[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kadaka|oks kadaga oksad maridega `seltsis pannasse õlle `sisse Muh; kadaka oks `pańdi `vastuksi lüpsiku torosse, ladvapool alasspidi, `tüiku pool ülesspidi Juu; mõni `ütles, et kadaka oks `pańdi seena `küĺge, kui oksa ots `keŕkis, pidi kuiv olema, kui madalamaks vajus, pidi `vihma tulema JJn

katuse|last katuselaast ku katuse lastul suĺg ülesspidi om, sis jooseb vesi `sisse ja katus mädäneb läbi Krk; `u̬u̬piss vanast olliva õle katusse, esti `aigu olliva lastu katusse Nõo; katusõ lastu oĺli˽tuli `kaĺliʔ Rõu

kiskuma1 `kisku|ma R(-maie Lüg; `kisko- Vai) eP (`kisko- Emm Käi Lih Kul Ris; `kesku- Kse Juu, `kesko- Rei LäPõ) TMr; `kisk|ma Vig Han(`kisma) spor Pä(`kisma; `kjõsma Khn), Kod(-mä) MMg KJn eL(-ś- Rõu; -me Hls Krk San, -mä Lut, -mõ Krl); kisuma Var Hää Saa; (ma) kisu(n) üld (kiso- Vai spor Hi, LäPõ, kjõ- Khn, kiso Plv Se, kissu Rõu); (ta) kissob Kul Rap; da-inf kista Khk Han Pä Krk
1. tõmbama a.  tirima, sikutama tuo `taŋŋed, miä akkan `naulu `kiskuma `vällä Vai; tuul kisub puud juurile üles Jäm; sulu ehmestel `kistasse raad küljest ee ning pannasse padja `sisse Khk; Siis pidi söuke maknee·tiline jöud `kiskuma seda keppi maad ligi (veesoone kohal); kisu puri `sisse (pinguta sooti) Mus; poiss kisub `vardad suka sihest `välja Vll; kesome ikka ja `voatame, üljes `mõrdas Rid; `ambud `kestasse suust ää Mar; `raktor `kiskus kõik `väĺla mes kibi `liikuda `andis PJg; tuule keeretis - - kisub eina tükkisi ülesse, `kõrgele Sim; `tihke arjaga `kiśti [linal] `kuprad otsast ära Trm; mehed `kiskid `noota; ket́t kisk lehmäl kõri `kińni; minä kiśkin süded pada `alla Kod; eläjä röögiv `kangest laudan, tahave `valla `kisku Hls; peenike ja kõhn, nigu läbi `laudu `kistu; mõladega mugu kisut iki `vasta tuuld Ran; kisut toda `võrku ikki valiste Puh; kissime õhvakõsõ turb avvast `väĺlä; vesi `kiirleb ja kisup inimese `sisse; ligeda palaja piat kätega kõik iluste `sirgess `kiskma Nõo; enne `oĺliva `valtaga kajo, pangiga kissime [vett] Kam; aho suu i̬i̬n [om] sääne havvakõnõ, kohe tuhk ja hüdse `kistass Kan; tuhk`hauda `kiśti hüdseʔ ja tuhk `sisse; `ku̬u̬rma om vaĺmiss, vaia pu̬u̬ḿ pääle pandaʔ ja˽`kińni˽`kiskuʔ; kuiss ta pini hanna nii `persede kisk Har; rehe `kaartõ veere alt kisi napu `vihkõ Rõu; seo ilma `aigu om roobiʔ `minkaga hüt́si kistass Plv; Oĺli kõva [vägi]`pulka `kiskma Vas; sõrme `kiskmine, sõrmõga kistass, `joudu kaiass; vägi`pulka kisuti; katusõst kistass `oĺgi; hammast kistass `vällä, `tohtri õ̭ks kisiʔ Se; um hüä tüühopõn, kisk `atra `hüäste; sääne vasta mäke taha‿i mindäʔ, suurt `kuurmat taha‿i `kisku, a `kõhtu um Lut || eraldama; (nimestikust) kustutama, tühistama Luke mehe kissivä `endä `valla, es tahava kroonu vallaga üten olla Nõo; kiśk opõtaja man maha pääkoolist Har; tä üteĺ ärʔ, kiśk umma sõ̭nna tagasi Se || kellegi poole hoidma sulane kisub pereme `puole; `päiväd kisuvad sulase `puole (lühenevad) Lüg; päiv kisk oŕa poolõ (lüheneb), päiv kisk perremehe poolõ (pikeneb) Vas; pinigi kisk peremehe poolõ Se || kaaluma, (välja) kangutama Kivisi on sealt [põllust] `välja `kistud käristud küll Pöi; `kanda sai `kistud, talupoead põletasid nεid Tõs; ma siihn kivve kisu ja `kandõ kanguda Har; üles kiskuma meelde tuletama; esile tõstma kas tahetasse akata veel vana `ennemuistist orja`põlve üles `kiskuma Rid; mis sa sest vanast aśsast änam akkad `uurima ja `kiskuma teist ülesse Hag; tä kiśk sjo aśa üless muido sedä es `olnu meil Se b. (riietumisest) `kiskusid ennast `riidest εε, vesi veel `sauna toomata Khk; Läks nii palavaks, ma `kiskusi omal muist vattisi seljast ää Pöi; `keskus eese alasti Mar; ma pane vahel lośsid `otsa ja vahel kisu ära Aud; südä oli täis, `kiskus enese `riidest `lahti Juu; minä kiśkin jaki seĺjäss ärä Kod; kisu jala `valla Krk; naese `kisknava mehel pöksi maha Nõo; kiso minno `rõ̭ivist vallalõ Se; kisuʔ `rõivaʔ `säĺgä Lutc.  (tuule, õhu liikumisest) lõõtsuma, (läbi) tõmbama, puhuma `tõmmaka sie uks vahe päält `kinni, siis tuul ei kisu läbi Lüg; tuult kisub `aknast `sisse Tõs; Uks `oĺli madalam, tema ei `võtnu nõnda [suitsu] `väĺlä, `repneauk `kiskus `rohkem Hää; kui uks `lahti on, kisub tua külmaks Kad; pliita kisub Kod; hinge kiskuma hingeldama Ise `ähkis ja `puhkis, `kiskus `inge Lüg; kisub ~ veab `inge, sureb varsi ää Vän; `hõngu kisut nigu `siidi; taa ei joua umma `hińge `kisku õiʔ Har || pumpama [tuukritele] `kistatse `luhti ala, muidu lämmatavad ää Musd.  (suitsetamisest) mes sa sest piiboss `üste`puhku kisod ja ju̬u̬d Kod; mis sa kisud sest piibust, `ühte `puhku piip suus KJn; kisk õ̭nnõ taad juńna Rõu
2. (seoses mitmete maatöödega) a. (juurtega) maast üles tõmbama; kitkuma, katkuma `sirbi nogaga kisuti `erni VNg; lina kisoda ja `riividä `kuprud `vällä Vai; odra nii lühine, saab juuril ära `kistud Jäm; leigeste `rohtusid tuleb `kiskuda, uppuvad juba üsna ee Khk; nögest on ullud loomad, ma kisu neid `palja `kääga lehemdele Rei; `suĺga akatasse kana pealt ää `keskuma Mar; paar nädälad, siss akatasse linu `kiskma ja `kamma Vig; Naesõd akkasid madaru `kjõsma Khn; `kiskus põllu seest ohakid Rap; tümikad tahvad ää `kiskuda Jür; linad on nüid juba `vaĺmis `klaasind, nüid süńnib `kiskuda Amb; karjane - - `kiskus `kuuskede alt kuuse juurikaid Koe; käis lina `kiśkjid `õt́sman Kod; mina kisun ua `puhtast Pal; kivi sammalt es kästä kista Krk; kisu `käega maa seest noid kanarige Rõn; kanõpit ei kisuta innõ ku `tolmumma nakass Rõu b.  (kinnisest vaost) kartuleid võtma `tuhli `kiskumise `aeksed ilmad olid vihmased Ans; `tuhli varred `lähtevad mustaks, siis taarist `tuhlid ää kista Khk; Ema läks pöllalt `tuhlid `kiskuma Pha; Olet tei juba `tuhle `kiskond ka Käi; `möisas käisid `kardolid `keskomas ja maha panemas Rei; lähme `tihli `kisma Tõs; kardulid kistase Tor; mine kisu üit́s korvi täis kardult Krk; ei olõʔ `kiskmin ubiniit Lei c.  (koormast, hunnikust) maha tõmbama sõńnikud `kiśti väĺlal kabliga maha Sim; konguga `kistass sitta maha Puh; `u̬u̬pis vanast `olli `puune konk, kellega sitta maha kisuti Nõo; kiśsime laadast sitta `väĺla Võn; ma ni kõvastõ kisi, ku sita hankki lät́s `kat́ski Se d.  niint, tohtu rebima; peergu lõhestama kasest kisuda `piergu VNg; `kiskusin `tohto, akkan `virsu tegemä Lüg; akka tänä `pärre `kiskuma; `lähmo `kosko `kiskoma Vai; männi puust `kistesse korvi `piirgusid Khk; kisu ~ löö paar `peergu lõmmu küllest Mär; viisa suge `kistud lõhmusest Pär; sis `tehti kiiniga `särmed ja `noaga `kisti piiruks Rap; tõin tänagi metsast sarabu keppisid, tahaks `pindu `kiskuda Amb; niin`meister oli sie kellega `pilpaid `kiśti VMr; niinepust saab `niini `kiskuda Iis; `metsä `käidi `kõśki `kiskman; `kisksid kase `tosta Kod; kisutasse `niini, enne vanasti `tehti neist `köisi Ksi; karjatse ja tüdruku `kissive pirru Hls; pajost kistass `niidsi Nõo; ma sai mõtsast üte `kistu kose Ote; poisiʔ `kiskõʔ `pirdõ Krl; niidse omma˽`kistu ja `katsa mähidü Har; mähä `aigu `kisti noid `kośki Plv; pirru`kistava väit́s sääne, sarvõst oĺl vaŕz pant Lut e.  (lehma lüpsmisest) maksa teda (lehma) mette `kiskudagi, `kinni jätta parem Mär; üit́s muna koore täüs tule vi̬i̬l [piima], ei massa kista änäp Krk; sikkõʔ nisaʔ ummaʔ, nii kisoʔ ku sõrmõ koolõssõ ärʔ Rõu
3. mingisse asendisse tõmbama vanus kisub `küüra juo ja kõvera; kramp kisub kokko `üöse, `kiskus kääd ja jalad kokko Lüg; [haigutamine] Kisub kõri `laiali Jõh; muutku äga akab mokka `kulpi `kiskuma (nutt kipub peale) Ans; `päike kisub lavad köveraks Khk; koer kisub kerase Muh; uss kisub kägarasse Rei; kesob üsna eese kokku Mar; ole ilusti `sirge, ära `kõõsi kisu Hää; kaśs tige, kisub `küiru; krambid `jalge sees, kisub jala `kangeks Juu; uśs kisub ennast `kierdu Iis; Naha kiskund `kiprasse Pil; raḿp kisub jala kokku Hls; siil kisk `kerrä; ärä kista mokke `vingu; keśu kiśk kaala `rõnksi (odra pea vajub longu) Krk; `Perse tuhara kisup `kangess `istmisega Nõo; om `endä `kühmä kisnu Kam; Nii hirmus külm oĺl vällän, et `õkva˽käe˽kiśk `hanku Urv; huśs kisk `kerrä Se
4. (kaardu, kõverasse, kinni jne) tõmbuma lüli `kuuse puu kisub `luoka Lüg; `sõrmed on kõvera `kiskund Jõh; see oo nii keerd puu, kasund nii, kisub `keerdu; silmad akkasid `kinni `kiskuma, une rammastus tuli kohe `peale Mär; `saapa nenad `kisvad ületsi Tõs; laud oo `kummi `kiskun Aud; vörk kisub tiidaku Ris; lauad kõmmeldavad ja kisuvad `koardu; kuue õlmad kisuvad ülesspidi Juu; kippus nagu `kööksu `kiskuma, kõberasse, `küiru Tür; `taimedel elukad sies, siis lehed kisuvad kämarasse VMr; [ta on] paĺlu tüöd teind, [keha] akkab juba `vimma `kiskuma Sim; `aĺlad terad kisuvad `kirtsu, `erne ja ua terad Trm; kase tost kisob kruppi ja `pullo ku lähäb kuumass Kod; jalg kisub `krampi `öösse Lai; kübärä veere kisuva kõverase Trv; lülipuu kisub üles poole Hls; laud o [kuivades]`vändä `kiskun; paper kisk `kärsä tagasi ku rullin om ollu; lõng om ülearu ki̬i̬rt tett, kisk `säŕgä Krk; [linal] ligeda veere kisuva `köprä; nüid om täl ka nägu `krömpsu kisnu Nõo; kuusõ kosõdõ katusõʔ `kiskva `kupri Krl; külmägä kisk `kühko Räp; `kiskuss `kühmä, lätt vanast Se; kokku kiskuma 1. (mõõtmetelt) vähenema (kuivades, vananedes jne) `vergo `silmad `kiskovad kogo Vai; Saabas oo kuivades nönda kogu kiskund; Meite poodis akab keik värk nenda kogu kiskuma Kaa; sõĺg surub `kanga laiale, mud́u `velne kangas kisub koku Vig; riie on pesus kokku `kiskun Ris; kisub kokku vanudusest JMd; nahk kisub kokku Trm; rõõvass kiśk kokku Trv; emäl olli suu kõik vanavusest kokku `kistu Rõn; villanõ rõivass kisk vanutõn kokku Krl; ta vanahuss om su `väega kokko `kisknuʔ Vas 2. krampuma rambi käive `pääle - - jala või käe soone kistass kokku Krk; nigu soone oless kokku kisnuva Puh; puŕk kiśk mul sedävisi kõtu kõiḱ kokku Nõo; jalg kisk ~ kistass kokku Har; siss kui jo krambi lööse, nakass `suuni kokko `kiskma Se
5. (mingis suunas) muutuma a. tuul akab külma `poole `kiskuma Khk; Kui tuul vastale (vastupäeva) kisub, akab sadama Kaa; ilmad nenda tuisuseks `kiskund Vll; nää kisub `sõõna, akkab `vihma tulema Mär; Taevas na aĺl puhas, kisub vihmale Han; akkab `kiskuma sügise `poole Pär; joba videvikuss akab `kiskma Kod; puud on ärmatand, kisuvad `valgest; odrad akkavad `ruugest `kiskuma Lai; päe kisub ~ veab `õhtule Hls; ilm kisup `vingu ja `pilve, ei tää ka sadame tule; si̬i̬ (inimene) kisk küll saa manu (ligi 100-aastaseks) Krk; tuule om jälle `õhtu poole `kiskun Hel; kisub ämäräss; ait tetti `kõrgõdõ - - et tuul alt läbi käib, ei kisu `rõskõss Ran; tuult kisk (tuul tõuseb) Se || tikkuma, kippuma Elu kisub vägisi `kiiva `kiskuma Kaa; Õdagu pää kisk valutama Nõo || küll oo `kiskun näost `alla, kõhnass, kuivass Tõs; näost om ar˽`kiskunu ~ `tõmbunu Se || tuli änd sääl kisk (liikus) `taeva pääl Krk b. (olukorra) muutust põhjustama tuul kisub vihma ülese, kisub vihma pilved ülese Kaa; sulg kisub nenä vesitses Tõs; küĺm kisub silmad vesiseks Kei; vesi kisub puu `tihkeks Juu; sie tuul, sie kisub `vihma KuuK; Aga koe jäeb kõrvuti, siis kisub `riide puha `kortsu Amb; sibul kisub siĺmad vesisest Trm; külm kisub näo kibedaks Plt; päävä käen ja külm, tä kisk ka [riide] `valgõss Har; noho kisk nõna `lahḱi Se c.  kõrvale kalduma, viltu minema `vanker kisub tielt `korvale, `toine johivits on `kangel, `toine `lotval VNg; sahk kisub väga maa `sisse Mär; regi kisub `kiiva Nis; `vanker kisub tee `kõrva Juu; kui `ärgiga `künti, siss pidi ärjä ike olema, muedu oless tõene äŕg tõesele poole kisnu Nõo; vanger juhip, kisub kõveride, tõsele poole `rohkemp Kam; no küll om `jõ̭õ̭rdlikanõ ti̬i̬, `õkva väǵüsi kisk ri̬i̬ ti̬i̬ päält ärʔ Urv; no koe sa (kuhu sa) kistat, ku sa `riśti lähät, ei lähä ilusadõ (lõnga ketramisel) Har
6. ligi tõmbama; huvi äratama; sütitama, kaasa haarama siin on `praegastki midagi, `järve `ääres, mis `senna `piksed kisub, `aina lüöb `senna Jõe; tama `kisko minu ka `naurama Vai; mustad `riided `seĺgas, kesovad nii palavikku (kuumust) ligi Juu; nemad (puud) kisuvad `pikse ligi Kos; nigu `kiśti ära tulema; sie tüdruk `äśti kisub ligi VJg; tohoo·h, vanu igi vi̬i̬l kistasse mehele, ise jo viie`kümne `uassane Kod; `endaga kurja poole `kaasa `kiskuma Pal; ku `kange kuum päiv, sis `õkva kisup su unele Nõo; tiä oĺl `väege ää `tańdsja, tedä kõ̭iḱ `kiśki `tańdsma Krl; ka kurivaim jo kisk kõrdsi poolõ; [jalad] `kiskva ~ lääväʔ jo kerigu poolõ Se; minnu nii kisk mindäʔ, `kiskmese kisk är mindäʔ Lut || viipama, kutsuma `käegä kisk minuda, et tule `seie Kod; kisu tõõnõ kõrvalõ, midä tahat kõ̭nõldaʔ Se
7. (teesklemisest, tehtud olekust) Eks ta mattussel `katsund küll nuttu `kiskuda IisR; `kissid `kangeste naerda Tõs; mõni on nihuke eläv, `paĺlast kisub aga `naeru Juu; sul põle äda kedagi, näe kisud `ainult `nutma Koe; seda ivakest `laulu `kiskus kõigest jõust (kukest); akkas nuttu `kiskuma Lai
8. kurnama, vaevama; nõrgestama egä ma rahulikkult ei saand magada, köhä ikke `kiskus; `kange köhä akkab `kiskumaie Lüg; laps on [imedes] ema nenda ära `kiskund Rei; krambid kisuvad, jalad valutavad aina KuuK; lehmal käind `tallaja seelas, küll `kiskund ja `kiskund iga `üösse nat lehm lõppend jo ää JMd; mua igävess ärä kistod (kurnatud), mitu `uassad ei õle sõnnikud suanud ei rammutata Kod; ta lask [last imetades] ennast igävest är kista ku luu kärbüss; poja om vana emmise är `kiskun, ku luu ja nahk Krk; lehmä˽käävä su̬u̬ `pääle, venitäse ja `kiskva `endä äräʔ, jäävä `aigest sääl pori seen `käümise peräst Võn
9. välja imema, tõmbama, imama kuppu `sarved, `neigä kuppitasse, kisuvad paha vere `vällä Lüg; pane kollast `seepi `paise `pεεle, see kisub mäda `välja Khk; vase kiht peab seda `aigost `välja `keskoma Käi; `plaaster kesob mäda `välla Mar; salakoi - - apu leivä tainast ja `kisvaid `asju `pandi `piäle Var; apu kapsas, tema on `kange `kõike `väĺla `kiskuma Juu; teeleht kisub viha vääĺa Amb; ku jalal `paistus on, siis sinine savi `kiskma ärä Kod; kupp kisub alape vere `vällä Hls; nu `väikse kaani kisuva kah verd Kam; `plaastre kisk `haigust vai tõpõ Plv; kihulanõ - - om `kiskno verd täüś Se || (pleegitamisest) pääv kisob `väĺja kõik `riided, võtab tõesele karvale, kisk `vaĺkjass Kod
10. enda kätte haarama, ahnitsema; nöörima aagerdab kie `püiab kõik oma kasust `kiskuda Lüg; kormitaja inimene, kõik aśjad ta oma `poole kisub Aud; igä üks kisub ikke enese `poole, köened ikke oma `poole Juu; saksad kiśkid `reńti inimesse käess, akasid talu`poegi õege `nü̬ü̬rmä Kod; ta kisuks kõik oma kätte, teine ei tohi ivagi `saada Plt; muut ta ei ti̬i̬ ku `ti̬i̬ntride käest kisk `palka ärä Krk; kiśk ja ahnits `endäle sedä varandust kokku, mes tä sest sai Ran; tää kisk vaest inemist Plv; mis sa inemiist nii˽paĺlo kisot Se || vähendama Peremehel oo `söuke sant viga külges, et akkab pärast palka alla kiskuma Kaa; ma kisu ennembi maha ku manu panõ Har
11. katki tegema a. hammaste või küüntega rebima; hammustama kull `kiskus kana purust. kull on `kiskund mittu kana Lüg; kugod kui `taplod, siis `kannuksiga `kiskod `toine toist verisest Vai; äisa obu, vihane, kuri ka, ligi lähed, tahab kista; süva rohu `sisse‿p tohi `minna, uśs kisub Khk; ta on teise suud-silmad keik laiali `kiskund Rei; oli loom takka `kistud, va liba teind seda Kul; koer oo `kange `loomi `kisma, tahab `loomi `kiskuda Tõs; ullu koera `kistud ma põle koa näind; sai koera kääst `kiskuda Juu; ku [rase naine] undi kistod liha `sü̬ü̬vä, `suava tige laps Kod; kas si̬ koer kisub SJn; uńt kisk `lambit Krk || narrima, nokkima mis tädä kisutasse, midä tämäst `ninda pali `pilkata ja nokkita Lüg; mis sa kisud seda ehk teed maha Muh; Ta na koer kiskumas Käi; mis te tast kisute, mis te tast tahte Juu b.  puruks rebima `Kiskus kirja mu `silmade ees tükkideks Jäm; `kistasse kõik `lõhki Plt; lõõg puruss kist Trv || fig Mitte ei `jõuva, kisu vai tükkidest (tööd rabades) IisR; kisu vai küüned piält ärä Kod; ka ma ennäst pia `lõhki `kiskme Krk || fig taga rääkima üks `kisku minu viel, ei tea, ken minu `kisku Kuu; nüid kisub üits miu, `tõmbap kõkst ja kõkst (luksud käivad) Nõoc. lõhkuma, lammutama karu kisub `linnu puu purust Lüg; Einamaa ajad puhas eest ää `kistud Pöi; tuul kisub katust Rei; aud oli `lahti kissutud ja `surnu `paĺlaks `tehtud Rap; taaŕ taht ärä kista (~ `lõhku) ja uut jälle tetä. `kisti ärä, `mõsti ärä puu, õle visati ärä, taari tõrik `mõsti ärä Krk; kui sautarri `naati maaha `kiskma, `naati `härbańne tegema Vas c.  sisse murdma, röövima aida `kiskje, aida luku `lõhkje. sääl olli ait ärä kist Krk; aida kisiʔ ärʔ; naisõl kiśk arʔ kirstu Se; (mesi)lindu, mesipuud kiskuma mesilasperet hävitades mett võtma `lindu oss vaja kista ollu, mett võtta; ma taass `täempe mesi`lindu är kista; ka te `ende mesipuu ärä kisside, ka te saide ka mett Krk
12. riideid kandma, kulutama kisu ennemdi vanad `riided ära, siis akka `uusi `saama Jäm; kes kisub veel `valged villast sukka Kär; oli küll pühabe aga vanal olid `kiskumise `riided `selgas Pöi; kül ta (kasukas) mu poolest jääb ika `kiskumata Muh; Sene `tööga kisub väga `palju `riidid εε Emm; pool`kistud riie Rei; paĺlu sina seda sukka või kennast siis kisud Rid; See palitu oo ühna `kistud, ei `aita änam `seĺga `panna Han || kaheksakümmend viis ole täis, kuies on kää kiskuda (eluaastatest) Pha || On üks va pool `kistud naine (mehega koos elanud) Pöi
13. a. riidlema, tülitsema; kaklema kukked on `kiskund VNg; Kas `jälle `kiskusid `teiste `poistega IisR; Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad Jäm; Sönutlesid niikaua kut `pistsid käsitsi kiskuma Pha; poisid läksid `kiskoma Emm; Kui koer on arg äga ta undiga siis `kiśma lähä Han; nüid üks surma sõnum tuleb, et `kaarnad kisuvad ja lähväd `kiskudes Var; `Piiride pärast küll kisutud ja kohut `käidud Tõs; naised läksid liha pärast kisuma Saa; olime karup̀idi koos ja `keskusime nõnna et Juu; ta ise oli kua `kange `kiskuma VJg; meie päris `kiskund ei ole Pil; kuke `kakleve, kisuve nii et veritse Krk; poisiʔ lät́siʔ `kiskma tõõnõ tõõsõgaʔ Se b.  tüli norima; kiusu ajama Ma kisun suurt südänt, `kiusu peräst kisendäsin (peale karistamist); neil on üks riid alati, riid ja tüli `kiskumine; `Ühte `puhku kisub `ammast ja kiristäb Lüg; `Kiskus viha, et `tõine õles akkand `vasta Jõh; Juuljus kisub ammu juba Mihkli pεεle viha Kaa; Purjus peaga akatakse äga peale pinda kiskuma Pöi; ta kisub tüli Rei; iga tühä asja `peale akkab `riidu `keskma Mar; akab kõhe `kiuso `kiskma; kisub ammass Kod; niikaua kisuvad viha `vaenu kui ükskord minnassegi kokku Lai; mitu `päivä joba vimman, kisub `vimma Ran; Kiśk˽mu pääle süänd Rõu; Sul halv muud, nakkat jälʔ kissa kiskma Vas
14. a.  puutuma, kätte võtma Är `kiskug isa `aśju Jäm; mis sa kisud töö `riistu Khk; ää `kiskug teise mäŋŋi `asju Pöi; mis sa `lampi kisud Emm; ära mette kisu `kõiki `aśju Mär; Anna `kaikaga künde piäle, kui viel kjõsub Khn; ää kisu tuld Juu; ära kisu minu `asju Iis; laps kisub kõik mis suab Plt; ei tohi tuld kista Krk b.  käperdama älä kiso minu Vai; kassipoeg lähäb rekisse, sa kisod tät, kääbustad `kassi Mih; poiśs kisub tüdrukud VJg; viimäde olli rubinu sääl, `kiskun `mustlise naist Krk; ku tu̬u̬ iraaig om - - ta kisup toda naśterahvast nii `irmsade Nõo || sugutama; kannustama mud́u ei saa `poigi, ku egä muna jaoss piap esäani `kiskme, paŕts kisk kah Krk; kikass lät́š kannu `kiskma Lei c.  sügama, kraapima ära kiskug pεεd Jäm; Mõni `ütles et kaśs kisub tuult kui ta seda`viiti küündega kisub, et tuul pidada siis `pöörma Pöi; kisu mu `selga Muh; `vaesed `kruapsid ja `kiśkid kas küĺjed maha, et õle üvä laps anna `leibä Kod; ärä kista ega `süütä, küüne viha lääb `sisse Hls; kaśs kisk `küüdsi, ei tää ka ilm sadame lää Krk; tä `kiśke küüstega mul näo `lahki Räp
15. pingul, kitsas olema, halvasti istuma ei õle iast `lahti `leigetud, kisub kas õla päält ehk `kaindla alt Jõh; see ülikond ei istu kenast. vaada siin on kot́t ning siin on kurts, siit kisub `krimmu Jäm; Jaki `uõdõr kjõsub, piäb alt `lahti `lasma Khn; üks [kanga] pool `lõõgab, siis teine kisub Sim; kangass kisk käe ette Krk; särk om halvaste ummeldu, kisk `kaala Plv; [krae] kisk säläle Se
16. (uudis)maad harima ma kisu kooguga maad Rei; [äkkega] `kjõstasse `kargõd Khn; karjamuad on kõik iljute üles kistod Kod; kui taime maad `kiskusime, oli kelts all Lai; pääle künni sis kuldivaa·t̀uriga kistass maa läbi Puh
17. mitmesugust, peam fig kasutust Pukki `nahka `kiskuma (oksendama) Jõh | akkab juo tagasi `kiskuma igäst `asjast, tüö jõud jääb juo kasinast Lüg | kõvasti pingutama Emä, isä kisuvad vai nahast `väljä, aga tüttart `tüöle ei pane Lüg; oh sedä `tüükeist, mis olt kül˽`kiskõnu San | kui kuud varjotatse, siis ike `üeldässe, et kistasse, aga kes tämädä kisub Kod | siidi kiskuma siidi vedama, laisklema näe ma esi kisu `siidi, ma olõ peenemb miiś (tööd ei tee) Har | vahest kui kuivad mered on, `kiskuvad (astuvad) jala läbi Khk; päeva ollit ärä väsinu, muutku kissit (heitsid) ärä maha (voodisse) Krk
Vrd kiskama

kummuli kummuli eP(-o- LNg Mar; kumuli Kod), `kummu|li R(-lli Hlj VNg) Khk Ris
1. ümber(pööratud), põhi või alapool ülespoole kes `viska `sirbi `kummuli, ots maa sise, sie sureb VNg; pada on `kummuli, ei õle `pandudki `istukalli Lüg; Kui jua kuak üläs kohutas - - siis `võeti `kontsuga `panni `servast `kinni ja plaks `lauale `kummuli Jõh; obu läks `vilksti körvale ning meid ratastega (vankriga) kummuli Khk; sahk pöörab mulla kummuli, ader muidu lammudab Mus; orikas läin tuppa, pöörn leva `lõime kummuli Muh; `talve `veeti [paadid] `mεεle, lükadi kummuli Phl; `toover kummuli `väĺles Mär; kui `kange torm oo, lööb paadi kummuli Var; pane `raandas kummuli `teibä `otsa Tõs; `Räästa korrad `pantaks kaksipidi: selipidi laast `alla ja kummuli [laast] pääle Hää; kummuli voĺlid olid, alt `kinni ja kahele `poole preśsitud Ris; mul eela `õhta jäi suur kauss persili riiuli `peale, ei keerand kummuli Juu; lapse käḱki seesab sial kummuli, põhi ülesspidi JMd; mätäs piäb täätsä kummuli õlema (kündmisel); kot́t o kummuli, kot́t vaja `perse `piäle `tõssa Kod; siad tuhnivad, `keeravad `kopli ivakse aeaga kummuli Lai; kesk`paika `lauda `oĺli üks tadrek old ja teene kummuli piäl KJn; regi kummuli (raseduse katkemisest) – Hää || oh kuu kummuli, tuleb paha `ilma Emm; kuri kuu on kummuli, selge kuu on seĺjali KuuK || See on ikka `sõuke kummuli paise, kasub `sisse `poole Pöi
2. otseti, näoli kas nüüd asud roho `pääle `kummuli ja akkad nuttamaie Lüg; inimene magab kummuli Jäm; kukkus `kummuli pinu `otsa Khk; Tuleusulised - - olid `tundide `viiti kummuli maas, `rääksid `võõrud `keeli Pöi; siis pannasse [uppunu] kummuli moa `peale Muh; ma ehmätasi nii `kangeste, ma pidi kummoli kukkuma ühnä Mar; sa makad kummuli, sa sured vee `surma ää Kse; ei saa kepiga `käidud, käin kummuli maha HMd; ole seal (lambaniitmisel) upakille, kuku viel kummuli, saa lammaski `ingama JJn; kukkus kummuli maha, `purjes inime, suri ummukses ää Ann; naene kummuli kisendäs kerso kuane piäl Kod || kummargil kisu juurdega odrad ülese, ole otseti kummuli odra pöllal Pha
Vrd kummakeli, kummakille, kummaldõ, kummali, kummu2, kummukalli, kummula, kummule, kummulesti, kummuliste, kummus1

küüs küüs g küüne Jäm(g -se) Khn ViK I(küis; g küüse, -üi- Trm Lai) Hls(-ś), `küüne R(g -se Jõh); küis g küine S(g -se Khk Kär Mus Rei) K(g küe|ne Kei Kos JMd, -se Äks, köene Juu); küin g küine spor S(g -se Kaa), L(küüne, küe-) Ris HMd Tür VlPõ(küene); küün g küüne Jäm Vll Pöi Rid Mär
1. inimese sõrme või varba küüs `küüsib `teise näo `küütega `katki Jõe; mina ei taha pikki `küüsi VNg; vahel `lüöväd `valged plekkid `küüne `külge, ku `küüside `küljes on `valged plekkid siis `küüned `õilevad Lüg; sörm küine päralt `aige Khk; Küüned nii pitkad just kut kullil Pöi; kibu läks `varba küide `alla (külmvalust, kui sooja jõuti); pühabe ei lõegata `küisi, siis `lõikad oma õnne ää Muh; küisel kild `lahti Rei; `leika mo `pöila küis ära Phl; kui täl `kuskist sügeleb, siis tä `tõmbab küinetega Mar; närib sõrme `küini Mär; lõin küüne `lõhki Mih; kui küente peal on `valged tipsud, siis küened `õitsevad Kei; puhastas `küisa Rap; teene akata kohe köendega teese `siĺmi `kińni Juu; kikerpuu oli pist küine `alla VMr; õles sial küüned, siis tä lähäs puu `õtsa, aga [on] sõrad (vastati oleks-ütlejale); kopoteti vasta sõrme küit; lahe ma aan kua küüned `külge (katsun) Kod; üeldasse et piab riśti küinele `piale tegema kui küine ära `lõikad, et siis ei saa vanatońt võtta Ksi; `nuaga ei tohi lapsel `küina ~ `küinesid lõigata, sest `saama `kiskuja, `kakleja; sinu küined `mulle `külge ei akka (ei saa minust jagu) Plt; küüne äidseve, `valge täpi küünte pääl Hls || (sõrmedest) Küll sai `kraabitud, kas vai `küüned verel, ei tüö `otsa lõppend IisR; `tõmba ää küidega, mis see si narmeldab (rohi kivide vahel) Muh; Ää ming `küüsipidi piimässe, teesed ju `tahtvad sedä kua `seüä Khn || väga vähe; (üldse) mitte midagi ma ei tia mitte üks `sõrme küüs sest `asjast; mina ei õle mitte `musta `küüne `võrdki midagi võttand Lüg; ei `andand `miule mitte `küüne `verdki Vai; sa pole mitte küüne `väärtkid teind Jäm; mette pole niipalju, kui see must küis sörme `otsas Rei; ma ei tea mette `ühte sõrme küine `täitki sest Mar; tä ei tein küine väärt iäd Tõs; mul ei ole mitte sõrme köene `otsagi Juu; mitte üks sõrme küine võŕs ma‿i tea sest aśjast VJg; Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega, et sialt ei veerenud musta küine viart saanarahvale Trm; küine võrd põle sa seda teind Plt || fig (isekusest, riiakusest) sellel teravad küined, tikub teiste kallale Khk; Kui Miina kuulas, et tast ka juttu tehti, kus siis ajas küüsed välja Kaa; Nuõrik lähäb `julgõks, akkab juba `küüsi `näütämä Khn | (vargast, vargusest) ei minu `küüned küll ei akka kuhugi `kinni; sel mehel õlivad `õige `pitkad `küüned Lüg; läheme küiste viha tegema (puid varastama) Khk; küised taha `viskand, ära virutand selle asja Mus; Ju ta ikka küüned sügavase ajas, mis seal muud oli Pöi; täl oo - - pikad küined, näppäb kust suab Tõs; ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu; sie on küinte peal väilas VJg; Uuel kambamehel pidid pikad küüned õlema Trm; küüned oma poole (omakasust) `küüned igäl mehel oma `puole, nied `sitked inimised ja `ihned Lüg; Sel alati `küüned oma `puole - - vahi ette kui tämaga akkad `kaupa tegema IisR; Eks need küüned ole igalühel omapoole kõberas Han; tema kisub ikke köened oma `poole - - kes teese `poole neid `küisi laseb `minna Juu; `kõikidel on küined oma `poole Plt | eks vana Jaen ond ka üks `körbend küis, `kangeste oma `poole `tömbaja Mus; küünte ja hammastega iga hinna eest, kõigest väest `Kauva‿s mina `üksi `jõudasin `küünte ja `ammastega `vasta sõdida, vanames oli jo `poisiga ühes nõus IisR; kitsipung ei taha kedagi `anda - - küinte ja ammastega oiab kopekast `kińni Lai; kümne küünega 1. oma kätega, oma tööga Isa oma `kümme `küünega kogusid, pueg `laskes kõik läbi IisR; ma pea oma `kümne küinega `teenima Jäm; oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk; Pole ma kohegilt midagid muidu saand, keik oo oma kümne küüsega tehtud Kaa; mõni üksik inime toedab oma näpu `tööga, oma käte varal, teeb oma `kümne köenega Juu; `kümne küinega piab `leiba `teenima Plt 2. iga hinna eest, kõigest väest On üks `täitmata luom, `kümme `küünega `krahmaks igalt puolt kui saaks; Täma akkas kohe `kümme `küünega tüöst `kinni IisR; sügisene püid on ka kehva `poole - - siis pead nii `kümne küinega `väljas olema Krj; küüned külge (lööma) enda valdusse (hankima) läks paar `päeva `aega, tuli `vastus, et nüüd `saame `küüned `külge Hlj; Kuhu küined `külge lõi, sealt pidi tükk tulema Trm; küüned püsti tungivalt, härdalt (paluma) palus kohe köened `püśti Juu; kisendäs ja palus käed küüned `püśsi Kod
2. küünis `kassil on jo `nõnda kõverad `küüned, teravad `nõnda kui `niula `õtsad Lüg; kullil vahed küined Khk; kui kuĺl kana oma küide vahele saab, ega ta‿p lase naljalt `lahti Muh; `juhtus kulli küüntesse Rid; kana varvastel ka vahedad küined `otses Hää; undil on suured küined Ris; koer ja kat́t oo `üste `liiki eläjäd, küüntegä Kod || sõrg kui [vähk] küined ikke `sisse pitsitab, ikke vere `väĺlä Äks
3. eseme kisk, teravik `ankru küis akkab mere `kinni, küis akkab panga taa Khk; `ülge rava küis Mus; Ankrul on `sirge säär ja kaks kõvert küünt Pöi; ne suured lestad on tal `otsas, ne on `ankro küined Emm; adra raua küined LNg; agurid - - nellä viie küünega, küünte taha jääb kui on merest kedagi `otsida Rid; ahengal oo küll küined, küindel kisud `külgis Tõs; Seina rihv `tehtaks ikki, `seuke kaśs on, kahe araline küinedega Hää || kuusirbi teravik kui kuu on selite, `küüned üles`puole, siis tuleb `selge Lüg; `kõrge kuu, köened ülesspidi Juu
4. sälk, soon, sisselõige `luoga `küüned `jäävad `aisa `külge - - `aisa õts `panna `küünde, rihm on `küüne sies, siis ei libise `lahti Lüg; look es seisa `küisis, tuli maha [hobuse] kaela `peale Khk; Vitsa puu `aeti `lõhki - - küüned lõigati `sisse, `pandi `küüne ja `aeti riistale peale Pöi; puu `nõule aeti vitsad `peale ja, lõigati `nõule küined `sesse Mar; puu nõue vitsal oo küined - - lõegatse `väiksed nukad `sisse, pannase kokku, need oo küined Tõs; looga küis, aesa sooń seal sees Juu; [vitsa] küüs tuleb pialt puolt `sisse toppida, siis õtsad jäävad vasta `lähkrit Trm; luaga küüned one kõhe õtsa piäl, paned aga luaga `külge ja paned ruama `ümmer Kod; riistal vits `kat́ki läind, küis on ära - - ei saa vahelite `panna Lai; vitsad pannasse `küinde, siis seesäväd piäl KJn; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls
5. a. Vaat kui `suured `küised mu küüs`laukudel Jõh; [põldmurakal] küüned (tupplehed) suuremad kui maasikal VMr; rukki küis (tungaltera) Trm b. leivaots Leiba pole änam kut see va kuivand küis Emm; Leib on otses, üks pisine küüs on veel järel Käi
Vrd küns, küüds, küütsakas

lutsu|õng nöörist ja konksudest lutsupüügivahend lutsuõńg - - üits raud om, vaŕs om, alt om kik arude väĺlän, neil om konksi sehen ülesspidi Trv; lutsu õńg kutsutass rogotka; mõ̭ni kümme harro oĺl lutsu õngõl Räp Vrd lutsu|konks, lutsu|mänd