[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

aru2 ar|u (-o) hrv R, eP hrv eL (sag liitsõnades ja kohanimedes)

1. aru, kõrgem, kuivem maa (hrl heina- või karjamaa, harvemini põllumaa) Siin `Püssi arus - - õli üks [puu] maas Lüg; aru on `paema, õhuke `pinnas pääl Vai; `Raiusi omale arust möned `koormad kadakid Pöi; sead võivad vahel aru varal koa `olla (karjamaalt toitu otsida) Muh; karjane lähab arusse Rid; tuul pöörnd `Ärgema aru `peale PJg; oli suur ärja karjane, iga sui oli `ärgadega linna arus, sial oli suur mets Jür; kos `põldu võis arida see oli aru - - soo oli vahepial Äks; aru pial kasvab `jälle lips`eina Plt; ku iluse aru lehese [siis seisab viht hea] Krk Vrd aru|maa
2. = aru|hein aru on tiht ein Kos

atak ata|k g -gu soot; muust eraldatud jõekäär, mis suurvee ajal võib jõega ühinedaHar

kaevand kaev|and Vll/kaiv-/ Pöi Kse Mih(kaeb-) Juu Kad Plt KJn, g -i; kaivand Har Rõu Se(in kaibanduh), g -u Har kaevatud auk või kraav; lohk, milles vesi sees; suurvee uhutud järsk äär jõekaldas Kaevand on `sõuke auk moa sihes kut `endine `mõisa tiik, tuleb vett täis ja seisab kut pütt Pöi; vee kaevand Juu; meil karjamaal on üks kaevand, poisikese põlves `kaevasin linaleoks Plt || kaevandusSe Vrd kaevandik, kaevandus, kaevik
kengas kengas g `kenka kink, küngas, kuivem koht rabas raba kengas; sea arjase kengas (seaharjaserohu kasvukoht) Kul

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur