Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
aru2 ar|u (-o) hrv R, eP hrv eL (sag liitsõnades ja kohanimedes)
1. aru, kõrgem, kuivem maa (hrl heina- või karjamaa, harvemini põllumaa) Siin `Püssi arus - - õli üks [
puu]
maas Lüg;
aru on `paema, õhuke `pinnas pääl Vai;
`Raiusi omale arust möned `koormad kadakid Pöi;
sead võivad vahel aru varal koa `olla (
karjamaalt toitu otsida)
Muh;
karjane lähab arusse Rid;
tuul pöörnd `Ärgema aru `peale PJg;
oli suur ärja karjane, iga sui oli `ärgadega linna arus, sial oli suur mets Jür;
kos `põldu võis arida see oli aru - - soo oli vahepial Äks;
aru pial kasvab `jälle lips`eina Plt;
ku iluse aru lehese [
siis seisab viht hea]
Krk Vrd aru|maa
atak ata|k g -gu soot; muust eraldatud jõekäär, mis suurvee ajal võib jõega ühineda – Har
kaevand kaev|
and Vll/
kaiv-/
Pöi Kse Mih(
kaeb-)
Juu Kad Plt KJn, g -i;
kaivand Har Rõu Se(in kaibanduh), g -u Har kaevatud auk või kraav; lohk, milles vesi sees; suurvee uhutud järsk äär jõekaldas Kaevand on `sõuke auk moa sihes kut `endine `mõisa tiik, tuleb vett täis ja seisab kut pütt Pöi;
vee kaevand Juu;
meil karjamaal on üks kaevand, poisikese põlves `kaevasin linaleoks Plt ||
kaevandus –
Se Vrd kaevandik,
kaevandus,
kaevik
kengas kengas g `kenka kink, küngas, kuivem koht rabas raba kengas; sea arjase kengas (seaharjaserohu kasvukoht) Kul