I.
1. a. (seob erineva tähendusega sõnu või lauseosi) või kaks `kompvekki `tuodi vahest ehk üks VNg;
oli pruut `vaene - - ehk oli peiu kodu `vaene, siis `peeti ühes kohas ära [
pulmad]
Ans;
tulgu tuld ehk `tõrva, ma lähe ikka Muh;
räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte, aga sina aru ei saa Mär;
see on tema, võta ehk jäta Juu;
`pańdi supp `keema ehk kedagist Kos;
`kapsa aśti oli `aitas ehk kus ta oli Ann;
kui pahad ilmad on, ehk kedagi, sis lüeb [
jooksva]
valu `sisse igalepole VMr;
tulgu mis tuleb ehk saagu mis saab Iis;
kukk on kirju, ehk `valge, ehk punane Lai;
kui `surri mõni lu̬u̬m ärä, ehk tapeti ärä, siss `võeti nahk ka ärä Vil;
kas ta olli nu̬u̬ŕ neiu ehḱ vanami̬i̬s, [
viina]
pudel käis ümmer `rińgi Hel;
mina ei `peĺgä mitte midägi, tuleb ette `sü̬ü̬mine ehk `lü̬ü̬mine Nõo;
ku [
liha]
es olõ - - `võeti `silku ehk heeringet Plv b. (seob sama tähendusega sõnu) ehk kaks vakka ähk kümme külemetu Pha;
tuulispask ehk tuule keer Kse;
nuor `räimes on sipusk ehk sipka JõeK;
teese `juurdes vabadikuks ehk teese maeas Pee;
veke oesu ehk oenas Pil;
kutsuti sis sedäsi et kase käsn ehk kase taal Vil;
mehik ek metstuvi Trv;
agudest tetti ka aid, toda üteldi aost aid ehk `aone aid Nõo 2. (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) või pelotas, kui `tõine `tõisele äkkitse midägi `ütleb ehk Jõh; noorik pani liha`vaana pääle `ande - - kas `enne `muistine öö ehk sukad ehk Jaa; nii `aige juba et jamsib kas tä pööräb εnäm ehk Mar; kui `mõisas oli kedagi väĺlalt vidamist, kas ärjabeid ehk, ehk `niukest `einu või `viĺla Rap; juodud, kui pulmad, matuksed ehk varrud ehk KuuK; keedeti pakso˽`kapstaʔ ehḱ, ehḱ, ehḱ ka sakõ˽kartoliʔ Plv
3. (möönvalt) a. kuigi, olgugi et sie `mardiks `käümine [oli] kohe pönev, ega `sendä siis ärä jäänd ja, ehk `hirmgi oli Kuu; ehk sa viel [jõu poolest] lähed ja tied `eina aga - - `miska sa tuod ära `selle `eina Hlj; ta oĺl kõrdsimiis ehk tal esi maad es olõ San; ehk küll kuigi, olgugi et Mehed ei tõhi enamb akkada edesi menema, ehk küll õlivad kahe mehe Jõh; aga sii meitel ega laps tunneb tähed, ähk tä küll lugeda ep osa Khk; ehk küll kõlgas kõhus ja agan augu ääre pääl, aga rõõvas oĺli seĺläs Saa; ehk sul on küll `vastameelt, ehk sa küll ei taha, aga tule ikke Juu; ja `siiski ma elan viel nõnna vanaks, ehk küll `rasket tüöd olen teind Amb; inimene ka igätseb oma kodu, ehk küll `võ̭õ̭ran paegan ää om olla Nõo; ehk sa küll ei˽tahaʔ, a˽sa˽piat `võtma [rohtu] Har b. ?kui toorest pattu ta `mõtleb te pääl, ehk te mitte ei olegi selle patu osalene Hää
II.
adv 1. (välj võimalust, oletust või mööndust) a. võib-olla, vahest, äkki tõepoolest eks neid `aigusi ehk old, aga neil ei old inimesi VNg;
tä sel suvel õli vähäne `eina kasv, kasinast sain `saatu `kümme ehk Lüg;
ähk ajad sa loomad εε Khk;
vanaema, ehk sul oo `nööri Muh;
Otsi, ähk leiad mõne `pähkli Han;
võib`o·lla ehk ma soan `minna `oome kiriku Juu;
eks te‿nd ise ikke vist ehk olete koa kaŋŋast kudund VMr;
ehk tahad nähä `lehmä, ma `näitän Kod;
väĺläs on ehk jahe Pal;
nad oĺlid siukst punakad vahest ehk kollased KJn;
mea lää `vaateme, ek saa vi̬i̬l midägi perändust Krk;
Jaan läits ehk `lõunele? Nõo;
ehḱ vaest tulõ mõ̭ni hää inemine Har Vrd ehku1 b. või ähk olga kui suur tahab Khk;
olgu ta ehk `kuigi suur, too ära Kos;
ehk kui paelu siis selle `kangaga viel `pliekimisega oli [
tegemist]
VMr;
ehk keśsi tuleb tuńnissama Kod;
ehk kui `tahtsidki `alla Kiriläle `minnä, siss ike ilma nägemädä Nõo 2. kas, kas või; ükskõik `Melskati kogu `ehtu, `naura ehk koht `haigeks Kuu; mies saab ikke `naise, ehk `õlgu `perse `niinega `niulutud. `naine `õlgu ehk üle `kullatud ei saa noh; kivi `lennäb ehk kui `kaugele, kui paned kivi `nuora `õtsa ja `kieritad; iest õli rind `paljas `õlgu ehk kui külm `tahte; Rehavars on `katki, `õlgu‿hk `katki, ei õle mul `aiga parandada Lüg; miä olen `julge, lähän ehk kuhu `kohti Vai; ehk kurat `võtko `oopis ja tükkis ää Mar; kalsumehed käevad, `olla vahest nii `kimpus, mitte kusagilt ei soa öömaja ehk kas mine kuuse `alla Juu; mitte‿i `kuula, ehk tie mis sa tahad Kad