[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

ies|pide edaspidi voib `olla et iespide tulo paremb `aiga Vai Vrd eespidi
kaku|nädal taluteenija töönädal üle lepingus ettenähtud aja – R Ans Muh Mar Kod olen mina neid kakkunädäli küll `tehnu VNg; kakkunädälä iest sai kakku, `terve `leivä Lüg; jo jääb kakunädaliks ka veel [tööle] Ans; kakonädälit tegi karjane `peale, ühö nädäli `teenis üle `mehklipäe `peale palga aro, sai kakko ja `vorsti ja Mar; ku õli nädälä `piäle, siis tegi kakunädäläd, ku ärä läks, `ańti kakk, põtk liha, ube `tu̬u̬pi kaks ja terve leib Kod || kui noorikuga akati tülitsemä, sis ta võis üteldä‿t nüid oli veel kakunädäl Mar; kakunädal, kui tütar lähäb mehele ja tuleb nädala või kahe pärast isakoju tagasi kaku nädalad pidama VJg || pühade nädal nüid akkabad kakunädälid `piale, pühäde nädälid neh Mar Vrd kakupäev
kaku|päev hrl pl taluteenija tööpäevad üle lepingus ettenähtud aja kes taluinimese `juures `suiliseks oli `pεεle `mihklipääva natuse veel, siis `eeti, ma kakupäävad tee `pεεle Jäm; εε koht olnd, aeg `ümber, tööd oo veel, siis [suviline] teeb möned pεεvad `pεεle, siis naljaks `itlemine, ma tee kakupεεvad `pεεle Khk || ettemakstud tasu tööga tasa tegema kui ta `enne tasu on kätte saand, siis teeb kaku`päävi. eks need kaku`päävade tegijad old ikke kehvemad inimesed, kes ei osand oma elu `siada Lai Vrd kakunädal
kapukas3 kapu|kas g -ka Mus Krj Pha Pöi Rid Han räimest suurem heeringataoline kala; kevadine jääräim täna pole kena kala `ühti, va kapukad on Mus; jää `järge esimeseks nee on ne kapukad Pha; Kapukas on suur `räime `moodi kala naagu eeringas, aga änam `räime `maiku, ise `jälle `räimest param Pöi; kapukas oli jutilene kirju soomusega Han Vrd kapus2, kapusk
kohalt koha|lt Rei Hää HJn Amb Sim M Kam Har Räp, -ld Jõe Trv, kuhalt VJg Pst Krk, kõhalt KodI. postp
1. juurest, lähedalt; suunast, samalt joonelt ku akkas tulema `Elsingi kohald; sie oli `veskartorm - - `umbes siit `Praŋŋli kohald vai Jõe; tule ukse kohalt ära Rei; enne käis ti̬i̬ mede kohalt määst üless Hää; meie `eńdi põllu kohalt on meie `õigus `aeda teha HJn; sie maja paśtab üst selle arva kuuse kohalt Amb
2. kohaselt, vastavalt krahvid, parunid, ärrvońnid, kõik õlid suured ja `kanged, egäüks õma nime kõhalt KodII. adv
1. (ajaliselt) kohe kloppisime rukijahud palava `veega, `pańnime vana taari `paksu `juure, läks apuks, `kõlbas kohalt `juua Hää; Lehmalüps on kohalt käes; kohalt jala pialt kukkus ja suri Sim; ma tuusi (tundsin) kohald koodi riha ärä Trv; ku rüä ärä olliva tuulutedu, siss jahvatedi kohalt üit́s `ku̬u̬rma ärä Pst; `kastja tund kohalt är, ku leib sikke om Hls; tõine olli jäänu küll kohalt magame Krk Vrd kohelt, kohtas2
2. otsejoones, -suunas siit lääb ti̬i̬, kohalt meieris; tõisspu̬u̬l jõge olli kuhalt ni̬i̬ mäe Pst; purimise `amba kävve tõine tõisel `risti kohalt `pääle Hls; mine kohe `mü̬ü̬dä `aida, si̬i̬ lää kuhalt `sinna Krk
3. päris; väga si̬i̬ om kohalt ää inimene Hls; sa sait kuhalt `parrel aal `sinna Krk; ta om kohalt rikass mi̬i̬ss Kam; noʔ om kohalt tõnõ ilm Har; si̬i̬ om hää, ja om kohalt hää Räp Vrd kohalde
Vrd kohast, kohe2, kottalt
kohi|kakk kohikakkuteenima üle lepingus ettenähtud aja talus teenima ärä teie jäägä kohikakku `ti̬i̬ńmä, nagu meie `ütlemä `kośti; jäi kakku ti̬i̬ńmä. õlid vi̬i̬l `piäle kad́rinapäävä nädälä Kod
kopka1 kopka Kei Iis Kod
1. puutöönduses kasutatav abivahend a. vormlaud, šabloon [puunõu laudade] `Täpse `sõrvamese jauks oli kopka - - Lõige oli sial sees nagu veerand nõu `põhja. Laud `pandi kopka `oagi vahele ja siis trikmäsiga tõmmati kriips. Siis ööveldadi parajalt `viltu Kei b. vahend, millega mõõdeti südameaugu kohta voki pingis Iis c. vahend ratta vitsa või looga painutamisel Vitsa vedaja veab kopka abil vitsa painikule; kui vits kuard on siis püärätässe kopkaga `õigess; kopka peiäl (raudkonks, mille taha võetakse ratta vits) Kod
2. köiepöör üvä jäme puu nagu `kervevaŕs, tämäl kolm su̬u̬nt siden, tugevad sopid, si̬i̬ one kopka – kopkaga oiad köit ku `ki̬i̬räd Kod
kraam kraam g kraami Jäm u Khk, Hi(g -a Käi) Noa LNg Rid/-ae-/ Mar Kul Han Tõs u Tor, Hää K(-oa-, -ua-) I/-ua- Kod/ T, - V, g `kraami R(n `kraami Vai); raam Sa(-oa- Pöi) Muh/-ae-/ Mär Vig Kse Mih Aud PJg Tor Saa KJn Vil, -ḿ M, g raami
1. asjad, esemed; kaup; kolu, pudi-padi `Pruudil õlid `lahja `kirstud `kraami täis Lüg; `enne oli raha `kallis ja `kraami oli `uodav Vai; `poodis oo `kaupa ja `raami Khk; `teitel omad raamid `seltsis Muh; Ma töi tädi koos kraamiga `siia Rei; perenaine toon `paljo `kraame sande kätte Phl; aga `vaata `peene kraamiga (laskemoonaga) ei `saand [lindu] `alla Noa; lina sai vaga ilmaga [külvatud, seeme oli] niuke peenike kraam Lih; kolm peiu`poissi need `tõstsid nooriku kerstu [vankri] `peale, kus nooriku kraam sehes oli Han; koht oo `praegu kõige raamiga seal `paikas (maha jäetud) Aud; `rü̬ü̬vel on see, kis `rü̬ü̬vimas käib teśte `raami; mia müisin oma `raami `vankre päält Saa; `kuntrikus olid vanad kroamid Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `neile (sulastele) makseti kraamis (natuuras) sie palk JJn; siin on keik nied üelpingi kraamid Kad; seal old sis niipaĺlu `kraami `puodides ja `müijaid ja Sim; näväd näid `kruama õśsid Kod; `erne ja uba ja `veike kraam `pańti [aidas] kerstu `sisse Äks; meil `käima pisuänd, vedama `meile `kraami kokku Plt; tõi mede poole tema raami `järgi Vil; pane oma raaḿ kokku ja akkam är minem Krk; ilma `saadu kraam pudeneb näppe vaheld ruttu Ran; kui om ää kraam sul, siss om `ostjit unnikun ku̬u̬n Puh; riigi kraam, mes‿nä ooliva Nõo; siss na olliva `pi̬i̬tnu osa `kraami ärä vai viinu `tutvide manu Rõn; taal om kõ̭kkõ `kraami a iks hańgitsass Kan; arvati et tu varastõt kraaḿ om `kaugõdõ vi̬i̬d; puuḱ vedä `kraami, kel puuḱ˽oĺl Urv; kos taheti kannistiku maad tetäʔ, sõ̭ss palutõdi kraaḿ päält ärä, kannu jäivä maa sisse Har; kraaḿ ja latsõʔ oĺli˽rattil ja lehmäkene käeperähn Rõu; kraami `koŕssi kokko‿ss lät́si `liina `müümä Vas; praḱk `kraami tuu, a `kallehe võtt [hinda] Se || võta kõ̭ik sisemine kraaḿ (sisikond) sisest `vällä, siss jääss paĺlass lihakooju Har
2. aine, ollus, materjal kaśk aab okset `väĺla, `valged `kroami Nis a. (toidust, joogist, söödast) no eks `talgujess ige tavaliseld on sedä vana `kangemba `kraami (viina) Kuu; tämä [mesilane] tuob `kolme `päivä `kraami `kaasa, kui vanast puust ärä tuleb Lüg; neli `enge `tupli `süöja, `tarvis `olla ka `kraami Vai; tammetõru jahu oli - - esimene sigade `söötmise raam Pöi; mitu `kraami segamisi on, `öötakse: see põle mirre toit, see oo sudi või sodi Lih; [silk] see oli se soolane kraam mes kevade `püiti merest Kse; `võt́sin kraani eest ää, `joosis maha see kraanialune kraam Ann; ikke sugulased kutsuti `pulma ja igaüks viis kraami kua VMr; `vaata kraam on ea, võib teha `toitu VJg; tuaress `kruami ja `küpse `kruami võt́t [tööle] ühen Kod; rehega `pekstud kuiv kraam, loomad ei `tahtnud `süia Pal; paelu minä neid salatisi tiän, sii nagu saksem raam `rohkem KJn; temä (ummik) olli ike kuiva raami (kuivainete) jaos Hls; `pernase `annu `tütrigadele `kraami üten - - kiĺksanna käki tetä Puh; mul om `kaejatsi kraam valmiss, ma‿la `kaejatsi Nõo; olgo või sandi murik, aga olgo oma, tõese kraam ei lähä `suustki `alla KodT; suṕp ja `säände vetel kraaḿ tu̬u̬ olgu nigu õdagu söögiss Ote; A˽kapstas om sääre kraaḿ kiä väke taht Urv; makuss kraaḿ (pirnidest) Se b. tooraine; osis, väike [koostis]osa aga [võrgu] lõng on pehme, sie ei pia, kraam on vilets Jõe; rabe `riide, on `sõisand ehk on `vaesest `kraamist `tehtod; siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi Lüg; aga tippaed on `seoksest peenest raamist `tehtud, oksadest ja pulgadest Aud; sial ikka oli midagi `kraami `ümber, kus viis rubla `maksis tanu Lai; ala `aamise raami (loomade allapanu) mia saa säält küll Hls; no muiduki si talu `oĺli kehv, palutus `kraami `oĺli vähä Ran; praht́ kraaḿ mis t́siast üle jäi - - [sellest] keedeti `si̬i̬ṕe Räp
3. sag pl ühel `naisel õlid kahed `kraamid all (suguelundid) Lüg; tagumene kraam (päramised) Ris; oma kraamid (menstruatsioon) Kad; kraamiʔ õ̭ks [jumal] loonuʔ om; naistõ kraaḿ, mehe kraaḿ Se
kämmad pl kämmad tikand, tanukiri [kirjadeks olid] kahed aasigud, arvad aasigud, taaspidi kämmad ja eespidi kämmad Emm
leping leping Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei spor L, Ris Juu JMd Koe VJg I VlPõ eL(g -o Plv), lepping Kuu Lüg Jõh, g -u; n, g lepping|u VNg, -o Vai; lepüng g -i Se; lepin|k g -ku Saa kokkulepe, sobing oma lepping oli, kui`palju siis `karjane `jälle `palka sai Kuu; ku `tieta leppingu, akkan `tüölä. no tegi leppingu `valmis Jõh; rendi lepingud, neid tehakse `paerguskid veel Vll; Lepingud pole olnd, soa nõnda midagi Pöi; `enni `olla ikke lepingusi `tehtud Mar; me lepinkud ei tee, `lepsime isi omavahel kokku Saa; leping soab siis `tehtud, kui `kaupa soab `tehtud Juu; kui kaubad kokku läksid, siis kirjutati leping Koe; lepingu järele soab tema talu omale Trm; kui [rendi] lepingid ei `täitnud, siis ajas `väĺla Vil; sõss kirjutide iki leping maha, et [talu] sedäsi sai poolesse ja Pst; ja tõsteti emä `väĺlä sääld omast majast, et ei olna vist lepingut `täitnu Ran; kauba perremiiś kirut́ lepingu lihe `vaĺmiss, ma˽kirudi uma nime alaʔ Har; mõ̭ni tulõ niisama [tööle], ei ti̬i̬ lepünget Se
ligidamal ligidamal Mär Mih PJg Hää Ris
1. ligemal `meite `metsas oo maasikad kõige ligidamal Mih; nõnda ku ligidamal on, siis kuule Hää Vrd ligedamal
2. ligemale tulnu ligidamal `valge obune Hää; saime `sönna Eĺsingi ligidamal, tuul kadus ää Ris Vrd ligidamale

niisk1 niisk g niisa SaLä Vll Pöi Muh Emm Rei L Ris Juu JMd Koe Kad VJg Iis Trm Kod(-e) Plt KJn M TLä Võn San Krl Har VId, Mar Vig Tõs Juu KJn Trv Se, `niisa VNg Lüg Vai/n `niiska/; nisk g `niska Kuu Lüg isaskala seemnesari või seemnevedelik Nie kudukalad on jo `suurde `niskuje ja `marjujega Kuu; isäne laseb `niska `pääle Lüg; emäsel kalal on `marja ja isäsel on `niiska Vai; ma‿p pea niisast midad Khk; räimil suur `valge niisk sihes Mus; Mõni `tahtis kangest niisaga kala `soaja, pidi param olema kui marjaga Pöi; isane kala - - laseb aga `niiska marja sekka Muh; räimil, tursal, lestal on niisad Rei; On ikka niisk küll, mis see ka teha `jaksab (peenikesest inimesest) Mar; need oo isäsed, kel niisäd oo Vig; Mõni süeb rääme `niiska, mõni taha `ühti Khn; kui `lapsi saunas `peśti, siss `öelti, nüid oled puhas kui niisa kott Saa; kis sedä iiringi `niiskä tahab Juu; niisal ei ole vihadust nagu marjal JMd; üks ahven on marjaga, teine niisaga Trm; `lambad‿o `paĺjad nagu niisad, kõhualused `paĺjad Kod; `niiska ei taha `keegi, mari on ia Plt; `räimel om tõisel marja, tõisel niisa Hls; küll om ta `niiska täis Krk; niisk - - tu̬u̬ `olli nigu libe, `väńge, imelik Ran; ku kala `koeva, siss om niisa ja marja kõ̭ik segi Nõo; ma ei taha `niiskugõ eeringid süvväʔ Krl; ma `niiska joht ei tahaʔ, mari vi̬i̬l `kõlbasi Plv; niisk ja sooliguʔ ja `maŕja süvväss õ̭ks arʔ Se || üdi kuńdi seeh `omgi niisk, tu om höä Se Vrd niitsk1

hollandi hollandi Plv Se, ollandi hajusalt Sa, Kse Var Tõs Aud Hää Nis Trm Kod Trv Krk(-ti) Ran Puh, `ollandi Lüg Hollandist pärit, Hollandi päritoluga `ollandi juust, sie õli punase `kuorega; muist pidid `ollandi `ieringed õlema Lüg; suur ollandi vesik Khk; ollandi `seltsi loomad Vll; Ollandi`veske tegu võttis nelja tubli töömehel lisemale poole suid ää Pöi; ollandi `veskel `pöörab pea üksi, a pukk`veske `pöörab kõige kehaga Kse; ollandi `tõugu lehmäd oo `mustjas punased Tõs; rannarahvas tõid `enne ollandi eeringid Aud; ollandi ket́t on ilma `seekleta `ankru ket́t Hää; ollandi kukk, suur; minul õli ollandi rät́ik, puudiko `narmad, võrgeldet Kod; ollanti `pulber (teat ravim) on `siante aĺl, olli lehmil `anden Krk; siin om ollandi `tõugu lehmä Puh; hollandi jako kikkaʔ Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur