sioksõ vjõluda jõlmaga ei maksa `lehmä `vällä `aada Khn; Maksab sul lehma eest niipalju raha `maksa Jür; `maksis aga selle eest `vaeva näha küll JMd; `alba maksa kunagi eeskujuks võtta Tür; ega nisuke koi ei maksa kua `jälle `olla VMr; ei tia, kas maksab `minna `õt́sma Trm; ei maksa lapsel `itke `laska Kod; ei maksa `sinna `viĺja teha, see on karja tallermaa Lai; see raasike `suurmit ei massa seda `ki̬i̬tmist Trv; si̬i̬ om `mü̬ü̬dä lännu, sedä ei massa kõnelte Krk; Ei tiiä, kas sul mass enämb minnä, `ildass olt jäänü Hel; [nooda] esä mulk, sääld `kaeti, kas kalu om paĺlu, kas massab vedädä Ran; mul maśs `küllä `minnä, ma sai `ulka `terri Nõo; mis tast kündä, tu̬u̬ ei massa inemise `vaiva, ei obesel Ote; ta‿m sääne hõllõ puu, taast õi˽massa˽tegemine Urv; tu̬u̬ henna iist ei massa taad võttaʔ, ku odavappa saia om Har; massa ai˽murõhtamine, ku jummaĺ ilodust ei olõ ütehn `andnuʔ Rõu; edimäist `õnnõ ei massa ärʔ `põlgõʔ Plv; ei massaʔ kül noorõh vanna `teotamine Räp
4. kehtima [kui] `Nuoti `rohkemb, `pandud `vuoru `luoma kerd `maksama just püü`mieste oma vahel Kuu; `vaidleb, tahab oma `öigut ikka `maksma `panna Khk; pereme söna maksab `köikide `kohta, kes ta `juures elavad Vll; Esimene mees oli seal tuhvlialune, teine pani oma sõna maksma Mar; kui [mõisnik]- - siia tulnd, siis `pandud kepp `maksma (ihunuhtlusest) Mih; pane täheli, see maksab so `kohta koa, maksab jah Tõs; rõme või kore, kaks sõna maksavad mõlemad Aud; saarivalitsuse aeg oli se [seadus] `maksev, aga eesti `aeges enäm ei old Juu; neĺja silma jutt ei loe, `kohtu ies ei maksa Sim; si̬i̬ raha ei massa änäp, si̬i̬ om maha käünü Krk; näis, kas massap tu̬u̬ `nõiduss vai ei massa Nõo; meil ei olõ ei tuu sõ̭na `masva (seda sõna ei kasutata) Har; pand uma sõna `masma Räp

mingegi|sugune 1. mingi (eitavas lauses) mina ei `karda `miŋŋegi sugust [tonti]; näil - - `miŋŋegisugust `paati ei old siel, et olis `saaned abi `mennä Kuu

2. mitte midagi Sie laps on kohe `verradu laisk, neh ei tie `mingegisugust; Vie ne kobinad kohe kaik `kaltsukaupmihele, ega `neiegä ole `mingegisugust `pääle hakkada Kuu Vrd mingine|sugune
Vrd mingi|sugune

mingi `mingi Lüg Jäm Khk Pöi Mär Kse hajusalt , Ris HMd JMd JJn Iis Trm Kod Plt KJn Puh Rõu, mingi Rei(-ŋŋ-) KJn, mińki Krl a. keegi või miski täpselt määratlemata `Mingi asi seal oli, et naad seda [maja] `müüa äi saand Pöi; ju seal peab `mingi maa alune sooń olema, keda `mööda turtsad merest allikase said Mih; pühabe ja neĺlabe, siis oli alati apu`kapsa supp, teised päävad `jälle üks keik mis suppi siis oli, `mingid piimasuppi HMd; [ta] tuli `mingi kord `siia JJn; see‿ńd `mingi tegu Plt b. (rõhutav sõna eitavas lauses) selles pole `mingid kasu Rei; ei tea soole `mingid nõu `anda Mär; mu elus põle `mingid muudatust old JMd; nagu - - ädalik jäänd senna pisikene [linataim] ja ei ole `mingitki `jõudu tal JJn; vesi jääb peris puhas, et täl ei jää `mingid [sodi] `sisse Kod; mul põle mingid muret KJn; mińkil viisil ei lää edesi Krl

Vrd miigi, mingegi

mingi|sugune `mingi- Jõe VNg Lüg Pöi hajusalt L/-ń- Hää/ Ris Kei Juu Kos Kod KJn(mingi-) Pst Hls Puh Võn, `minge- Kuu(-ŋŋ-) Hls, `minki- Har/-ń-/ Räp, miń- San (mõlemad osised võivad käänduda)

1. mingi a. keegi või miski täpselt määratlemata `Nuorik old `kindel, `miŋŋesugune `kummidus siel pidäb olema Kuu; `Mingi sugune väŕv sii on olnd, aga see on nõnda ää `leekind Pöi; laala `mingisugust `laulu Tõs; ti arvad mu mińsugu - - rikka ärrä olevet San b. (rõhutav sõna eitavas lauses) `mingisugusi `riidi ei `anta Jõe; `aidas ei õld küll `mingisugust mets`luoma liha Lüg; minu `aeges põnd `mingidsugust `rohtu Kul; ajab niisugust läma `väĺja, mil `mingisugust mõtet pole Kei; ei õle `mingisuguss tü̬ü̬d tehnud Kod; minu `täädä ei `pantud [surnule] `mingisugust ̀aśja sennä `kirstu KJn; es ole `tassi vi̮i̮l, es ole `mingidsugust nõud Pst; et tal enäp `minged sugust midäge es ole [põlengu järel alles] Hls; `mingisugust rõivast ei ole poodin, mis `mulle peri om Puh; ma ei olõ sullõ `mińkisugust kahju tennüʔ Har; kahru`persest tuĺl suits `vällä - - `minkisugust `korstnat es olõʔ Räp
Vrd minki|sugumanõ
2. mitte midagi [ta] äi tee mitte `mingitsugust Pöi; taara usk oli paganausk, noorem põli ei `uskund `mingisugust Mih; iired `tahtsid mind ära murda, ei kaśsid tein `neile mitte `mingid sugust Aud Vrd mingine|sugune
Vrd miigi|sugune, mingegi|sugune
3. missugune oli‿s `miŋŋesugune sie [ilm] oli, aga vatta Juss läks ikka, tegi `Viinistu `reisu ärä; Nää `mingesugused mügerigud on `värssil juo pääss, eks‿ne `aeva `kasva; `Mingesugune se neist `poistest sis siel nüd sinu `peigmies on ka Kuu

mis mis üld(miś San, miš́ Lei), mes hajusalt R, Jaa Pöi Muh Hi Tõs Ris Tür Trm Kod Pal KJn T Krl, mäs Kuu Muh Mar Kod Trv, mida Hlj VNg Lüg, midä Kuu RId; g mille Jõe Kuu IisR SaLä Kaa Mar Kul Tõs Tor Tür Kad Trm KJn Trv Puh Nõo San uus Urv Plv, melle Han Har, minne Kaa Krk, `miŋŋe Jõe Kuu VNg, mine Lüg(me-) Vai, misse Sa(me- Pöi) Muh Rid Ksi, mise Lüg Pha Jaa Pöi Muh, mike Hi(me- Emm) Pst Hls Krk; p mida hajusalt R eP(me- Kär), midä hajusalt R eL(me- Kod Ran Nõo Har), midäd San, mitä Räp Lut; variante:, kaasaü `miska R KuuK(misega), miska Kad, `miŋŋeskäs Kuu, `minka Urv Rõu Vas(-aʔ), `minkagaʔ Plv, `minkage San(-gõ), `minkas Vas, `minkõga Vas, minga Se, `milka Plv, mika Krl(mikkä), mikaga Kam Ote Lei(miḱä) San/-ge/; rajav `missess Se, messass Kod; seestü missõst Se

I. küsiv-siduv asesõna 1. (otsestes küsimustes) a. (asjadest, nähtustest) `miska sa neid `kaevasid, `lapjaga vai; midä‿s nüüd viel arudatte Kuu; mitte‿i old `palmi`puude püha, mida püha sie oli VNg; midä `karva `riide õli; Minest see kepp on `tehtud Lüg; mes sia tahad; mine sies neid käkkisi `keitädä Vai; missest se tuli niid [et katus vett ei pidanud] Ans; millest sa paers `rääkisid Khk; Missel sii seike sant ais juures oo; Minnega sa tulid, pussi vei autuga Kaa; mis ta sääl ometi teeb Pha; missest se maea - - `tehtud on Pöi; misest sool kõht täis‿o; mis ta `jalgel [viga] oo Muh; mekega ma seda tee Emm; Mike pärast sa änam `meile äi tule Rei; mes sa nεεd sεεld Käi; mes eest ma sis `soole selle anna Mar; me‿sa seal teed, mes (kurjustavalt loomale) Kul; mellest see tuleb, et see viin nii magus oo Han; mil viisil me selle `töögä küll `valmis saame Tõs; Mis jõlm uõmõ tulga Khn; mis sol asjaks oli, et kua `meile tulid Juu; mis me tahme teha Amb; mes edess sa minuda leid; mes asi ae sinuda `seie Kod; mikege na sõidive Hls; minnest nemä olli, õbe keedi ja õbe sõle; miket `mu̬u̬du sa sõkut; mike keeli sa kõnelet Krk; mes i̬i̬st om kõ̭ik noore inimese jalutu; midä me tegema nakame Puh; mes sul om sääl, `näitä mulle kah Nõo; kuĺl läits `taivade, mikaga sinnä `perrä mińdäss Kam; mis tä tu̬u̬ `vi̮i̮ge tegi; `minkagõ˽sa˽keedät söögi; mis `aastõarul sa‿lt `sündenu San; miist sa kõ̭nõlõt; mike peräst sa `seantse mõrru `näoge `vaadit miu pääl Krl; sis paaba üteĺ, mis sul mukka asi oĺl Se; mis vika om Lei b. (elusolenditest) misseks ta ennest koolib Vll; mikess si̬i̬ `saagi Krk
2. (eri laadi küsilausetes või küsimust väljendavates lauseosades, ka ühesõnalise küsilausena) a. miks, mispärast kaśs, mes sa lähäd `patja `pääle Kuu; mida sie `kassi `näugu VNg; `tulga taha`puole, midä `sinne `jäätä Lüg; midä nüüd pojal viga on, midä tämä nüüd kisendä Vai; mis vöeras inimene sest nönda pärib Khk; Misseks ma peaksi eesele veel vanuigi söhukest rassi kaela vetma Kaa; mis ta seal teeste `perse taga vahib Muh; Mis laps krabiseb `vastu, kui teda `kästa midagid teha Rei; mis `teete vallatust Mär; mis sa `meile tulid - - oli `asja koa või Tõs; ei tea, mis sa pölastad `keiki Ris; mis sa sest lapsest `kiusad Tür; mis sa sirvid (vahid) most Sim; mis sa nõnna `oopled ennast, `oopleb nagu ei tea, mis tema on Pal; temä läits, mis sea (sina) ka es lää Trv; aga ta padrass küll, täl `oĺli südä täis, et mes miä temä `asja putte Nõo; mis te nii pilgeni olete pannu TMr; mi‿sa tiäst `sisse tõit San; mis sa ilma`aigu küsüt, ma õks ei `ütle Krl; vanapakań sai vihatsõs, et mis ärä `tundse Vas; [kubjas] oĺl `pesnü üte kuvvetõist`aaśtalise noorõmehe äräʔ, et mis es künnäʔ nii paĺlo ja nii `häste, ku timä `tahtse Räp b. (määraküsimustes) mis‿si (kui palju) kell on Lüg; Mis iest (kui kallilt) `suapad said Khn c. (muud juhud) Midä, ma hüäst ei `kuule, `räägi kovemine Kuu; vahest äi saa aru, mes teina `ütleb, siis `ööda mis Rei; kas õdrad tänä ärä `truĺli, mäs Kod; miket (mida sa ütlesid) Krk
3. (retoorilistes lausetes) mes mina `oskan juttustada Kuu; mida `sellest `asja on, on tä `mustlane vai tattaa·r; mida sulane mina olen (olen liiga noor) VNg; mes sa vahid, mene `nurka Lüg; pole [enam] `ambud suus, mis mihele se veel lihab Ans; mis neist rugidest `seaste `niita pole, nii öhused Khk; Mis sa lolli räägid Kaa; Mis meest seal on, kael nii peenike kut `tuhli ide Pöi; mis ma sest küsi Muh; kus sa lähäd, mes (lehmale) Kul; mis sügise `aegu viga oo Mär; `peimel oli jo naine kää, mes siis veel Kir; Mis iest siis obo ond, kui ise piäb vädäma Khn; Mis sii viga, tal ju korsnas pääl Hää; see alles uheti muĺlikas, mis tema `piima annab Kos; laps, mis tema teab, kuus talvet käin `koolis Amb; mis sa ikke parata võid; mis sial `viitsida on Pee; mis nisukeste `vaiksete `ilmadega viga tüöd teha VMr; jumaluke, mes näväd süäväd Kod; mis elu sihuke on, kikerdab (vireleb) `peale Pil; mikeg ma sedä ärä `ti̬i̬nin ole, et miu tüdär vanatüdrukuss jääb Hls; mis linna`rahvel viga eläde, egä nende põld ei `põua Krk; noore inimese om armukadeda, mes armukade tu vana enämb om Ran; `nu̬u̬rust `oĺli ja `kõŕgust `oĺli, mes viga `joosta; mes peremiss sa olet, kui maja om kõ̭ik sul upakeli Nõo; mis siss vi̬i̬l ti̮i̮t, siss koolõt `näĺgä; midä sa koosõrdõt San; kuradi lähk, mis tu̬u̬ sulle `haiget tege, ku tõõne parembede elass ku sa Kan; mis siss, [kui ta] ei˽tulõ, ei tulõ Har; inemeseʔ `heitüvä küll äräh, aga mis tetä, võtiva võ̭õ̭ra ilostõ lahkõstõ `vasta Räp
4. (kõrvallauset pealausega sidudes) a. (asjadest, olukordadest, nähtustest) `kousid on `purje `nurkades, `miska saab `purjed `kinni `seutud `mastisse Jõe; `silku `viedi `maale ja siis sen iest sai `jälle rugi ja, `miŋŋest siis `leibä `talvel `tehti Kuu; `vihma sadu, mida üleni `märjaks tegi, nii et `ambad `plaksus suus; `laula ikke, mis ka laul ilus on Hlj; ried, minedega sai `käie, õlid `tehtod puha puust; tule isä `vaata, midä ilus muna Lüg; `ussi tõbe `arstiti `selle `puuga, `miska õli `ussi tappetud Jõh; sie oli siis une nägö, midä sie `praigo `rääkisid Vai; tühi maa, missel pole `viĺla pεεl mitte Jäm; missel arvad `ambad, seda `üitaste arva `ambaga saag Ans; mida `kaugemale sa lεhed, seda `süamaks meri lεheb Khk; [seda] `üiti va lammas`karva tüśs, missest `muistised peelisrided said `tehtud Mus; kui `seepi `anti, siis `ööti: pruudi kot́t on must, oot ma anna ka seda, misega `puhtaks peseb Jaa; ma usun, et‿se usk `õige on, mise `sisse ma usun; see on käru, messel on üks ainuke ratas Pöi; se‿o pahl neh, mis `külges malgad rippuvad Muh; pihtjälg [on see] - - mikest uks `kinni `panta ja `lahti `veeda Emm; se saab laeva reegs kutsut, mikega laev `merre ajadagse Phl; mida `rohkem sa pingotad, seda kinnemaks ta (sõlm) lähäb Rid; mis suur maru on, se `metsa täieste äävitab Mär; täma pani lõngad siis, mis kedratud lõngad olid juba, täma pani need likesse Kir; mis vilets [lina] oli, sai takkudes, ja mis iad, need `siuti `kimpu, [said] ää `müidud Lih; mis saad kuiv oli, se `küine läks Han; see oo see vorsti puter, mes keedetse Tõs; nä nüid põle kellegilgi `seokest `müt́si mette, mis ennem ikke olid Aud; mine tu̬u̬ seppa (pärmi), mis levä üless tõśt Saa; mis täna omiku pekseti, si kohe tuulati ära Juu; oli nisukene `pulber ikke, `miska nad [punast] `väŕvisid KuuK; mis vanad metsamaad on, sial ta (võilill) ei aja oma `juuri, aga mis jäätmaad on, sial [kasvab] JJn; olen paelu ää unustand, mes nad on `rääkind Tür; mida pikemb sie `vastla sõit, seda pikemad linad pidid `kasvama; kruus oli kohe niisukene jäme liiv, miska küüriti Kad; medä räbälämäd `riided, sedä `ausam [inimene] õli Kod; tü̬ü̬ [on] kõik, mes toedab Pal; si̬i̬ on pahkluu, misse kahelbol końt on Ksi; midä `rohkem `koeri, sedä vedeläm lake vns KJn; ti̬i̬p ärä puha, mis käset; midä suurep ädä, sedä lähep abi vns Krk; medä suuremb tuul ja toŕm, sedä `rohkemb `tuĺli kala Ran; t‿om kõ̭ik `U̬u̬ta mõts, mest ti̮i̮ läbi läp; mes undi suun, tu̬u̬ undi `persen vns Nõo; siss rehitsedi, mis `tarre terä `oĺli pudinu Ote; tu̬u̬ om ru̬u̬p, mikage ütsi seätess San; täüdäss (tökat), mikkä obõste `riistu määritess Krl; medä pümehep üü, sedä paremb varast kińni˽püüdäʔ Har; mis oĺl iks kõnõldu palk, tu̬u̬ - - `maśse ärä˽küll; nedo (kelk) om tu̬u̬, `milka liueldõss Plv; `Vannõ küll `hirmsahe, aga tu̬u̬ es `auta õ̭ks inämb midäge, mis lännüʔ, tu̬u̬ lännüʔ Räp; mis `suhkri`jauhhõ `rohkõp panõt, tu kõvõp [õlu] saa Se b. (elusolenditest) sie vend, mes ärä uppus - - sie oli old `seitsme `aastane Kuu; sie on kägu, midä nüüd `laula; kust sa tiad, mida sie on, mies vai `naine VNg; `aigemajades on küll alastajaõed, mida `aigeid talitavad; eks ma `karjas nähnd ka, mida pere`naine õli paremb, mida pahemb Lüg; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps, midä tämä `juures `praigo on Vai; końt`vöörad, mis `kutsumata `sisse `lähtvad Jäm; kipper oli see mees, mis keis `laeva sadamast ää `viimas Mus; Mis siga sündides, see siga surres Pha; se‿o üks kuri vanaeit, mis `kangest `tapleb ja raksub Pöi; korp (ronk) on se, mis `taeva all karjub Phl; meil poiss, se mis `söaväs surma sai, see oli näind Noa; `neegrid olid mustad inimesed, mis pidid tööd tegemä Mar; mes mõni tuttav oli, ehk sellele `ańti koa [süüa] Kir; paelu, mis `rampi ää ka surevad Vän; pit́sid olid müt́si serva all `servas, aga - - tüdrukud olid ilma pit́sita, siis sai näha, et mis oli naene ja mis oli tüdruk Nis; lehmad olid küll kirjakud, mis kirjud olid Hag; vaemuks `üiti, mis pidid iga pää väilas olema HJn; ta akkab `sulle siis `vasta, mis `kange laps on Amb; ablas vasikas, mis `iasti joob Ann; mõni, mis on ia lammas, `ańdis viis `naela, mõni kolm `naela `villu VMr; [neid oli] üle `kümne, mis saivad `peksa Äks; on küll neid `lehmi, mis ilma `sarvedeta on; mis obused väĺjas, neil olid tekid pial, käsipuu külles `kińni Lai; nüid on jala`käijaid vähä, mõni ainuke mis sa näed et jala, ikke ratastega `tõmmavad Plt; miust nooremid inimesi ma tään, mitu tükki, mis ei saa `püśtigi tõusta Vil; aga mis ned `jõukamad juudid `oĺlid, ni̮i̮d käisid peris obosega kohe KJn; kost sina sedä võit teedä, kas kellegil `otsa om kirjutet, mis ta om Hel; nu̬u̬ mehiläse, mes puun omava, nu̬u̬ laseva `poiga Nõo; tu obene, mis `aiget sai, `jäeti ti̮i̮ `vi̮i̮rde maha Kam; nu̬u̬ mis sääl `sü̬ü̬ki teḱkive, nu̬u̬ `pańdivõ suurõ paa kivve pääle üless, siss teḱkive San; seo rahvas um siin roodsi rahvas, mis `perrä umma `jäänüʔ Vas
II. (sidesõnalaadselt) 1. (nentivates, kinnitavates või rõhutavates kordustes) sest `tunnist `saadik enämb siga ei süö, - - tie mes tied Kuu; Mies mis mies (mees nagu olema peab) IisR; Äi see pole mu kottimööda üht, pailu mis pailu Kaa; Pole mitte seda lootust, et `vihma tulema akkaks, kuiv mis kuiv, kõrvetab kõik ää Pöi; küps mis küps LNg; Minu aal sai kõhu ike täis süüja, oli siis süüja mis oli Amb; muidu oli [kibu] ikke kapp mis kapp, kõik kõrv samati külles ja, aga et ta natukese oli vekemb Kad; toemeta sina mes toemetad, mina lüpsän lehmäd Kod; om mes om, aga enämb nii `lämmi ei ole ku jaanipävän; tuleva iks miu sünnipäeväle, toova mes nä toova ja söövä mes nä söövä Nõo; Jäŕv mis jäŕv, lainõtas ja˽kõ̭iḱ Rõu
2. nagu; nii et küll `selle käristiga on äda, `karjub mis kole Jõe; Kui `lüpsi `ammet `selge, `juokseb piim mis sorab `lüpsiku IisR; nii `kange tuul oli, mis laine ulatas elu (talu) `arja Khk; roobutab `niitada, naa‿t mis ein `tuiskab kää Mus; nönda sajab mis laksub Vll; Nii lihav mis karu (karv) läigib puhas Pöi; Sai mooga kurjaks, mis mokad läksid nii `trupsi (prunti) et; ma `maadlesi `tööga mes ermus Rei; kui sa ei teind, siis pekseti mis pihast keis veri `vällä Mar; küll oli vihane, `kärkis ja `paukus mis seenad värisesid Mär; `augusti kuu sees, siis tegid ilosad `eina nii mis `aises (lõhnas) kohe Kir; Toŕm risub puid ja `põesud, mis lehed ja `piśsed oksad `lindvad Han; meri oo plankvaga, `kange vaga mis sätendab Var; jutt jooseb mis varinal Mih; Laõnõ lüeb tagant `tullõs `vasta laõva perset mis üsä laksub Khn; Lehmad akkasid `kiilu `joosma, läksid võpsikuse mis `tolmas Tor; sildid olid samma `värvi mis `müt́ski Juu; ikka üks [pritsis] `ühte, teine teist, nii et et seda maru oli mis irmus oli kohe Pee; sie päŕm - - pani `kerkima mis kole Kad; ise mies üśtku jupakas, aga kerib `käia mis ime Sim; lei minu külite, lei nii mes jõuś Kod; sööb mis nabinal Plt; kala läks mis sulpsatas tagasi KJn; üits `aasta lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liiku Hel; veri `ju̬u̬skunu kihä mü̬ü̬dä `alla nii mis irmuss San; [kuuldub] mis `hüürläse hõrisõsõʔ Kra
III. (umbmäärastes või määratlevates asendusväljendites) 1. (ebaselgust, teadmataolu märkivalt) ligemalle sada kolmkümmend `sülda või mis ned köied pikad olid Jõe; kas puol `aestat vai mes oli eländ ja siis oli ka surd Kuu; `tütrikud `läksiväd `mõisa `kartuli võttamaie ehk midä `tüöle, aga ikke `uhkest `riides Lüg; `Rihmad kõik `läikisivad, lakkiga vai `miska nied `klantsima `pandi IisR; elos `süötä pidä olema [angerjate püüdmisel]- - paned `ussi ehk midä Vai; Mis see pisike põrsas oli, kas oli kolme puudane Pöi; poid või miseks nad üidasse Muh; meri töstab maid, `santi `ilma ja mes ta peap tεhendama Phl; mis meid oli, kümme inimest, kaks peret oli koos Ris; mis mul oli `vendasi, neli viis tükki Rap; koorega karduled ma ei `teagi mis `põlves põle keet Juu; kaks `uastad või `rohkem, mis mina neid (lambaid) köietasin JJn; `Tiisenoùsen või mes pagan se old, üks parun old seal Kad; kas viis `ektari või mis seda maad siis ülepia oli Rak; sinikivi vai mes ta kutsuti Trm; si̮i̮ raha õli vanass jumal mes (väga suur) Kod; mis neil nüid `oĺli säl, `riide `värki ja - - `ühte teist KJn; vahel käesivä noodal, purika ja latika, mes ta `mõrduga tõi Ran; Ei tiiä mes tä `oĺli, kolme`tõistku `aastane vai Rõn; kas ta sõnno lugi vai mis ta tegi, aga `tervest ta tegi Räp; tea ~ teab mis ~ mida (millestki muust, aimamatust, erilisest) kodukävijäd ja kaapjalad ja, ega nied siis enämb ariligud old, nied olid siis `kapjad all ja ei‿te mes kaik Kuu; Kambrite sisustus õli kua lihtne, ega sial ei tia mis õlnud Trm; vai si̮i̮ `viingi siis vanass ei tiä mes es maksa; tule ja võta, egä siin kis‿ta‿mis õle Kod; ta üits `u̬u̬pleja om, alati lubab ei tiiä mes ärä tettä Ran; hupalõss pääl, ei tiiäʔ midä i̮i̮h tõist takah Räp
2. (suvalisust väljendavalt koos sõnaga tahes) `mengu mil aal taht Kuu; õli siis kattus menest tahes, `kuuse kosod ehk `pilli`ruogune; igäl `luomal ikke, `õlgu tämä luom midä `tahtes, on oma `muodi ais Lüg; puu `ämblid olid, mis asi tahes, köik oli puust Vll; tee mes tahes, aga `jonni ei jäta Rei; olgo mis tahes, aga ega see asi ikke nõnna põle, kui tä `ütleb Mar; ma ei pääse siit, kas tee mis `tahtes Mär; [katuse] aribud tehti igäst puust, olgo puu mis `tahtes Vig; `teenija, karjane või tüdruk või mis `tahte oli, ikke oli [palgaks] oma raha ja riie ja vili ja Tõs; tulgu mis tahes, töö tuleb ää lõpetada Tor; `pańdi se sit́si rät́ik ehk olgu mis rät́ik tahes, `pańdi [pähe] Kos; ole rahul omaga ja ole vaid ja `tehku mis taht teesed Pee; ega sialiha `vasta põle `keśki, võta sa mis liha tahes Kad; olgu ta mis `usku tahes VJg; küll tä õli vali vedämä maśsinad vai mes tahetes Kod; `siuke riist, kus mis `tahte `aśja `sisse võib `panna SJn; küsi mis `tahtent `asja Krk; kirju pullil `pańdi mis `tahten nimi Hel; rehetare kõrval vallaline `kaardealune, kohe pannit mis taht `riistu Kam; mis tu̬u̬ mulle putuss, olgu˽tä mu peräst mis taht, sańt vai saks Kan; kesvä karaśk kastaʔ mis `sisse taht Räp
IV. miski Ega sel `süömisell ole mitte midägi viga, `muudku süö Kuu; õles sa vananaesse juttu messass `pannud, õles lapse jalg terve õllud Kod; kui kost midä seräst leisi, siss kirjuti üless Nõo; ta mugu räpätäp tü̬ü̬ teǵemist, ega tost midä `väĺlä ei tule Kam; kas vai ommõl surm om, ega midä tetä ei olõʔ; är tappõnu inemine ja `orjõnu, ei kanna midä, `õkva jääss `purju San; tan ei olõki midä pääl, ta niu eimekene (kirmeke) inne Urv; ku imä om medä peĺlänü˽vai `hiitünüʔ, siss lätt piim rinnan halvass; vanal aol `sü̬ü̬di siĺgipäid, no˽tiiäki˽kiä tu̬u̬st medä Har; Oĺl `väega suuŕ häbü saanuʔ, olõ õs `mõistnu midä üldäʔ es midä tetäʔ Rõu; siss oĺli˽nu̬u̬ maa˽nii kõhnaʔ, et ega säält midä es saaʔ Plv; ku `si̮i̮ńe paĺlo ei olõʔ, siss olõ õi˽`soŕti midä, võtat miä saat õ̭nnõ Räp; maʔ elä nigu kotih, kink mano ei putuʔ, kost midä ei kuulõʔ Se; mis midagi mitte miskit Ilma tuleta äi näe änam `õhta mis midagi; Päeva `otsa pässib seal õuet kauda, aga `tehtud pole mitte mis midagi Pöi
V. adv 1. kui; kuivõrd vaat mis kenad paiud Pöi; mis ilusast `päike `paistab VJg; ega setoʔ oĺliva targa rahvaśs, seto oĺl õks `kinmämp mi̮i̮śs mis `tartlanõ Räp
2. kas ehk (vormilt eitavas lauses) jähid teised kauaks merele `jälle, `aksi `mötlema, mis pole `viimaks älile (kaotsi) läind Mus; Vetab taeva kiuale, mis ep akka jälle vihma andma; Mis pole (küllap on) `jälle paĺlas jutt ning tühi lubadus Kaa; Mis ta pole täna see kesknädal juba, pool nädalt `jälle `otsas; Mis külm eb akka juba tuhliste kallale kippuma Pöi
Vrd mia1, midas, miga, mih, mii1

miski `miski (-ś-) R Muh Mar Mär Han Var Tõs hajusalt KPõ, KJn Plv Vas, `meski MMg Ran, midagi VNg, midägi Lüg Vai; g millegi Khk(-gid) Tür Ran/me-/, missegid Khk Muh/mise-/, messegi Ran, mikegi Krk; p mida|gi (midä-), -gi(s)t R(me- Kuu) S(-gid, -˛id, -d; -ged Pöi Hi, -get Emm; me- Kär Pöi Hi) hajusalt L(-gid; -˛id Var) K(-gid Rak Äks), Pal M T(-ki Võn) V(-giʔ; -ge Räp; medä- Har, mita- Lei, mitä- Lut Kra), -gina Ran Nõo Ote Urv Har/me-/ Vas(-nä, -näʔ), -gine Ote Rõn, `miski(d) (-ś-) hajusalt R(-t Lüg) Sa(-t Khk Kaa), Muh Rid Mar(-et) Kir/me-/ Var Tõs KPõ(-t Tür) I(`meskiss Kod); käändelõpud võivad liituda partiklile, nt: seestü millegist Mär Tür VMr, `miskist Jõe, mikkegest Krk; alaleü missegile Jaa; saav `miskiks Kei, mikekiss Krk; kaasaü mikegige Krk; samas nt: seestü mille|stki Khk/-d/ Nõo/me-/, minne- Lüg/`m-/ Kaa/-d/, `miŋŋe- Kuu, mine- Lüg/me-/ Jõh, misse- Pöi, mise- Muh, mike- Krk; saav `miŋŋekski Kuu, mikessigi Krk, `misseskiʔ Vas, messäski Kod; kaasaü `miŋŋegägi Kuu, `miskagi Lüg Jõh; lühendvorme: p midad, määd Khk; rõhutamise korral kasutatakse vahel kahekordset partiklit: p midagigi Ann, midagit̀ki HJn, midagistki Jür Rak, miskitki Rak

I. pron 1. a. lähemalt määratlemata ese, nähtus või asjaolu temä `tahtus midägi teha VNg; kas `luomal `miski [süüa]- - on `kõige vähämat Jõh; oled sa väsind, lased millegid `naale, `ingad Khk; oled sa medad `keetend Kär; suume (kiil) lüiatse `sisse, kui `kervele vöi missegile vart taha lüiatse Jaa; sa oled üks lämmkäṕp koa, anna so käde siis midad Pöi; äi ma tεε mette, aga jo sεεl siiss medaged ikka oli Käi; kui sa midägist tä käest küssid, ei tä `vasta siis üht Mar; midagi viirastab silma ette Var; akkasid maja `mööda `ot́sima ja `leitsid ühe `puldanist kot́i, miĺle sies midagit oli Jür; kas sa oled sellest inimesest `miśkid iad kuuld; sest aisast ei tule `miśkid `väĺla VMr; tema on aleda südamega, akkab `nutma, kui vähä `miski on VJg; akkan `miski tegema Trm; kui kośjad ära `peeti, siss pruudil pidi olema ike ka midagi `kinkida neil kosilastele SJn; sa iki mikegige olet löönü tat Krk; suure `tuiamisega (sundimisega) vahel iki liigutab midägi Ran b. mitte ükski asi või asjaolu tal ei ole `miskist `puudu, ulk `lapsi on `kasvatand Jõe; vähäse `arvuga inimine ei saa `arvu `miŋŋestki Kuu; täis kuld `sõrmus, ei õle segatud `miskagi, puhas kuld Lüg; ma ei tahand `miski `süia Jõh; eks saa‿p tεε ennemidi midagid jumala sönast Jäm; pole sest sii kuulda määd Khk; teistele jägab keik `välja, omale‿p jää midagid Kär; Äi mul pole missestkid nii kahju, kut sest, et ma sind eesele naiseks es saand Kaa; Vanasti pole nendega (põldmarjadega) muud `miski `tehtud, kut `söödi nii sammu ää Pöi; mina‿p tea mette misestki Muh; äi ma muista medaged ütelda Käi; loomad on `nälgas, midaged `anda pole Phl; ei ole `misket keetnd Mar; ta ei saa millegist aru Mär; ma ei näe midä˛id änäm, mis siäl põllu pankas oo Var; `larmab aga niisukest löru, mis põle midagid veart Hag; minule ta‿i `reakind midagistki Jür; sellest ei tia midagigi, mis viga sial `olla võib Ann; ega mägilese moa peal sis `miskid kasva Koe; `ilma priĺlita ei lue ma enam `miśkid VMr; ei mina soa sellest mite, mite miĺlist midagi aru Kad; mina küll `miśki ei kirjutand HljK; mina ei tiä `miskiski Kod; puud ei lähnud `lehte, `miski `kasma ei akanud Pal; aab `sääntest juttu, mis midägi väärt ei ole Hls; ma ei mõista sedä mikessigi ütelte Krk; ku ma `väĺlä lää, sis‿ma mitte kui üits midägina ei näe Ran; küll si̮i̮ inimene om juhmakass, mitte mellestki ta aru ei saa Nõo; es ole perremeel midäki tetä Võn; es tiia midagine `enne, ku aig kätte tulli Ote; es näe es midägiʔ, pümme oĺl Rõu; ma‿lõ nigu `vaenõ sańt, mul õi olõ˽midäginäʔ Vas; [loom] jääse kõhnast ku vana `kimle, ei sü̬ü̬ʔ midäge Räp || (elusolendist) ärä `ilmas `kiidä oma `luoma, kas `lehmä egä midägi Kuu; mi‿sa sääl pokõrdama lähät, ku sust iks midägi ei saaʔ Urv c. (eelnevat väidet rõhutavalt) mina ei `kartand ega midägi Kuu; `küündlabä `naised ei `ketrand `eiga midagi, pidasivad `küündla`pääva VNg; sedä (nirki) oleks võind võttada `kinni küll ja nahk maha, muud `miśki IisR; mes sa jörud, äi sεεl pole `viisi äga medaged Phl; a vat ei jäen `aiges egä midägi Var; ma käisin linnas selle puuaśsi `vankriga, ei sie põrutand ega midagi KuuK; Ega midägi, müi leib ärä ja osta tolle raha i̮i̮st toitu Nõo; sul om kõ̭iḱ taa pad́utuss ärä `kaonuʔ, ei olõ sul kõttu ei perst ei medägina Har; tu̬u̬l olõ õs inäp mi̬i̮lt pääh es midäginäʔ Vas; küläti̮i̮ - - ta oĺl jo nii keväde porinõ, ni‿et midäge `hirmsat Räp; õga‿s no inäp `lasta aiʔ [rabatud rukkiõlgi] ladamõhe ei midägi Se
2. mingi, mingisugune tüö jäi `miski `pohjose peal `seisma Jõe; `siie vahe `ukse `pääle kolm `kerda `lüödi `oite kovast, `jusku `miski kova `asjaga Kuu; [mardisantidele] `anneti `erni ehk `leiba ehk midagi `kuoki VNg; mina ei tia, kas nad (linnud) `miśki `õnnetusi ka `tuovad vai IisR; `piirberid `pandi, kui midagid `santi maitset oli kihal Jäm; laps jönnib, `miskid viga vöi `puudust pole, `siiskit nutab; üks midagid jumalus peab meitel ikka olema Khk; ei seda soa `miskid `nõuga kätte; piimal ei ole misegid `maiku Muh; kas sa tunned peas `miskid viga, kεib see `rinki ehk vuhiseb Rid; see `miskid `kuntsi peab ikke `teadma Mar; mis ma `oska nüid tiha, et mul midagi `nööri ei ole Kir; prääḱ maa, kus midagi `vilja ei kasva Var; eng `kinni, kui ma natuke köi, tahas midagi `rohtu, et oles natuke kergitan Aud; `väikse `kuivan `näuga, tal ilu `miskid põle Ris; külemitul ei ole `miskid `mõetu Kos; ma ot́sin [lõime kinnitamiseks] midagi tikku JJn; rehavarrel pidi `miśki viga olema VMr; `enne arbueided ja taadid ikke arbutasivad, kui mõni luom jäi `aigest ehk `miski muu äda oli Kad; suo põle `miski nuŕm Sim; Sial ei aita ei vanadus ega meski rohi MMg; `pańdi kõva maa `piale `kartulid, `aeti `miśki `moodi `kińni ka Lai; mõni tõi - - pruudile midagi kingitust natuke SJn; mikegi moodug tast jagu ei saa Krk; esi ma‿i saa `osta midägi ihukatust (ihukatet) Hel; ma ei jää `messegi inna i̮i̮st kodu Ran; kolme `aaste peräst siss ma `pru̬u̬vse midägi ametid ette võtta San; ega˽midägi˽`kraami es olõʔ Urv; nu̬u̬ inemise eläse rõõmun ja lustin, nuil ei olõ medägi murõt õiʔ Har; täl es olõ midägi muud `riista kui t́siŕp Vas
3. (rõhusõnana eitavas väites) ega `selle `kolme vakka`maaga midagi eland VNg; mina `uotasin ikke, et saan `suoja `sauna, ei midägi Lüg; sääl ka ei tuld `targema midägi Vai; see‿b `aita mo eest (meelest) midagid Khk; laudkatus pea ju `vastu `miskid Mus; aab muidu tühist juttu, mis pole jutt mida˛id Krj; aga õlut ta es `oska teha mette - - see es ole õlut koa midagid Muh; nüüd ei ole sest änam midagist `ühti Rid; pulmad olid kolm `pääva, kolm ja neli - - kudas nad `kuskil `peeti, ega nad mõeduga põln midagid Lih; ei tal õlnud seal maad midagi Kad; ku̬u̬rt ei olõ midägi, niu kirmakõnõ pääle tõmmanu piimäle San; olõ õi˽kuulu˽timäst midäginäʔ Vas
4. umbes, ligikaudu sial old üks midagi kuuskümend `puega va, ühes `karjas (hüljestest) Jõe; sie oli vist midägi `viie`kümmene `aesta `paiku Kuu; rahapalk oli‿s midagi nelikümend `rupla VNg; see ilmasöda - - no see `tuuris ka midagid kolm `aastad vöi `rohkem veel Ans; lasi teha kanadele kaunis suure avara aia, kuhu mahub midagid kakssada viiskümmend kana Krj; nii pikk päe oli, see oli midägist paarkümmend `tuńdi `pääväs tööd tehä Mär; ma olin ka vist midagi ühüteist `aastane, kui ma `kooli läksin HMd; kuolis oli [tütar] midagi paar `aastad, siis akkas vahepial `tienima KuuK; midagi `mieter `sarved laiad olid neil `ärgadel VJg
II. subst miski või keegi märkimisväärne või väärtuslik mis õli siis sie `tioline, sie ei õld `miski IisR; Kevade on koorm `einu suur midagi, soab mütu `päeva loomadega läbi Pöi; karja möisad, ne pole medaged, natune maad on ja Käi; ei old sie süek ka `miśki HljK; ega tu su̬u̬ ain midägi asi ei ole, aga piäb, piäb tegemä, muidu ei ole eläjile midägi `anda Ran; miskiks panema ~ pidama tähelepanu pöörama, oluliseks pidama tämä on sene `aigussega juo `arjund `vällä, tämä ei pane sedä menestki Lüg; Kiski ei pandki seda miskiks Kei; rikas ei pane nagu messäski, et ta rikas one Kod; ma‿i pane sedä mikessigi, mis sa mulle `ütlet Krk; naańõ hoit́ ka `lat́si, a latseʔ es piä˽tedä `misseskiʔ Vas
Vrd miaki, migägi, miigi

naljalt naljalt (-ĺ-) IisR/`n-/ Kaa Muh Rei/-d/ Var Tõs Khn Amb Kad Trm Kod Krl, `naljald Jõe(-ĺl-) Kuu Lüg; naĺlal|t Kaa LNg Mär Vig Lih PJg Hää Saa Ris Juu HJn Koe Plt KJn Krk Har, -d Trv Ran Nõo; naĺalt Rõu Plv/-d/ Vas Se (hrl eitavas lauses) kergelt, hõlpsalt; peaaegu (mitte keegi, mitte kunagi jne) ega seda `atru `naĺlald [võrkudest] `väĺla‿i saa, sa piad teda nippima kuhe Jõe; siin `naljald ei õle oblikaid Lüg; Nisukest iad miest sa `naĺjalt ei `leia IisR; Nad pole naĺlalt `uskuma jäänd Kaa; ega ta‿p lase naljalt `lahti Muh; kui mul köha tuleb, see naĺlalt ärä ei kajo Vig; lõmpsist said `tehtud käbad - - see naĺlalt ei mädane Lih; egä tä naljalt `nutma ei akka Tõs; Naa inetumad inimest põle naĺlalt näind PJg; kui ta korra kuivaks jääb, ega siis ei taha naĺlalt `tulla (vihmast) HJn; ise ta naljalt sial `kasvama ei akka Amb; puuvarrast ei taht naĺlalt `saada metsast, `metsa oli küll, aga kõik ei süńni [kuhja] `vardaks Koe; minul naĺjalt ei lü̬ü̬ rakud `pihku Kod; egä mend ei lubatud seesi naĺlalt, ei tahetud lasta KJn; naĺlalt ei saa jagu tast, sääl piap ää jõud oleme Krk; temä om söögiga `kõõrik, tälle naĺlald `üitsegi sü̬ü̬k ei `kõlba Nõo; ei taha naĺjalt tü̬ü̬d tetäʔ Krl; sa naĺlalt sedä elumaia ei joua nii vaĺmiss tetäʔ, et sa timahalt `sisse elämä saat minnäʔ Har; panõ õi˽tu̬u̬ naĺalt `jalgu kińniʔ, ku väläh vi̬i̬l lumõ`härmä olõ õiʔ Vas; tu̬u̬d õ̭ks üldä äi naĺalt Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur