[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

elik elik Kuu VJg van ehk, või `Ennemi `täüdüss `liete`paulu `oite kovast ja `oite mittu `kerda `ümbär `liete`korgi `lüüess `värpidä et ei torm elik vuo saiss tädä `lahti tiridä Kuu; elik ma tulen VJg Vrd ellik
ellik ellik van ehkJäm Vrd elik
kaha1 kaha Jõe Hlj VNg IisR eP M T Plv Räp
I. 1. lusika, kulbi, piibu jms laiem õõnes osa vanast oli suure kahaga `piipusid Krj; kui vaŕs lusikal ää lähäb, siis jääb paĺlas kaha järele Kse; kula oli, järsk kõvera konksuga kaha, kellega tõstetse Var; vanasti olid suured kivi kahaga ja `vandusega piibud Tõs; Minu vanaisal oli kahe kahaga lusikas, pulmas käia, naĺla teha Amb; lusika kahaga suab pada `kaapida JMd; (torupilli) kahad on puust `treitud, kollakad karva viel. paremalle puale `külge jäävad nie kahad; sie vüö on kahade külge `kinni pandud Kad; suure kahaga lusikas Pil; piibu kaha `sissi `panti tubak Pst || oherdi raudosa õõnes lusikakujuline ots, ivaKhn Vän Tor
2. reha pea ehk pealispuuSa Muh rehe rehal on kaha lühem kut loo rehal Kär; Ma `raiusi omale ulga kaha puid `kuima. Saare kahad on tugevad Krj; Kaha puudeks oli `sitke kasetüü Pöi
3. labida laba, lehtL labida kaha täis `mulda Kse || (vanast labidast) labida kaha oo `nurkas. kaha oo kulun labidas Tõs
4. õnge kaha vasest plaadike õngenööri küljes konksu läheduses kalade juurdemeelitamiseksLai
Vrd kaba1, kahv1
II. 1. kahv, võrkkott peam kalade tõstmiseks ja vähipüügiks; vähinatt kahaga võtavad jääaugust jää `välja Iis; kahaga tõstetasse kala `välja; luobib kahaga kalad kas `saani vai `jäätuse `peale Trm; kaha on kellega kalu pü̬ü̬däväd. nagu pot́i aŕk. võrk nagu kaŕsi suupael. kahad oo vähjä ja kala pü̬ü̬gi jaoss; kahaga tõssetasse korejed `väĺjä `suismess; tü̬ü̬d tuleb `juure ku kahaga. nõnna paĺju Kod; vähil käisivad, siis iki kahad ja udilad Lai; kahaga luha pääld `võeti kalu, `lü̬ü̬di kalale `pääle; lättest `tuĺli `väŕske vesi, sinna kala tulliva nigu `õhku `ot́sma, sai kahaga `väĺlä `tõsta Ran; vähe kaha Võn; suuŕ kala mis rabõlõs, tu̬u̬ `võetas kahaga Räp Vrd kahv1
2. tihe tindinooda pära või mõrrakujulise püünise viimane soppKod Ran mes `tińta `pü̬ü̬tässe, on kaha. ta nõnna `tihke nõõlaga kudotud, juśko terä kot́t Kod
kala|kapsas pikad ehk suretatud kapsad, neid söödud kala asemel kartuli kõrvaleEmm
karbol `karbo|l Kuu Lüg Jäm Mär Kse JMd Koe Kod Trv, -ĺ Plt KJn Krl Rõu; `karbu|l Lüg Khk Vll Muh Rei Trm, -ĺ Krk Vas; kar|bul Har, -booĺ Tor, `kar|puo·l Ris, -puĺ San, -poĺ Se, g -i fenool ehk karbolhape tuba `pritsita `karboli `viega Lüg; `karbuli pannasse sui `loomadele `karvade `peele, siis parmud äb lehe kallale Khk; kui `aiged aavad oo, siis pannasse `karbulid `peale Muh; `enne ikke `pańdi seda `karpuo·li siebi `sisse Ris; `karbuli `vi̬i̬ge sellege ritsitess tuba, ku `nõstin om ollu Krk; `aptikist andass karbulit, minga määŕitäss nuid `käŕni Har
kare|rohi -rohe virn ehk roomav madarSJn
karuse|päev karuse- Muh L Ha(karose- Ris) (karusi- JMd) Plt karuse- ehk maretapäev (13. juuli) karusepäävast lüiasse raud nael `rohtu Kse; karuse päeval `äestasid `enne kesa `põldu. siis uśsi pesad pidid `saama kõik laiale kaabitud Aud; kesa põld pidi `äästud olema karuse pääval, sis sai ilusad rukkid Tor; Karusebe `küńti kesa, püha siis ei old Rap; karusipääval pandakse aru eeńa `sisse raud nael, suo eeńa `sisse pannakse truat́ JMd Vrd karune2, karus3, karuspäev
kasa1 kasa purje nurk ehk sopp `puomi kasa; `temba `kahveli kasa enamb üles `puole; `purje ülimene (pahemb või paremb) kasa; `kliiver`puomi, `piigi, `taagi, `taak`purje kasa; `keula`seili tekki kasa; taak`seili `ulgukasa; toppi `päälimene kasa; topp-`purje `masti, `teŋŋi kasa; topp`seili `piigi, `teŋŋi kasa VNg
kast kaśt Sa L K I eL(kaš́t ~ š́kaš́t Lei), kast R Muh Hi Ris; g kaśti L K I Võn Rõn V, g kasti S L Ris M T Urv Krl, g `kasti R
1. nelja küljega säilitamis- või transportimisvahend (millel hrl põhi ja sag kaas); laegas, karp kalusi `panna `vergo `argi `kasti VNg; vili `panna `kastide Vai; sia kastid ning `pörsa kastid. kui siad `linna viiasse, siis pannasse `kasti. pörsastele tehasse tihed kastid Khk; tiŋŋi kaśt, ting keib tiŋŋi `kastist läbi Mus; Pereajamese kast (mesilaspere puu otsast mahatoomiseks) Käi; Mesipuud olid ööned puud või kastid Phl; kaśti põhi; kaśti keha o kaśti seente (seinte) vahel Vig; ruusivädamese kastis mõni võtab sia `karva kua Mih; saalinga kaśt (tugev laudkast saalingu kohal mastipitsi otsas) Khn; pane `erned `kaśti iirte eest ää Ann; `kaśtidega mat́ima `kruami mua `sisse, kui sõdaaeg õli Kod; mul on vi̬i̬l üks vana`aegne tubaku kaśt, kus põletud kirjäd on pääl Vil; tu̬u̬ arjukese kaśt `olli ütest lõhmusse kosest `väĺlä `murtu Nõo; lubi pandass `kasti; suidsu kastil pabõrossiʔ sisel Krl; haŕameheʔ, näil oĺ lõhmusõ koorist kaśti tettüʔ Se; ðkaš́tiga ž́idiʔ Lei || fig teokarp, koda kate sarvega tigu lähäp, kaśt om säĺlän, ädäkõrral `tõmbab `endä `kasti `sisse Nõo a. käärkarp, kast lõngakerade ja poolide jaoks `kanga looma kaśt Khk; `keärbu ~ `keärimese kaśt Juu ~ `käärimise kaśt Amb Koe ~ käärpuu kaśt Nõo Vrd käärkast b. (veskis) see oo sur `veske kaśt, kus jahod `sesse `joosvad. see on suur pikergone kaśt, aga ise neĺlanurgelene koa Mar; sõela jahu kaśt; püili niistutamese kaśt, lai, madal, vihaga visati vett `piale, segati ära (et tera kest lahti tuleks) Var; kede kaśt, `sinna lähväd sõõla jahu keded `sisse Kod; kruvvimisõ kaśt, nelä jalagaʔ Se c. istmealune saanis või vankris saanil oo kaśt koa, mis oo seal taga, kus estotasse. seal oo kaen peal ja seest oo tühi. `sõnna pane siis ükskõik mis `asja `sesse Mar; `vankrikaśt (vedruvankril) Kod; saani kaśt - - kos paki `sissi pannass Krk; saani `persealudsõ kaśt Har Vrd kapp, sahtel d. sahtel tu̬u̬ lavva kastist leistik ärä Krk; kolmõ kast́iga kummot́ Se e. (veime)kirst, hoiukast; viljasalv kirst om kumere kaasege, `rõ̭õ̭va kaśt om `õige kaasege Krk; miu `rõiva kõik kastin, vai siss miul kappi om Puh; esä laśk mullõ kasti tetäʔ, kraami kasti, pruuni värviga oĺl värvitü ja rohilise˽tsakitu ravva˽pääl Ote; mul om suuŕ kaśt [aidas], neli jakku, ikkä lätt neli vakka [jahu, tangu, vilja] `sisse; no˽`saie peigmihe kodu kaśtiga. peigmiis pedi `vasta `võtma, `kińni `masma kaśt Har; noorikõl om kaśt; `mõrśakastiʔ, kaśt om tsõõrigu kaasõga ja kummidu kaasõgaʔ Se g. (vankril, kärul) ühe rattaga käru, sellel kasti all ees`otsas üks ratas Khk; kui `sildu keiväd tegemas ja vidäväd kardulisi, sii oo `vankril kaśt peal. muidu keivad kartsad peal Mar; raud`aśsidega `vankrel ika on kaśt pial Hag; kahe rattaga kärrul olid raud rattad - - `piäle `tehti kaśt Lai h. aknalengid `akna raamid `ollid `kastide sihes Muh; `vahvärgige maeal pannass kastige `akna. `lautel om `pośtege `akna, maeadel iki lengi kastige Krk i. kakuami osa; kakuamJõe Kuu Vai Pha `Kasti nime sai sen `puolest, et `muidu oli küll enämbjagu rüsä `plaani, aga perä asemel oli suur lai kast, `miŋŋel oli linast `tehtud pohi all; `Kastid `püüsid `palju paremine kui `endised `räimi rüsäd Kuu; kakkuamil - - perä asemel on kast. `kasti `pohjas on lina. kala saab `kasti, `lähto `pohja, `ongi `kastis `kinni Vai; ehitavad kaśt`mörda - - kaśt on kahesugusest vörgust - - kala läheb sest kailast, mis enne `kasti on Pha Vrd kastmõrd j. mesitaru vanast üteĺdi et, mehidse kaśt vai mehidse taro Vas k. linnu pesakast oli suur kast, tuli külm, [lind] nogaga `luopis `väljä `jäised munad Kuu
2. ruum rehealuse otsas või kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist rehe kaśt [rehe otsas], kohe vili vedeti vihma edess `varju. siält siis `aeti `reste üles. tälle õli erälde `veike uks kua `testud, et `õtse sae siält `viljä rehe`tarre ajada Kod; ku vana tare olli, siss `kasti es ole. rehe om `kespagan, tõisen otsan kaśt, tõisen otsan rihaalune Hls; Egaüit́s vedäs `aiga`mü̬ü̬dä oma rüä `kaśti. kaśtist `aeti `rihte, ja ateti parsile Rõn
3. sillaalune palkidest tugiehitis seda `pulvärki oli üheksa `kasti VNg; jõgidelle `tehti `kastid, `palkidest `kastide `õrred, `õrside `pääle `laidapuud. kus lai jõgi, on viel `keskel üks vai kaks `kasti Lüg; silla kaśtid, suure raudkibidega täedetud. eest terab kaśt. `paĺkidest `tehtud kohe. ees raud lat́id, et jää ei sua `kaśti ära `lõhkuda. kaśt on silla `samma kohal `vastu`voolu, et jää `silda ei lõhu Nis; kolme kastige sild Krk
4. harkadra kast, (raud- või vits)pidemed ümber adrahargi ehk künnipuu keskosa, mille abil harki aisade suhtes paraja nurga all hoitakseEmann kurg`atral on kast kus pääl käis lippiti Lüg; Adra `piälmine kaśt (põikpuu, millega vannas toetub vastu varsi); Adra alumine kaśt pannassõ `vatna argi vahõlõ Khn; adra kaśtiga köüdetse adra puu aśte `küĺgi. nüüd on adra kaśt rauast, vanast oĺli toomikse `vitstest Saa; kaśti kõrvad Sim; rauad mis `ümber kahel pool rauapuu pial, kos viadid küĺjes, see õli kaśt. pulk käib kaśti `raudade `sisse. need rauad õlid ühest tükist `tehtud Trm; kaśtid on vitsad, nabapulga `külge kääväd `kińni Kod; kaśt om raudpu all, tõmmatass kure `külgi `kapluga `kinni Trv; vana`aigne ader `oĺli aŕk adrakõne, ja sääl `oĺli paeo vitsust tettü kaśt, kellega ader köedetü `oĺli - - kasti pääl om luits Ote; kaśti omma vallalõ `tulnuʔ. kinnidä `kastõ kõvõbahe Se
kesa|parm teat parmuliik: ? kesa- ehk veiseparm Mis sa pirised, nagu ea kesa parm! (öeldakse nutvale või virisevale lapsele) TMr; kesä parm um suuŕ jämme, tõsõ ummaʔ vähämbäʔ Rõu
kiiss|pada „laps ehk loom, kes paigal ei püsi“ ta üt́s kiisspada, selle ei püüsüʔ õigõhe põrmandu pääl ei ka imä üsän Kan
kure|puu adrakurg, ais; puu, mille külge kinnitatakse adrakured kurepuu ehk käsipuu, kust hoitakse kinni kündes Käi; adral on kaks kurepuud JõeK; Kõige ullem äda õli siis, kui `juhtus kurepuu vai aisa katki murdma Trm; kurepuu om kuusitse Trv
laist1 laist Khk Noa, g laista Rid Mar, laesta LNg
1. vakritelgi ühendav puu, keelikas `vankre laist läks pooleks LNg; `karga laista otsa `kenni, keera `vanker otseks; `vankri laist, sellega saab `vankrid pikemaks teha koa Mar Vrd laiste1, last1
2. (vannasadra osa)Khk
3. võrguhargi alus ehk jalg angu laist, mille peal ang `püsti seisab; laist on pikali põrandal Rid
lakuss lakuss g -e T telje- ehk rõukpakk lakuss tetti tellele `pääle ja lakusse `sisse tapõti rungad Ran; rataste lakuss `olli teĺe pääl ületside Nõo; vahepuu `panti edimätsest lakussest läbi, vääri `panti tagumatse tele paku `küĺge `kinni Ote
lapik|sõlm kangru- ehk meremehesõlm Lapiksõlm - - tu silm ei joose, ei venite silmä suures San; `Nitsõ˽sõĺmati lapiksõĺmuga; Ku˽`kapla vai `langa jakatass, käüdetäss alasi lapiksõĺm Har Vrd kalamehesõlm
lapu- lapu Phl PJg Kod Hel, lappu Lüg Ris lapi- a. (virmalistest) lapu `rahvale `neitaks `valgust Phl; nõnna paĺjo õleva lapu `rahval `valguss ku si̬i̬ virmalised Kod; lapusõda sõdi (virmalised vehklevad) Hel Vrd lapi3 b. euf (mütol olendeist) lappu mies („käib tuulepöörisena siit maalt vilja riisumas“) Lüg; Lapu taat (külm) PJg; Midagist kurja asja - - nagu lappu kull ehk mõni muu kuri nõiatud asi Ris
leisikas leisik|as spor (löi- Vig Kse), Tõs PJg Vän Jür Trm Plt SJn Hls, leesik|as Vll Käi Mär LäLõ(löösikäs Vig) PäLo/löö- Mih/ Tor Hää Ris Rap Juu Tür, g -a; `leisi|k(as) g -ka R(-ku Lüg IisR); leüsik|äs g Khn; leisi|k Juu KJn, g -ku Saa Iis Trm Trv Hls Plv, -gu Käi Rei, -ka Kos VMr, -ke Kod; leesi|k Saa Puh, g -ka Mär Pal Ksi Lai KJn, -ku Kod Lai Ran Võn, -ke Trm Kod; liesi|k g -ka JMd, -ku VNg/`l-/ VJg; leisk g `leisk|a Khk Pöi, -e Kär, leis(k)a Rei; n, g `leiska Ans Pöi Muh, `leiske Vll, `löiska, löüska Jäm endisaegne raskusmõõt, 20 naela ehk 8 kilo (sag linakimbu mõõduna); leisikane linakimp `enne `ütsime `leisigid, [hülgel] kuus `leisiki `rasva `seljäs Jõe; üks `leisikas linu VNg; `vilja mõõt on ka `leisik Lüg; `sönna (kotti) ep lehe änam kut kaks `leiskad Khk; kaks `leisked `puudas Kär; `leiska `kaupa pannasse [lina] kogu Pöi; värss `kaalus viis`teissend leisigud Käi; sain leisk `villu Rei; metu leesikast linu läks kohe `persse; kui linu `jälle leesikasse `seotakse, siis keerutakse lońsikud Mär; igasse löisikasse `pańdi kakskümmend `naela, siss oli löisika ind; sajast piust saab sii leesika Vig; kui ia lina oli, siis kolm `rupla sai leesikast Lih; ĺõnnast otsiti takku, leüsikäte `viisi `tuõdi, Kihnu naesõd tegid `kangu Khn; ma `ketrasi vahel metu leesikast linu ää Aud; sain töö eest leesika ohra jahu Juu; üks eina koorm on nelikümmend leisikad Kos; ropsitud lina leesikid mõedeti vanaste rihmaga, rihm `pańdi `ümmer kere ja samma suur oli ka üks leesikas Tür; kes leisika ära `ropsis, sie oli siis tubli `tüeline VMr; ku jahu võt́id, keśsi tädä alate vakaga võt́t, müüsid kümme `naala ja leesike Kod; kui [linad] olid ropsitud, `pańdi leesikusse, leesik oli sada ja sada viiskümmend pihu Lai; esimese soŕdi püil `maksis leisikas rubla SJn; müüś üte leisika rüa jahu Hls; ośti leesiku `kaaru obesele Võn Vrd leivisk(a)

maslenitsa `maslenitsa, `masli- IisR, `maslitsa Jõe Vai; masnits g -a Kod, Krl/-ś-/; maasenits Vas Se, maaśõnits Vas, maaselnits Räp, maaselits Se(maasse-, maśse-), g -a; g maasõnitsõ Har või- ehk vastlanädal õigeusulistel; vastlapäev `Koltsina omadel tuleb jo nüüd sie suur `maslenitsa IisR; `Maslitsa on `liugu `päivä Vai; masnitsa aeg `tuiskab Kod; maśnitsõ `aigu sõidetõs obõsõge ja süvväss `ku̬u̬ke Krl; imä üteĺ kõ̭gõ, et sa‿lt maaśõnitsanädäli `sündünüʔ Vas; Maaselitsa aigu sõidõti hobõstõga ringi, hobõsil oll kaalkelläh kaalah; ku tu maśselits tulõ, siss hiideti jo ta laul arʔ (siis enam ei lauldud) Se

mis mis üld(miś San, miš́ Lei), mes hajusalt R, Jaa Pöi Muh Hi Tõs Ris Tür Trm Kod Pal KJn T Krl, mäs Kuu Muh Mar Kod Trv, mida Hlj VNg Lüg, midä Kuu RId; g mille Jõe Kuu IisR SaLä Kaa Mar Kul Tõs Tor Tür Kad Trm KJn Trv Puh Nõo San uus Urv Plv, melle Han Har, minne Kaa Krk, `miŋŋe Jõe Kuu VNg, mine Lüg(me-) Vai, misse Sa(me- Pöi) Muh Rid Ksi, mise Lüg Pha Jaa Pöi Muh, mike Hi(me- Emm) Pst Hls Krk; p mida hajusalt R eP(me- Kär), midä hajusalt R eL(me- Kod Ran Nõo Har), midäd San, mitä Räp Lut; variante:, kaasaü `miska R KuuK(misega), miska Kad, `miŋŋeskäs Kuu, `minka Urv Rõu Vas(-aʔ), `minkagaʔ Plv, `minkage San(-gõ), `minkas Vas, `minkõga Vas, minga Se, `milka Plv, mika Krl(mikkä), mikaga Kam Ote Lei(miḱä) San/-ge/; rajav `missess Se, messass Kod; seestü missõst Se

I. küsiv-siduv asesõna 1. (otsestes küsimustes) a. (asjadest, nähtustest) `miska sa neid `kaevasid, `lapjaga vai; midä‿s nüüd viel arudatte Kuu; mitte‿i old `palmi`puude püha, mida püha sie oli VNg; midä `karva `riide õli; Minest see kepp on `tehtud Lüg; mes sia tahad; mine sies neid käkkisi `keitädä Vai; missest se tuli niid [et katus vett ei pidanud] Ans; millest sa paers `rääkisid Khk; Missel sii seike sant ais juures oo; Minnega sa tulid, pussi vei autuga Kaa; mis ta sääl ometi teeb Pha; missest se maea - - `tehtud on Pöi; misest sool kõht täis‿o; mis ta `jalgel [viga] oo Muh; mekega ma seda tee Emm; Mike pärast sa änam `meile äi tule Rei; mes sa nεεd sεεld Käi; mes eest ma sis `soole selle anna Mar; me‿sa seal teed, mes (kurjustavalt loomale) Kul; mellest see tuleb, et see viin nii magus oo Han; mil viisil me selle `töögä küll `valmis saame Tõs; Mis jõlm uõmõ tulga Khn; mis sol asjaks oli, et kua `meile tulid Juu; mis me tahme teha Amb; mes edess sa minuda leid; mes asi ae sinuda `seie Kod; mikege na sõidive Hls; minnest nemä olli, õbe keedi ja õbe sõle; miket `mu̬u̬du sa sõkut; mike keeli sa kõnelet Krk; mes i̬i̬st om kõ̭ik noore inimese jalutu; midä me tegema nakame Puh; mes sul om sääl, `näitä mulle kah Nõo; kuĺl läits `taivade, mikaga sinnä `perrä mińdäss Kam; mis tä tu̬u̬ `vi̮i̮ge tegi; `minkagõ˽sa˽keedät söögi; mis `aastõarul sa‿lt `sündenu San; miist sa kõ̭nõlõt; mike peräst sa `seantse mõrru `näoge `vaadit miu pääl Krl; sis paaba üteĺ, mis sul mukka asi oĺl Se; mis vika om Lei b. (elusolenditest) misseks ta ennest koolib Vll; mikess si̬i̬ `saagi Krk
2. (eri laadi küsilausetes või küsimust väljendavates lauseosades, ka ühesõnalise küsilausena) a. miks, mispärast kaśs, mes sa lähäd `patja `pääle Kuu; mida sie `kassi `näugu VNg; `tulga taha`puole, midä `sinne `jäätä Lüg; midä nüüd pojal viga on, midä tämä nüüd kisendä Vai; mis vöeras inimene sest nönda pärib Khk; Misseks ma peaksi eesele veel vanuigi söhukest rassi kaela vetma Kaa; mis ta seal teeste `perse taga vahib Muh; Mis laps krabiseb `vastu, kui teda `kästa midagid teha Rei; mis `teete vallatust Mär; mis sa `meile tulid - - oli `asja koa või Tõs; ei tea, mis sa pölastad `keiki Ris; mis sa sest lapsest `kiusad Tür; mis sa sirvid (vahid) most Sim; mis sa nõnna `oopled ennast, `oopleb nagu ei tea, mis tema on Pal; temä läits, mis sea (sina) ka es lää Trv; aga ta padrass küll, täl `oĺli südä täis, et mes miä temä `asja putte Nõo; mis te nii pilgeni olete pannu TMr; mi‿sa tiäst `sisse tõit San; mis sa ilma`aigu küsüt, ma õks ei `ütle Krl; vanapakań sai vihatsõs, et mis ärä `tundse Vas; [kubjas] oĺl `pesnü üte kuvvetõist`aaśtalise noorõmehe äräʔ, et mis es künnäʔ nii paĺlo ja nii `häste, ku timä `tahtse Räp b. (määraküsimustes) mis‿si (kui palju) kell on Lüg; Mis iest (kui kallilt) `suapad said Khn c. (muud juhud) Midä, ma hüäst ei `kuule, `räägi kovemine Kuu; vahest äi saa aru, mes teina `ütleb, siis `ööda mis Rei; kas õdrad tänä ärä `truĺli, mäs Kod; miket (mida sa ütlesid) Krk
3. (retoorilistes lausetes) mes mina `oskan juttustada Kuu; mida `sellest `asja on, on tä `mustlane vai tattaa·r; mida sulane mina olen (olen liiga noor) VNg; mes sa vahid, mene `nurka Lüg; pole [enam] `ambud suus, mis mihele se veel lihab Ans; mis neist rugidest `seaste `niita pole, nii öhused Khk; Mis sa lolli räägid Kaa; Mis meest seal on, kael nii peenike kut `tuhli ide Pöi; mis ma sest küsi Muh; kus sa lähäd, mes (lehmale) Kul; mis sügise `aegu viga oo Mär; `peimel oli jo naine kää, mes siis veel Kir; Mis iest siis obo ond, kui ise piäb vädäma Khn; Mis sii viga, tal ju korsnas pääl Hää; see alles uheti muĺlikas, mis tema `piima annab Kos; laps, mis tema teab, kuus talvet käin `koolis Amb; mis sa ikke parata võid; mis sial `viitsida on Pee; mis nisukeste `vaiksete `ilmadega viga tüöd teha VMr; jumaluke, mes näväd süäväd Kod; mis elu sihuke on, kikerdab (vireleb) `peale Pil; mikeg ma sedä ärä `ti̬i̬nin ole, et miu tüdär vanatüdrukuss jääb Hls; mis linna`rahvel viga eläde, egä nende põld ei `põua Krk; noore inimese om armukadeda, mes armukade tu vana enämb om Ran; `nu̬u̬rust `oĺli ja `kõŕgust `oĺli, mes viga `joosta; mes peremiss sa olet, kui maja om kõ̭ik sul upakeli Nõo; mis siss vi̬i̬l ti̮i̮t, siss koolõt `näĺgä; midä sa koosõrdõt San; kuradi lähk, mis tu̬u̬ sulle `haiget tege, ku tõõne parembede elass ku sa Kan; mis siss, [kui ta] ei˽tulõ, ei tulõ Har; inemeseʔ `heitüvä küll äräh, aga mis tetä, võtiva võ̭õ̭ra ilostõ lahkõstõ `vasta Räp
4. (kõrvallauset pealausega sidudes) a. (asjadest, olukordadest, nähtustest) `kousid on `purje `nurkades, `miska saab `purjed `kinni `seutud `mastisse Jõe; `silku `viedi `maale ja siis sen iest sai `jälle rugi ja, `miŋŋest siis `leibä `talvel `tehti Kuu; `vihma sadu, mida üleni `märjaks tegi, nii et `ambad `plaksus suus; `laula ikke, mis ka laul ilus on Hlj; ried, minedega sai `käie, õlid `tehtod puha puust; tule isä `vaata, midä ilus muna Lüg; `ussi tõbe `arstiti `selle `puuga, `miska õli `ussi tappetud Jõh; sie oli siis une nägö, midä sie `praigo `rääkisid Vai; tühi maa, missel pole `viĺla pεεl mitte Jäm; missel arvad `ambad, seda `üitaste arva `ambaga saag Ans; mida `kaugemale sa lεhed, seda `süamaks meri lεheb Khk; [seda] `üiti va lammas`karva tüśs, missest `muistised peelisrided said `tehtud Mus; kui `seepi `anti, siis `ööti: pruudi kot́t on must, oot ma anna ka seda, misega `puhtaks peseb Jaa; ma usun, et‿se usk `õige on, mise `sisse ma usun; see on käru, messel on üks ainuke ratas Pöi; se‿o pahl neh, mis `külges malgad rippuvad Muh; pihtjälg [on see] - - mikest uks `kinni `panta ja `lahti `veeda Emm; se saab laeva reegs kutsut, mikega laev `merre ajadagse Phl; mida `rohkem sa pingotad, seda kinnemaks ta (sõlm) lähäb Rid; mis suur maru on, se `metsa täieste äävitab Mär; täma pani lõngad siis, mis kedratud lõngad olid juba, täma pani need likesse Kir; mis vilets [lina] oli, sai takkudes, ja mis iad, need `siuti `kimpu, [said] ää `müidud Lih; mis saad kuiv oli, se `küine läks Han; see oo see vorsti puter, mes keedetse Tõs; nä nüid põle kellegilgi `seokest `müt́si mette, mis ennem ikke olid Aud; mine tu̬u̬ seppa (pärmi), mis levä üless tõśt Saa; mis täna omiku pekseti, si kohe tuulati ära Juu; oli nisukene `pulber ikke, `miska nad [punast] `väŕvisid KuuK; mis vanad metsamaad on, sial ta (võilill) ei aja oma `juuri, aga mis jäätmaad on, sial [kasvab] JJn; olen paelu ää unustand, mes nad on `rääkind Tür; mida pikemb sie `vastla sõit, seda pikemad linad pidid `kasvama; kruus oli kohe niisukene jäme liiv, miska küüriti Kad; medä räbälämäd `riided, sedä `ausam [inimene] õli Kod; tü̬ü̬ [on] kõik, mes toedab Pal; si̬i̬ on pahkluu, misse kahelbol końt on Ksi; midä `rohkem `koeri, sedä vedeläm lake vns KJn; ti̬i̬p ärä puha, mis käset; midä suurep ädä, sedä lähep abi vns Krk; medä suuremb tuul ja toŕm, sedä `rohkemb `tuĺli kala Ran; t‿om kõ̭ik `U̬u̬ta mõts, mest ti̮i̮ läbi läp; mes undi suun, tu̬u̬ undi `persen vns Nõo; siss rehitsedi, mis `tarre terä `oĺli pudinu Ote; tu̬u̬ om ru̬u̬p, mikage ütsi seätess San; täüdäss (tökat), mikkä obõste `riistu määritess Krl; medä pümehep üü, sedä paremb varast kińni˽püüdäʔ Har; mis oĺl iks kõnõldu palk, tu̬u̬ - - `maśse ärä˽küll; nedo (kelk) om tu̬u̬, `milka liueldõss Plv; `Vannõ küll `hirmsahe, aga tu̬u̬ es `auta õ̭ks inämb midäge, mis lännüʔ, tu̬u̬ lännüʔ Räp; mis `suhkri`jauhhõ `rohkõp panõt, tu kõvõp [õlu] saa Se b. (elusolenditest) sie vend, mes ärä uppus - - sie oli old `seitsme `aastane Kuu; sie on kägu, midä nüüd `laula; kust sa tiad, mida sie on, mies vai `naine VNg; `aigemajades on küll alastajaõed, mida `aigeid talitavad; eks ma `karjas nähnd ka, mida pere`naine õli paremb, mida pahemb Lüg; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps, midä tämä `juures `praigo on Vai; końt`vöörad, mis `kutsumata `sisse `lähtvad Jäm; kipper oli see mees, mis keis `laeva sadamast ää `viimas Mus; Mis siga sündides, see siga surres Pha; se‿o üks kuri vanaeit, mis `kangest `tapleb ja raksub Pöi; korp (ronk) on se, mis `taeva all karjub Phl; meil poiss, se mis `söaväs surma sai, see oli näind Noa; `neegrid olid mustad inimesed, mis pidid tööd tegemä Mar; mes mõni tuttav oli, ehk sellele `ańti koa [süüa] Kir; paelu, mis `rampi ää ka surevad Vän; pit́sid olid müt́si serva all `servas, aga - - tüdrukud olid ilma pit́sita, siis sai näha, et mis oli naene ja mis oli tüdruk Nis; lehmad olid küll kirjakud, mis kirjud olid Hag; vaemuks `üiti, mis pidid iga pää väilas olema HJn; ta akkab `sulle siis `vasta, mis `kange laps on Amb; ablas vasikas, mis `iasti joob Ann; mõni, mis on ia lammas, `ańdis viis `naela, mõni kolm `naela `villu VMr; [neid oli] üle `kümne, mis saivad `peksa Äks; on küll neid `lehmi, mis ilma `sarvedeta on; mis obused väĺjas, neil olid tekid pial, käsipuu külles `kińni Lai; nüid on jala`käijaid vähä, mõni ainuke mis sa näed et jala, ikke ratastega `tõmmavad Plt; miust nooremid inimesi ma tään, mitu tükki, mis ei saa `püśtigi tõusta Vil; aga mis ned `jõukamad juudid `oĺlid, ni̮i̮d käisid peris obosega kohe KJn; kost sina sedä võit teedä, kas kellegil `otsa om kirjutet, mis ta om Hel; nu̬u̬ mehiläse, mes puun omava, nu̬u̬ laseva `poiga Nõo; tu obene, mis `aiget sai, `jäeti ti̮i̮ `vi̮i̮rde maha Kam; nu̬u̬ mis sääl `sü̬ü̬ki teḱkive, nu̬u̬ `pańdivõ suurõ paa kivve pääle üless, siss teḱkive San; seo rahvas um siin roodsi rahvas, mis `perrä umma `jäänüʔ Vas
II. (sidesõnalaadselt) 1. (nentivates, kinnitavates või rõhutavates kordustes) sest `tunnist `saadik enämb siga ei süö, - - tie mes tied Kuu; Mies mis mies (mees nagu olema peab) IisR; Äi see pole mu kottimööda üht, pailu mis pailu Kaa; Pole mitte seda lootust, et `vihma tulema akkaks, kuiv mis kuiv, kõrvetab kõik ää Pöi; küps mis küps LNg; Minu aal sai kõhu ike täis süüja, oli siis süüja mis oli Amb; muidu oli [kibu] ikke kapp mis kapp, kõik kõrv samati külles ja, aga et ta natukese oli vekemb Kad; toemeta sina mes toemetad, mina lüpsän lehmäd Kod; om mes om, aga enämb nii `lämmi ei ole ku jaanipävän; tuleva iks miu sünnipäeväle, toova mes nä toova ja söövä mes nä söövä Nõo; Jäŕv mis jäŕv, lainõtas ja˽kõ̭iḱ Rõu
2. nagu; nii et küll `selle käristiga on äda, `karjub mis kole Jõe; Kui `lüpsi `ammet `selge, `juokseb piim mis sorab `lüpsiku IisR; nii `kange tuul oli, mis laine ulatas elu (talu) `arja Khk; roobutab `niitada, naa‿t mis ein `tuiskab kää Mus; nönda sajab mis laksub Vll; Nii lihav mis karu (karv) läigib puhas Pöi; Sai mooga kurjaks, mis mokad läksid nii `trupsi (prunti) et; ma `maadlesi `tööga mes ermus Rei; kui sa ei teind, siis pekseti mis pihast keis veri `vällä Mar; küll oli vihane, `kärkis ja `paukus mis seenad värisesid Mär; `augusti kuu sees, siis tegid ilosad `eina nii mis `aises (lõhnas) kohe Kir; Toŕm risub puid ja `põesud, mis lehed ja `piśsed oksad `lindvad Han; meri oo plankvaga, `kange vaga mis sätendab Var; jutt jooseb mis varinal Mih; Laõnõ lüeb tagant `tullõs `vasta laõva perset mis üsä laksub Khn; Lehmad akkasid `kiilu `joosma, läksid võpsikuse mis `tolmas Tor; sildid olid samma `värvi mis `müt́ski Juu; ikka üks [pritsis] `ühte, teine teist, nii et et seda maru oli mis irmus oli kohe Pee; sie päŕm - - pani `kerkima mis kole Kad; ise mies üśtku jupakas, aga kerib `käia mis ime Sim; lei minu külite, lei nii mes jõuś Kod; sööb mis nabinal Plt; kala läks mis sulpsatas tagasi KJn; üits `aasta lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liiku Hel; veri `ju̬u̬skunu kihä mü̬ü̬dä `alla nii mis irmuss San; [kuuldub] mis `hüürläse hõrisõsõʔ Kra
III. (umbmäärastes või määratlevates asendusväljendites) 1. (ebaselgust, teadmataolu märkivalt) ligemalle sada kolmkümmend `sülda või mis ned köied pikad olid Jõe; kas puol `aestat vai mes oli eländ ja siis oli ka surd Kuu; `tütrikud `läksiväd `mõisa `kartuli võttamaie ehk midä `tüöle, aga ikke `uhkest `riides Lüg; `Rihmad kõik `läikisivad, lakkiga vai `miska nied `klantsima `pandi IisR; elos `süötä pidä olema [angerjate püüdmisel]- - paned `ussi ehk midä Vai; Mis see pisike põrsas oli, kas oli kolme puudane Pöi; poid või miseks nad üidasse Muh; meri töstab maid, `santi `ilma ja mes ta peap tεhendama Phl; mis meid oli, kümme inimest, kaks peret oli koos Ris; mis mul oli `vendasi, neli viis tükki Rap; koorega karduled ma ei `teagi mis `põlves põle keet Juu; kaks `uastad või `rohkem, mis mina neid (lambaid) köietasin JJn; `Tiisenoùsen või mes pagan se old, üks parun old seal Kad; kas viis `ektari või mis seda maad siis ülepia oli Rak; sinikivi vai mes ta kutsuti Trm; si̮i̮ raha õli vanass jumal mes (väga suur) Kod; mis neil nüid `oĺli säl, `riide `värki ja - - `ühte teist KJn; vahel käesivä noodal, purika ja latika, mes ta `mõrduga tõi Ran; Ei tiiä mes tä `oĺli, kolme`tõistku `aastane vai Rõn; kas ta sõnno lugi vai mis ta tegi, aga `tervest ta tegi Räp; tea ~ teab mis ~ mida (millestki muust, aimamatust, erilisest) kodukävijäd ja kaapjalad ja, ega nied siis enämb ariligud old, nied olid siis `kapjad all ja ei‿te mes kaik Kuu; Kambrite sisustus õli kua lihtne, ega sial ei tia mis õlnud Trm; vai si̮i̮ `viingi siis vanass ei tiä mes es maksa; tule ja võta, egä siin kis‿ta‿mis õle Kod; ta üits `u̬u̬pleja om, alati lubab ei tiiä mes ärä tettä Ran; hupalõss pääl, ei tiiäʔ midä i̮i̮h tõist takah Räp
2. (suvalisust väljendavalt koos sõnaga tahes) `mengu mil aal taht Kuu; õli siis kattus menest tahes, `kuuse kosod ehk `pilli`ruogune; igäl `luomal ikke, `õlgu tämä luom midä `tahtes, on oma `muodi ais Lüg; puu `ämblid olid, mis asi tahes, köik oli puust Vll; tee mes tahes, aga `jonni ei jäta Rei; olgo mis tahes, aga ega see asi ikke nõnna põle, kui tä `ütleb Mar; ma ei pääse siit, kas tee mis `tahtes Mär; [katuse] aribud tehti igäst puust, olgo puu mis `tahtes Vig; `teenija, karjane või tüdruk või mis `tahte oli, ikke oli [palgaks] oma raha ja riie ja vili ja Tõs; tulgu mis tahes, töö tuleb ää lõpetada Tor; `pańdi se sit́si rät́ik ehk olgu mis rät́ik tahes, `pańdi [pähe] Kos; ole rahul omaga ja ole vaid ja `tehku mis taht teesed Pee; ega sialiha `vasta põle `keśki, võta sa mis liha tahes Kad; olgu ta mis `usku tahes VJg; küll tä õli vali vedämä maśsinad vai mes tahetes Kod; `siuke riist, kus mis `tahte `aśja `sisse võib `panna SJn; küsi mis `tahtent `asja Krk; kirju pullil `pańdi mis `tahten nimi Hel; rehetare kõrval vallaline `kaardealune, kohe pannit mis taht `riistu Kam; mis tu̬u̬ mulle putuss, olgu˽tä mu peräst mis taht, sańt vai saks Kan; kesvä karaśk kastaʔ mis `sisse taht Räp
IV. miski Ega sel `süömisell ole mitte midägi viga, `muudku süö Kuu; õles sa vananaesse juttu messass `pannud, õles lapse jalg terve õllud Kod; kui kost midä seräst leisi, siss kirjuti üless Nõo; ta mugu räpätäp tü̬ü̬ teǵemist, ega tost midä `väĺlä ei tule Kam; kas vai ommõl surm om, ega midä tetä ei olõʔ; är tappõnu inemine ja `orjõnu, ei kanna midä, `õkva jääss `purju San; tan ei olõki midä pääl, ta niu eimekene (kirmeke) inne Urv; ku imä om medä peĺlänü˽vai `hiitünüʔ, siss lätt piim rinnan halvass; vanal aol `sü̬ü̬di siĺgipäid, no˽tiiäki˽kiä tu̬u̬st medä Har; Oĺl `väega suuŕ häbü saanuʔ, olõ õs `mõistnu midä üldäʔ es midä tetäʔ Rõu; siss oĺli˽nu̬u̬ maa˽nii kõhnaʔ, et ega säält midä es saaʔ Plv; ku `si̮i̮ńe paĺlo ei olõʔ, siss olõ õi˽`soŕti midä, võtat miä saat õ̭nnõ Räp; maʔ elä nigu kotih, kink mano ei putuʔ, kost midä ei kuulõʔ Se; mis midagi mitte miskit Ilma tuleta äi näe änam `õhta mis midagi; Päeva `otsa pässib seal õuet kauda, aga `tehtud pole mitte mis midagi Pöi
V. adv 1. kui; kuivõrd vaat mis kenad paiud Pöi; mis ilusast `päike `paistab VJg; ega setoʔ oĺliva targa rahvaśs, seto oĺl õks `kinmämp mi̮i̮śs mis `tartlanõ Räp
2. kas ehk (vormilt eitavas lauses) jähid teised kauaks merele `jälle, `aksi `mötlema, mis pole `viimaks älile (kaotsi) läind Mus; Vetab taeva kiuale, mis ep akka jälle vihma andma; Mis pole (küllap on) `jälle paĺlas jutt ning tühi lubadus Kaa; Mis ta pole täna see kesknädal juba, pool nädalt `jälle `otsas; Mis külm eb akka juba tuhliste kallale kippuma Pöi
Vrd mia1, midas, miga, mih, mii1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur