[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

põlgama `põlgama, da-inf põlata Pöi Muh hajusalt , Ris Nis Juu Kos Kad VJg Sim I Ksi Plt KJn Trv, `põlgada Lüg Jõh; `põlgam(e), da-inf põlate (-de) M; `põlgma, (ma) põle T, põlõ V; `põlgme, da-inf põlda Krk; `pölgama Vll, da-inf pölata Jäm Khk Kaa Rei; `polga|ma, da-inf -da Hlj VNg; tud-kesks pelatud Kuu

1. a. üleolevalt, halvustavalt suhtuma, mitte sallima `polgab seda inimist Hlj; tämä `põlgab minu, et - - mina ei õle ia tüötegija Lüg; `pölgab teist inimest, kui ep salli Khk; teist inimest ep tohi `pölgada mette Vll; `põlgab `vaesemaid inimesi Mär; tä olnd nehuke kuri mees, et rahvas `põlgasid tädä Vig; need inimest sii olid taga põlat, kiusatud Mih; naeravad ja `põlgavad jumala sõna Tõs; kadedad inimest ikke põlati koa, ei saĺlitud Aud; niisukene alb, nagu `põlktud, va labuski Nis; `põlgab mind jüst nagu `uśsi aa all Juu; egä tä obese sitass ei õle siginenud, tä‿o ike mehe poeg, ei õle vaja põlata Kod; ennast piad iast ja `teisi piad siast ja `põlgad Pal; varass või kurjategije, kedä kiḱk põleve, om kaise; nüid neid ei põlda, ilma laulatemede `naisi Krk; tu̬u̬ provva ollu ilma `uhkuseda, ütelnu et ega sagsa vanainimesi ei põle; kui sa enämb tü̬ü̬l ei käi, siss - - sa‿let nigu kõ̭igist põletu Ran; sina ärä ole serände kuĺpmokk, inimese nakava su `põlgma; ma‿le esi ka jo `vaene, kos ma tõist vaest saa `põlge Nõo; ku laits alvaste `rõivil, siss saap ta tõśte laste pu̬u̬lt koolin nigu ärä naaretuss ja põletuss Rõn; pada põlg pata, üt́s musta mõlõmbaʔ vns Har; viimäte nakatass tu̬u̬ `halvusõ peräst vi̬i̬l `põlgma Rõu; põlõ õs ma üttegi˽sugulaist; olõ õi˽seeni maani˽kiä joht [mind] `põlgnuʔ Vas; timmä kõ̭iḱ põlivaʔ Se b. (koos saava käändega eitava otsuse või hinnanguga seoses) tämä `põlgas minu rumalast, `arvas, et ma en `õska seda teha Lüg; ma `pölgasi pigem `kalliks Khk; Vanasti oli seda takunokutamist üsna talvepiduselt - - noored `pölgasid [seda tööd] tolmuseks Kaa; ma `põlga selle asja `kallis, ma ei osta tät mette Mar; tüdrik ei läind selle poisile `ühti, `põlgas teda loĺlakaks Mär; `põlgas liha alvaks Juu; Es võta, põlaśs `kallise Trv; esä `põĺge toda maad `Kauksin `väikoss, tu̬u̬ oĺl reńdi kotuss, üte obõsõ maa Võn; ta `naksi umma naist rumalass `põlgma, selle lät́s ta timä mant minemä Har; `tütrik - - `põlgnu˽kosilast vanass Rõu; tä põĺg tedä kalõss vai halvass ja tu̬u̬ pääle vihasi arʔ Vas; põĺk `kaĺliss, naka as `võtma Se
2. vastumeelseks pidama, sellisena vältida püüdma või ära ütlema ei `põlga mõnestki tüöd, kõik tüöd tieb `vällä Lüg; see pole kena mu eest, ma `pölga seda Jäm; ei `pölga seda talupoja tööd ka `ühtid Khk; Mindi ais on kena, aga miks loomad teda `põlgavad, sedä äi tea Pöi; kui vassikas `sündis, siis `löödi kolm muna `kurku `katki, siis vassikas es `põlga kedagi ja akkas `sööma Muh; ta äi `pölga tööd Rei; närb, ei söö `ühte ega teist, `põlgab `kõiki `toitu Mär; Turu pial `mõnda `koupa põlatse, ei osteta kohe ää Han; `Ülge liha mõnõd inimesed `põlgavad, aga egä täl selle päräst kedägi viga põlõ mtõ Khn; `ańdis männade alt seukst põlatud maad, mis omal `jälle teha‿i `süńdin Aud; muidu ma lääks, aga ma `põlgan `küĺma Hää; mia `põlgan `juustu, mia seda ei söö Saa; tema tüöd ei `põlga Ris; põlgab `toitu, ei taha sedä egä taha teist Juu; ei ole ta (lehm) põland `ühte `jooki, olgu ükskõik mis sies JJn; ega seda õle, et tema `miskid `toitu `põlgab Trm; sinä suad mõnd tü̬ü̬d põlata, egäüst piäd tegemä Kod; ta `põlgab meie `seltsi Plt; jõõbik - - põleb kikke `asja, ei taha sedä, ei taha sedä Hls; miu `põlgsiv na periss ärä, miut es võta na oma `parti Krk; nemä lutsukala põleva, aga lutsul om `väega pehme liha Puh; ta neeläb kõ̭ik `sisse, anna kätte mes taht, ta midägi ei põle Nõo; luu saap lihale valitsajass, pu̬u̬ĺ perst `põlgjalle (öeld sellele, kes kaua kosilasi valis) Kam; sedä põletass, ei taheta [sellist maad], niisukse su̬u̬ veere ja mäe rinna Ote; ega munaku̬u̬ŕ t́sigadele ka põletu ei ole, õõrut puruss ja t́siga sü̬ü̬p ärä Rõn; pää aiut, tu̬u̬d põlõti inne, tu̬u̬d es taha˽kiä süvväʔ Urv; timä `naksi nuid `käskmiisi `põlgma Har; põlivaʔ tiä nii ärʔ, et `kohkile es `kõlba Plv; pedäjä tarro põlõte, pedäjäl om tõrva hais Räp; ma `viina külʔ ei põlõsi Se
3. hülgama või ära tõukama `lammas `polgab `talle ära Hlj; Akkas korra teist `talle `põlgama ja mitte änam oida äi võta Pöi; ta `põlgas oma õnne ää Muh; mõni, kes enne`aegu lapse saand, `põlgab selle ää Mar; siga `põlgas `põrssad ää, ei võtnd omaks Mär; põlatud tallekest lammas `alla es lase Saa; poiss `põlgab tüdruku ära JMd; üks pruut old, see on ära põland tema Pee; pühapäev ei tohi kududa, siis lammas `põlgab talle ära Kad; aas niied põlati ära, `kautati nied `puhtast ära Sim; esimess `õnne ei maksa ilman põlata Kod; mine nüid, kõlvatu, kos sa tahad, nüid oled sa ära põlatud (hüljatud peigmehest) Pal; ta on teste siäs `põlktud loomake KJn; emä põĺgs äräde, ta es `saagi emä `piimä Krk; nisuke alb tunne, kahitsa et kudass ma ike oma õnne ärä `põlgse Nõo; Lammas `põlgsõ ummõtõ˽poja ärʔ, ei või˽nätäki˽`poiga Urv; muidõ plika ka põlg mi˽sulasõ [ära] Har; niä põli ärʔ, es lasõ võttaʔ [seda naist] Rõu; ar˽põlõti [pruut], a hüä ineminõ oĺl Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur