[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kassi|puu
1. kollaseõieline kaunu kasvatav ilupõõsas, ? akaatsiaPöi
2. = kassilaudMär

läädsä|puu 1. leedripuu Mõnel om läädsä puu eḱk ümbre maja aia Nõo; `mõisa aian oĺl üt́s läädsä puu, tu̬u̬ om välismaa puu Har

2. akaatsiaKan Plv Se

lääts lääts g läätse Käi/-εε-/ K(-ea-, -eä-, -ia-) I/-ia-, -iä-/, `läätse Kuu VNg Lüg, läätsi L(-t́s- Vig Lih) KPõ(-ia- JMd Kad; -t́s- KuuK Amb Koe), läätsa Sa Muh(-ea-) Mar Hää Kei IisK, `läätsa VNg, läätsä Var Tõs Khn/-iä-/ Saa Vil Trv Hls Kam, läädsä eL(ĺ- Lut); n, g `lääts|e Lüg Jõh, VNg Vai

1. toidukaunvili a. taim (oma kasvualal) uba oli ikke ja `ernes ka ja isegi viel `läätsed pidasimma maas; `läätsudelle `anti ka `vardaga VNg; läätsad kasusid pöllu pεεl Jäm; läätsad, just kut oleks kure ernes olavad viĺla sehes - - ta oli erk, erk kollane Kaa; `lambad läind `läätsa Vll; Rohud said `läätsade sihest ää `kistud Pöi; oome akkame `leatsi `kolkima Muh; [läheb] `läätside seest `rohtu `kiskuma Mär; kui isa elas, siis tä kasvatas ja pidäs maas neid `läätsasi Vig; läätsid tahvad kõrged maad Tor; läätsad kasuvad viĺla sehes Hää; läätsad `tehti ernestega `seĺtsis Kei; `kasvasid aga mul iad liatsid JMd; maa kasin, enam ei täi jo `läätsa teha Ann; läätsad on pisikeste `lehtedega, vili on kaunas IisK; kaara siden paĺju `liätsi Kod; põle enam kaua `liatse kasvatatud Lai; läädsä om laia iire`erne `mu̬u̬du, läädsäl om sinitse `äitsne Krk; läädsäst ei tiiä midägi - - üte kruusa kondi pääl olli kasunu, kat́s terrä kõdral sisen Kam; Vanast näet kasvatõdi `läätsi Urv; `läädse es piäʔ siin pu̬u̬l `kiäkeʔ Räp; `läätsi külbetäss Se; `läätsü peremiiś ḱulb `kaaruga üteh Lut b. vili, seeme; läätsetoit `läätsest saab ia supp VNg; `läätsäd on lina`siemene `muodi Vai; lääts on lätergune Jäm; `läätsi `olli küll, mo eest paramad kut `erned Muh; too aedast `ernid, ube ja `läätsa Kul; läät́sid oo peeniksed laiad kui tangu terad Lih; leäts täis sööma toit Juu; `enne oli jo `läätseid ja `erneid ja ube VMr; läätsast tehasse suppi, õhukesed terad IisK; liatsed läksid punasest, kui ära keedeti Lai; kõllatse läädsä suṕp om imarep - - alli läädsä olli kipe Krk; nüüd põletass `erne ärä ja lääts, toda ei oleki Kam; `läätsi üteldi nälläge sü̬ü̬däv, esi ei ole nännü San; Ku vesi `ki̬i̬mä lät́s, sõ̭ss `pańti nu̬u̬ läädsä˽sinnä `sisse Urv; läädsäst tet́ti `putru Se; verevä˽läädsäʔ ummaʔ süögi läädsäʔ, vahadsõʔ Lut || noor kaun, lest `väiksed ua ja `erni läätsäd, mis akavad alles Saa Vrd läätse|latsik
2. läätspuu, akaatsia (Caragana) – Urv
3. pl veetaim läädsä [on] vi̬i̬ pääl, siä sööve neid; läädsä, meä tõi kanadele Krk; läädsä om lina ligude pääl Hel

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur