[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit
jagadus jaga|dus g -duse Jõe Kuu(g -dukse) hv Hlj, VNg; -vus g -vuse RId(g -vukse Vai); -(j)us(s) g -(j)ukse Kuu; jägadus Kad juukselahk `Enne kes tahid `toistest torejammad `olla piid jagaukse `toise `korva puol Kuu; ema `ütli: ken jagadust pähä ei tie, sie `eksi `metsa VNg; jagavus on mend sego Lüg; `sirge jagavus Jõh
jalutus(e)|käik jalu|tus- Jäm/-dus/ Iis Trm Har, jalutuse- Kos Plt jalutamine, kõndimine lähme tieme ühe jalutuskäigu Iis; teil om `täämbä viil jalutuskäüḱ käümäldäʔ Har
joudus `joudus g `joutsa Jäm(jou-) Ans Rei, `joudu Lut(komp jovvutsap); n, g `jou|tsa Rõu Vas Se, -tsõ Har Lei, -dsa Krl; n `joudus(a) g `jou|dusa Kuu VNg Vai(-tse)
1. virk; kiire sie on `hästi `joudus `tüölle Kuu; `joudusa `kääga inimene. `kärmest tieb ja `kärmest lüöb; pikkasamuga obune on `joudus `käima, `astu jala `toise ede (s.t mitte eelmise jala jäljesse) VNg; puu on `joudus `kasvama Vai; `joutsa kasuga puu Jäm; joutsõ ińemin Lei || vana `joudusa `suuga VNg
2. (kiiresti, tagajärjekalt) tehtav, edenev, laabuv sie one üvä `joudusa tüö teha VNg; [võrgu] maa`aial on `arvemb lina, sidä on `joudus paranda Vai; nii `joutsa `tööga jouab `teenida Ans; paari`rahval om õks `joutsõp elläʔ, aga vana `tüt́rik om nigu puuhalg Har; Hulganõ oĺl no `joutsa kül˽kakkuʔ Rõu; hulgaga um `rõ̭imsap ni jovvutsap tüü Lut
Vrd jõudus
1. virk; kiire sie on `hästi `joudus `tüölle Kuu; `joudusa `kääga inimene. `kärmest tieb ja `kärmest lüöb; pikkasamuga obune on `joudus `käima, `astu jala `toise ede (s.t mitte eelmise jala jäljesse) VNg; puu on `joudus `kasvama Vai; `joutsa kasuga puu Jäm; joutsõ ińemin Lei || vana `joudusa `suuga VNg
2. (kiiresti, tagajärjekalt) tehtav, edenev, laabuv sie one üvä `joudusa tüö teha VNg; [võrgu] maa`aial on `arvemb lina, sidä on `joudus paranda Vai; nii `joutsa `tööga jouab `teenida Ans; paari`rahval om õks `joutsõp elläʔ, aga vana `tüt́rik om nigu puuhalg Har; Hulganõ oĺl no `joutsa kül˽kakkuʔ Rõu; hulgaga um `rõ̭imsap ni jovvutsap tüü Lut
Vrd jõudus
kaagutus kaagu|tus Rei/-dus/ Tõs Tor Kos/koagu-/ VJg Iis Trm Hls, -tus|s Nõo Krl; `kaagutus VNg IisR, `kaagodus Vai, g -e
1. kaagutamine kana kaagutused VNg; kikka kaagutust oĺl `üüse kuuldaʔ Krl || hum (munast) se on üks kana kaagutus Trm
2. jutt, loba oh sinu kaagutus on kõik tühine Iis
1. kaagutamine kana kaagutused VNg; kikka kaagutust oĺl `üüse kuuldaʔ Krl || hum (munast) se on üks kana kaagutus Trm
2. jutt, loba oh sinu kaagutus on kõik tühine Iis
kadedus kade|dus Kuu VNg Vai eP(-dos Käi) M, -duss TLä KodT Kam, kadõ- San, g -duse; kadõdu|ss g -sõ Rõu Plv Räp s < kade
1. kadetsus, pahatahtlikkus äga kadedus inimeste seast ep kau Khk; vale viib vilja välja `pealta, kadedus viib kalad meresta Muh; peab viha ja kadedust südames Emm; kadedos kaudab kalad merest Käi; see oli kadeduse jutt Mar; ta mingu või kadedusest `lõhki Mär; kadedust on `ilmas paelu Hää; kadedust otsani täis Juu; eks ta kadeduse pärast teind seda Lai; reagib `selgest kadedusest kiusujuttu Plt; viha võtt viĺla põllult, kadedus kala merest Trv; ilm`kurjust ja kadedust täüs Hls; `kurjus võtab kulbist, pahandus paast, `ahnus aedast, kadedus `kamrest Krk, viha võtab viĺlä väĺläld, kadeduss kala järvest; läits tõese `pääle `kaibama, no mes säl muud `oĺli kui kadeduss; kadeduse peräst om paĺlu `kurja tettu Ran; oh sedä kadedust ja `õelust, mes siin ilman küll om Nõo; inemiste seäh um kadõdust ja `ĺähkust Plv
2. kaetamine nõia kõllaʔ tegevaʔ hooḿatsõst, ku̬u̬ keedät. `pruuḱtass kadõdusõ `vasta Räp
Vrd kadejus, kadõhhuss, kaedus, kahedus
1. kadetsus, pahatahtlikkus äga kadedus inimeste seast ep kau Khk; vale viib vilja välja `pealta, kadedus viib kalad meresta Muh; peab viha ja kadedust südames Emm; kadedos kaudab kalad merest Käi; see oli kadeduse jutt Mar; ta mingu või kadedusest `lõhki Mär; kadedust on `ilmas paelu Hää; kadedust otsani täis Juu; eks ta kadeduse pärast teind seda Lai; reagib `selgest kadedusest kiusujuttu Plt; viha võtt viĺla põllult, kadedus kala merest Trv; ilm`kurjust ja kadedust täüs Hls; `kurjus võtab kulbist, pahandus paast, `ahnus aedast, kadedus `kamrest Krk, viha võtab viĺlä väĺläld, kadeduss kala järvest; läits tõese `pääle `kaibama, no mes säl muud `oĺli kui kadeduss; kadeduse peräst om paĺlu `kurja tettu Ran; oh sedä kadedust ja `õelust, mes siin ilman küll om Nõo; inemiste seäh um kadõdust ja `ĺähkust Plv
2. kaetamine nõia kõllaʔ tegevaʔ hooḿatsõst, ku̬u̬ keedät. `pruuḱtass kadõdusõ `vasta Räp
Vrd kadejus, kadõhhuss, kaedus, kahedus
kahandus1 kahan|dus Jõh L HMd Juu Kos JMd, -tus Hls, -duss Krk s < kahandama `kindal oo kahandus Tõs; iga `varda otsa pialt `tehti soki kahandus HMd; kahandus tuleb teha `õigest kohast Kos; suka kahandus JMd; kuhjakahantus Hls; vanast kahandide ümmer`tiiru, nüid suka kahanduss om küĺle pääl Krk Vrd kahendus
kahendus kahen|dus Hlj RId(-tus Jõh) kahandus `kinda kahendus VNg; `Varrastega kuud, sis kahendused `külgide `pääle, aga `massinaga `kuotud sukkadele tehasse kahendus taha Lüg
kannatus1 kannatu|s g -se eP(-dus Jäm Khk Emm Rei) Hls Lei, -ss g -se, Trv Krk(g kannatse) Puh Nõo San, g -sõ Kan Krl Har/-n-/ Rõu Vas; `kannatus g -e Hlj VNg Lüg IisR, -du|s Vai, g -kse Kuu
1. kannatlikkus, püsivus Küll se moni inimine on nüd `järsküne, ei kohe ole sidä `kannadust mitte terä; sel on hüä `kannadus Kuu; `tõine `pitka `kannatusega, `tõine äkkine Lüg; kannatus on keige kallim rohi, kut sa sedissi laimu `aśju jouad ära kannata Jäm; ons sool `töösti nii vähe kannadust, et sa‿p jöua ää `oota Khk; se `söuke piru mees, äkine, pole kannatust mitte Jaa; tal oli pitk kannadus Rei; tal ei ole kannatust mette jumala `õhkagi Mar; selle kuradiga peab olema `iigla kannatus Tõs; kannatus lõppes `otsa Tor; teesel oli pikem kannatus, `jõudis `rohkem kannatada kui teene Juu; nad (härjad) läksid väga `aegapidi, nendega pidi olema kannatust Kos; kannatus on kõige parem rohi Pal; on ikki kooliõpetajal küll kannatust nende rumala lastega Vil; ää kannatuss olgu temägä läbi saia Trv; kae ka vesi kuum om. ei oole, `seante käe kannatse om Krk; temä om pikä kannatusega, ega ta vihatsess ei saa Nõo; sul ei olõʔ kannatusõ kibõnat Kan; piat olõma inemisel kannatuss, siss saat ilmast läbi Har b. fig (suurest kannatlikkusest) Kes väimeheks lihab sellel peab looma kannatus olema Pöi; Siis peab küll ärja kannadus olema Emm; Obuse kannatus, si̬i̬ on väga suur kannatus Hää; päris obuse kannatusega JMd; `vaesel inimesel õlgu `mõisaobese kannatus Kod Vrd kannahtuss
2. piin, vaev, valu, häda; kannatamine sel inimesel on `palju `kannatusi VNg; kül tal oli palju kannatust ja valu Mär; kannatuse `juures `ammad `risti suus PJg; temal olid elus küll `rasked kannatused `kanda VJg; ike kole kannatus, kui lu̬u̬m piäb vedämä kaal `kat́ki Kod; ta `ku̬u̬le kannatusõ kätte Hls || fig ku sa ilman elät, siss olet joba kannatuse ahjust läbi käenu Trv
1. kannatlikkus, püsivus Küll se moni inimine on nüd `järsküne, ei kohe ole sidä `kannadust mitte terä; sel on hüä `kannadus Kuu; `tõine `pitka `kannatusega, `tõine äkkine Lüg; kannatus on keige kallim rohi, kut sa sedissi laimu `aśju jouad ära kannata Jäm; ons sool `töösti nii vähe kannadust, et sa‿p jöua ää `oota Khk; se `söuke piru mees, äkine, pole kannatust mitte Jaa; tal oli pitk kannadus Rei; tal ei ole kannatust mette jumala `õhkagi Mar; selle kuradiga peab olema `iigla kannatus Tõs; kannatus lõppes `otsa Tor; teesel oli pikem kannatus, `jõudis `rohkem kannatada kui teene Juu; nad (härjad) läksid väga `aegapidi, nendega pidi olema kannatust Kos; kannatus on kõige parem rohi Pal; on ikki kooliõpetajal küll kannatust nende rumala lastega Vil; ää kannatuss olgu temägä läbi saia Trv; kae ka vesi kuum om. ei oole, `seante käe kannatse om Krk; temä om pikä kannatusega, ega ta vihatsess ei saa Nõo; sul ei olõʔ kannatusõ kibõnat Kan; piat olõma inemisel kannatuss, siss saat ilmast läbi Har b. fig (suurest kannatlikkusest) Kes väimeheks lihab sellel peab looma kannatus olema Pöi; Siis peab küll ärja kannadus olema Emm; Obuse kannatus, si̬i̬ on väga suur kannatus Hää; päris obuse kannatusega JMd; `vaesel inimesel õlgu `mõisaobese kannatus Kod Vrd kannahtuss
2. piin, vaev, valu, häda; kannatamine sel inimesel on `palju `kannatusi VNg; kül tal oli palju kannatust ja valu Mär; kannatuse `juures `ammad `risti suus PJg; temal olid elus küll `rasked kannatused `kanda VJg; ike kole kannatus, kui lu̬u̬m piäb vedämä kaal `kat́ki Kod; ta `ku̬u̬le kannatusõ kätte Hls || fig ku sa ilman elät, siss olet joba kannatuse ahjust läbi käenu Trv
kannatus3 kanna|tus Vll Mar(-tos) SJn, -dus Jäm Käi Rei, g -e oode `Enne `teele minemist `vöeti ikka kannadust Jäm; veta natugene kannatust, pisigeine `söömine sööma vahel on kannadus Käi; Tulge `vetke natust kannadust `enni kui toit tooda Rei; toon `teitele kannatost koa Mar Vrd kannatis
kargutus `kargu|tus g -tuse Lüg, -dus g -duse, -tuse VNg, g -dukse Vai
1. keeduvesi, -leem `vorsti `kargudus jäi järele, moni tege `pilku `sisse, siis saa `liemest VNg
2. hernehirmutis kui kanad tahivad `kapsa `aida `mennä, siis `pandi `jälle `kargutus `sinne Lüg
3. paosolek soa aeal oli pali `karguduksi Vai
Vrd kargutis
1. keeduvesi, -leem `vorsti `kargudus jäi järele, moni tege `pilku `sisse, siis saa `liemest VNg
2. hernehirmutis kui kanad tahivad `kapsa `aida `mennä, siis `pandi `jälle `kargutus `sinne Lüg
3. paosolek soa aeal oli pali `karguduksi Vai
Vrd kargutis
kasvatus kasva|tus g -tuse SaId L K I M, -dus Jäm Khk Hi(-dos), -tuss T/-tess Puh/, V(kasutuss Plv), `kasva|tus g -tuse VNg IisR Lüg, -dus Kuu(g -dukse) Vai s < kasvatama
1. kasvatamine See pole lapsest sandik `õiged kasvatust soand Pöi; laste kasvatess om jo ka rasse Puh; kala kasvatusõ tiiḱ Krl Vrd kasvandus
2. idandamine viĺä kasvatuss, mis seemend kasvatat Se
3. silmade arvu suurendamine kudumisel sukka, `kinda `kasvadus Kuu
4. a. kasvatusmaja, lastekodu isa võttis teise naise, `meiti `pandi kasvatuses Var; `säitsme `kuune laits `olli `võetu sinna kasvatusi Nõo Vrd kasvandus b. kasvandus; loomade või taimede kasvatuse ja aretuse koht Lastel pidade nüid ega öhel suur jäneste kasvatus olema Pöi
1. kasvatamine See pole lapsest sandik `õiged kasvatust soand Pöi; laste kasvatess om jo ka rasse Puh; kala kasvatusõ tiiḱ Krl Vrd kasvandus
2. idandamine viĺä kasvatuss, mis seemend kasvatat Se
3. silmade arvu suurendamine kudumisel sukka, `kinda `kasvadus Kuu
4. a. kasvatusmaja, lastekodu isa võttis teise naise, `meiti `pandi kasvatuses Var; `säitsme `kuune laits `olli `võetu sinna kasvatusi Nõo Vrd kasvandus b. kasvandus; loomade või taimede kasvatuse ja aretuse koht Lastel pidade nüid ega öhel suur jäneste kasvatus olema Pöi
keerdus1 `keer|dus spor Sa L K, `kier- VNg JJn ViK, `ki̬i̬r- ~ `kiir|dus Hää Saa KJn Vil adv
1. keerdudega; kortsus, krussis lõng on `kierdus ja käppäräs Lüg; raksid tükkis `keerdus Khk; Palakas `keerdus all Han; `Su̬u̬kras on ta (lõng, köis) siś, ku nii pailu `ki̬i̬rdus on, et jängad `sisse lü̬ü̬b Hää; lõime on `liiga `kierdus (tihe) JJn; kui korrutad, ei tohi üks lõng laum `olla ja teine `rohkem `keerdus Plt
2. rõngas, rullis vigasti tera on `kierdes, kui vigasti on mütti`mulla `unnigusse `tautu VNg; vöi tahad sa teha `keerdus (pööratud) `silmi, siis tuleb teine silm teist, üks on keertud silm, teine pahupidi silm (kudumisel) Kär; uśs magand `keerdus maas PJg; tigu kaŕp on pisike nagu nööp, `keerdus teine Nis || pani oort ajama, änd keerdus taga Kaa; `Tõmma nii, et nahk jalatalla all `ki̬i̬rdus (kiire) Hää
3. kõver, viltune; keereldi, keeruga mõni puu `keerdus, sest ei saa kedagi teha Mär; ku kivi pialt viltu ja `ki̬i̬rdus oo, ega siis ei saa ju jahvatada Var; umalad - - oo ümmer puu `keerdus Tõs; `riivlest tuleb kuuĺ `kiirdus `väĺlä Saa; `kierdus puu, ei lähe `lõhki, on kieruline üstkui voki pial korutatud lõng VMr; puu on `kierdus, kui lõhestad, ei saa ilus (rehavars) Sim; `kiirdus repp KJn || jäbur vöi joobakas [mees], lapsed on köik `keerdus (loogus, reas) ta ees, seda meest ma karda Vll; silmad `keerdus nagu va pöörispea kullil Muh
1. keerdudega; kortsus, krussis lõng on `kierdus ja käppäräs Lüg; raksid tükkis `keerdus Khk; Palakas `keerdus all Han; `Su̬u̬kras on ta (lõng, köis) siś, ku nii pailu `ki̬i̬rdus on, et jängad `sisse lü̬ü̬b Hää; lõime on `liiga `kierdus (tihe) JJn; kui korrutad, ei tohi üks lõng laum `olla ja teine `rohkem `keerdus Plt
2. rõngas, rullis vigasti tera on `kierdes, kui vigasti on mütti`mulla `unnigusse `tautu VNg; vöi tahad sa teha `keerdus (pööratud) `silmi, siis tuleb teine silm teist, üks on keertud silm, teine pahupidi silm (kudumisel) Kär; uśs magand `keerdus maas PJg; tigu kaŕp on pisike nagu nööp, `keerdus teine Nis || pani oort ajama, änd keerdus taga Kaa; `Tõmma nii, et nahk jalatalla all `ki̬i̬rdus (kiire) Hää
3. kõver, viltune; keereldi, keeruga mõni puu `keerdus, sest ei saa kedagi teha Mär; ku kivi pialt viltu ja `ki̬i̬rdus oo, ega siis ei saa ju jahvatada Var; umalad - - oo ümmer puu `keerdus Tõs; `riivlest tuleb kuuĺ `kiirdus `väĺlä Saa; `kierdus puu, ei lähe `lõhki, on kieruline üstkui voki pial korutatud lõng VMr; puu on `kierdus, kui lõhestad, ei saa ilus (rehavars) Sim; `kiirdus repp KJn || jäbur vöi joobakas [mees], lapsed on köik `keerdus (loogus, reas) ta ees, seda meest ma karda Vll; silmad `keerdus nagu va pöörispea kullil Muh
kekkerdus kekker|dus Jõh IisR, -düs Kuu kergats Küll see `tütrik on vade kekkerdüs, `aeva `vahtib `peilist `hendäs `ühte`puhku Kuu; Sie plikka on küll alles kekkerdus; nagu vana kekkerdus laseb oma joru Jõh; `Oitku seda tüdruku kekkerdust, `muutku `kierutab `poiste ies IisR
kergendus kergen|dus hv eP, -duss Puh San, g -duse; -düss Krl, -düśs Se s < kergendama; hõlbustus tiumehed `piavad mõisniku kääst `nõudma omale kergendust ja lühemad töö`pääva Kos; nuʔ om hobõsõl kergendüśs – tuĺl paremp tii Se || vabastus (sõjaväeteenistusest) ta esimene pueg, ta ei läind `teenima, ta sai kergendust Mär Vrd kergitus
kihltus `kihl|tus g -e Jäm Khk Mus/-dus/ Phl/-tos/ kihlus kui pruudid lugemas keisid, siis `peeti `kihltussi Khk; `öhta tulid koju ning akkasid `kihldussi `jooma Mus Vrd kihlatus, kiheldus
kimbutus kimbutu|s g -se Kse KJn Puh(-ss), -śs Se, `kimbu|tus VNg -dus Vai
1. kimbatus elus on `palju`kimbutusi VNg
2. peks sa oled täna juba kimbutust saand Kse
1. kimbatus elus on `palju`kimbutusi VNg
2. peks sa oled täna juba kimbutust saand Kse
kinnitus kinnitu|s g -se eP(-dus Jäm Khk Rei; -ńn- Kei Juu/-tes/ Kod Äks Lai Plt KJn, g -zõ Lei; kinnits g -e Muh; g kinnitse KJn), -ss M(kinnits g -e Hls Krk) TLä San; kińnitü|śs g -se V(-ss; ḱiń(n)itus Lei, `kintüśs Se; kinnitu|ss g -sõ Krl, -sõ Rõu)
1. kinnitamine; kinnitus-, kooshoidmisvahend; pide Sie [reeaisa] `kińnitusaas võis olla `tehtud ka `ninda, et oli üht`aegu ka seba`vitsa `kińnitusest IisR; paneme kinnidust (tuge) `juure, siis seisab Khk; Saab tööriistad-asjad püsut kinnituse (suletud ukse) taa panna Kaa; mõni tükk [müürist] ripub küll nagu õhus, et kusagil tal änam kinnitust ei ole, aga maha koa ei `lange Mih; siad nõnnagu linna turul, ei õle `koskil kińnituss, kõik väred `kat́ki Kod; `kamre ussel `panti kammitsetabakse ette, muud kinnitust es ole Krk; ja liiva sośs - - es saa `auda `kaiva kah, [liiv] ju̬u̬sk `sälgä, üttegi kinnitust es ole maal Ran; `jalgul ei ole kinnitust midägi Nõo; kinnitüse vits (laudnõul) Har; Ku lodi `saisma jääse visatass `jaakur lod́ja kińnitüsest `põhja Räp || takistus `tütrigu puold õli `kinnitus õld, et ei saand viel [mehele] `mennä Lüg || (kangalõime edasilaskmisest) lase kinnitust; kinnituse vahe Tõs || kinnisti ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske, sii om neile (värvidele) kinnituss kige `rohkemb Hel
2. tõendamine, tõendus; (korduv) ütlus, väide; tagatis ta‿s ooli mu kinnitusest midad, muutkut läks minema Khk; Jah on ju see laulatuse kinnitus Pöi; `andis võla kinnituseks obose pandiks Mar; sepp makst sada rubla [kontrahi] kinnituse raha koa Kos; laalatus on nagu üks kinnitus, mes inimesed `puari paneb Kod; võla kinnituss Rõu; oĺl käsiraha käen, tu oĺl nigu üt́s `kõnnõ kińnitüss Räp
3. kindlustus, kindlustamine `maksime maja kinnituse raha Tõs; elukińnites Juu; ei makst kinnituse `maksu Plt; varanduse kinnituss Trv
4. eine, jook leib ja silk on südäme `kinnitus Lüg; vöta südame kinnidust Jäm; süda oo naa vesiseks läind, siss `võetasse kinnitust Vig; si pipra viin ja piiritus si on mu inge kińnitus (lorilaulust) Kod; `süäme kinnitusess om eering ää, vai kilu Ran
5. tav pl väitused, tuhud ni̬i̬d kińnitused on mõnel arvad; ku kińnitused akavad `käimä, siis jääväd suured valud maha Kod; siis tulevad ni̬i̬d kõvad kinnitused, kui laps sünnip parajasti Ksi; ku kinnits akkass `käümä, sõ̭ss iki looduss et tule Krk; kui vi̬i̬ om ärä lahenu, siss tuleva emäle kinnituse Nõo
6. suletud olek; vangla kanad o nüid kinnitsis koa, nad ep mune Muh; kana `pant́i ḱińnituzõdõ (kinnisesse ruumi); mi̬i̬ž́ `oĺli ḱinituzõn (vangis) Lei
1. kinnitamine; kinnitus-, kooshoidmisvahend; pide Sie [reeaisa] `kińnitusaas võis olla `tehtud ka `ninda, et oli üht`aegu ka seba`vitsa `kińnitusest IisR; paneme kinnidust (tuge) `juure, siis seisab Khk; Saab tööriistad-asjad püsut kinnituse (suletud ukse) taa panna Kaa; mõni tükk [müürist] ripub küll nagu õhus, et kusagil tal änam kinnitust ei ole, aga maha koa ei `lange Mih; siad nõnnagu linna turul, ei õle `koskil kińnituss, kõik väred `kat́ki Kod; `kamre ussel `panti kammitsetabakse ette, muud kinnitust es ole Krk; ja liiva sośs - - es saa `auda `kaiva kah, [liiv] ju̬u̬sk `sälgä, üttegi kinnitust es ole maal Ran; `jalgul ei ole kinnitust midägi Nõo; kinnitüse vits (laudnõul) Har; Ku lodi `saisma jääse visatass `jaakur lod́ja kińnitüsest `põhja Räp || takistus `tütrigu puold õli `kinnitus õld, et ei saand viel [mehele] `mennä Lüg || (kangalõime edasilaskmisest) lase kinnitust; kinnituse vahe Tõs || kinnisti ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske, sii om neile (värvidele) kinnituss kige `rohkemb Hel
2. tõendamine, tõendus; (korduv) ütlus, väide; tagatis ta‿s ooli mu kinnitusest midad, muutkut läks minema Khk; Jah on ju see laulatuse kinnitus Pöi; `andis võla kinnituseks obose pandiks Mar; sepp makst sada rubla [kontrahi] kinnituse raha koa Kos; laalatus on nagu üks kinnitus, mes inimesed `puari paneb Kod; võla kinnituss Rõu; oĺl käsiraha käen, tu oĺl nigu üt́s `kõnnõ kińnitüss Räp
3. kindlustus, kindlustamine `maksime maja kinnituse raha Tõs; elukińnites Juu; ei makst kinnituse `maksu Plt; varanduse kinnituss Trv
4. eine, jook leib ja silk on südäme `kinnitus Lüg; vöta südame kinnidust Jäm; süda oo naa vesiseks läind, siss `võetasse kinnitust Vig; si pipra viin ja piiritus si on mu inge kińnitus (lorilaulust) Kod; `süäme kinnitusess om eering ää, vai kilu Ran
5. tav pl väitused, tuhud ni̬i̬d kińnitused on mõnel arvad; ku kińnitused akavad `käimä, siis jääväd suured valud maha Kod; siis tulevad ni̬i̬d kõvad kinnitused, kui laps sünnip parajasti Ksi; ku kinnits akkass `käümä, sõ̭ss iki looduss et tule Krk; kui vi̬i̬ om ärä lahenu, siss tuleva emäle kinnituse Nõo
6. suletud olek; vangla kanad o nüid kinnitsis koa, nad ep mune Muh; kana `pant́i ḱińnituzõdõ (kinnisesse ruumi); mi̬i̬ž́ `oĺli ḱinituzõn (vangis) Lei
kipitus kipi|tus VNg Mar Tõs Tor Plt Hls, -dus Khk, -dos Käi(kepi-), kibidus Kuu, kippitus Lüg, g -e; kipitu|ss Puh, kipitü|ss Plv, g -se kipitus, valu; kirvendus nüüd läks kippitus üle Lüg; kurgo sees on üks kipidos, se on kipidose köha Käi; nii `kange kipitus käe sees Mar; jälle jala kipitus käe Tor; mea ei jõvva sedä kipitust är kannate Hls; `süäme kipitüss Plv
kirmetus kirmetus JJn Kad Trm Lai Pst, `kirme- R(-dus Jõe, -düs Kuu), g -e kirmetis vähä `kirmedust (lund) tuleb maa `pääle Jõe; `Üösel oli vähäkäse `külmänd, on juo `kirmedüs viel pääl Kuu; nuor jää, ei `kanna pääl, üks `kirmetus on pääl Lüg; Tuleb üö`külma, võtab `kirmetuse sügise maha IisR; veke õhuke kirmetus `rasva `kerkiski `piale; raputasin lehmale õlekirmetuse `alla Kad; koort piale ei tule [piimale], mud́u veike kirmetus Trm Vrd kirme, kirmitus
kohmetus kohmetus g -e Jäm Khk/-dus/ Vll Tor JMd JJn Kod Plt `kohmetus g -e VNg a. kohmetanud olek kohmetus akkab ää kaduma JMd; põle suand kohmetusest sõna suust Plt b. kerge külmetuskord natuke oli kohmetust, lumi oli sõre JJn; kohmetus one kui muad kohomab, kui külm one Kod Vrd kohm2, kohme1, kohmets
kohutus1 kohu|tus g -e VNg, -dus g -kse Kuu, koho|dus Vai, -tuss Lut, koutuss Lei
1. turse, paistetus lapsel oli kohotus VNg
2. pärm `valgõ laava (leiva) koutus Lei
3. kohupiim paĺlo sul um taad kohotust ä˽koŕjat Lut
1. turse, paistetus lapsel oli kohotus VNg
2. pärm `valgõ laava (leiva) koutus Lei
3. kohupiim paĺlo sul um taad kohotust ä˽koŕjat Lut
kohutus2 kohu|tus g -e Phl(-tos) Tor VJg; -dus, kohodos Rei
1. hirmutis kohudused `pöldus Rei; vareste kohutus, mis varesed `peavad `kartma Phl
2. ehmatus kohutus oo juba `möödas Tor; mis sie veke kohutus tieb, ega sest `aigust tule VJg
Vrd kohutis
1. hirmutis kohudused `pöldus Rei; vareste kohutus, mis varesed `peavad `kartma Phl
2. ehmatus kohutus oo juba `möödas Tor; mis sie veke kohutus tieb, ega sest `aigust tule VJg
Vrd kohutis
korrutus korrutus Tor Koe VJg, -dus Rei, g -e; kõrutus Trm lõngakorrutamine Korrudus jähi pooleli Rei; korrutuse lõng VJg Vrd korrutis
kuivatus kuivatus Khk(-dus) Kär Vll Pöi Rei/-dus/ Kse Hag Koe VJg Iis Trm Puh, `kuiva|tus Kuu VNg Lüg, -dus Vai, kuevatus Mar Mär Trm Kod(koe-) Rõn, kuiadus Emm, g -e; kuivatu|ss g -se Trv Ran(kue-) Kam, -sõ San Krl Har Rõu/n -śs/; kuevatuss Nõo(kuuv́-)
1. kuivati `moisas on `suured `kuivatused VNg; vili viiasse siis kuivatuse `kuima Khk; Üks vana kuiadus pöles tükkis viljaga εε Emm; viid teräd koevatuisi Kod; sann ja kuivatuss om mede ehitet Trv; kotid tõmmati pöörägä üless kuivatuse `pääle Ran; ma viisi viĺlä ku̬u̬v́atusi Nõo; kuivatusõ ahu küteti kuumass San; mul om vaia `ü̬ü̬sess kuivatusõ manu minnäʔ, piat `viĺlä segämä Har Vrd kuivanduss, kuivatis, kuivus
2. kuivatamis-, kuivatamine meil siin ei ole kala `kuivatust Kuu; `kuivatuse `reied (rehed) Lüg; kut rihed `pekstud, siis tuleb viĺja kuivadus Khk; nüid tuleb viĺla kuivatus kätte Kse; kuivatuse rät́ik Hag; `mõisas on kuivatuse rehi VJg; kuevatuse paber one kuoli lapsil egäl ühel; kütäd koevatuse ahaju Kod; meil Imä ii veerel om kala kuivatuss Krl || suitsutamis- vii kuivatuse `ahju `suitsu Kär
Vrd kuivats
3. allapanu Ma `niitsi söön `jälgu kuivaduseks `loomdele Rei
1. kuivati `moisas on `suured `kuivatused VNg; vili viiasse siis kuivatuse `kuima Khk; Üks vana kuiadus pöles tükkis viljaga εε Emm; viid teräd koevatuisi Kod; sann ja kuivatuss om mede ehitet Trv; kotid tõmmati pöörägä üless kuivatuse `pääle Ran; ma viisi viĺlä ku̬u̬v́atusi Nõo; kuivatusõ ahu küteti kuumass San; mul om vaia `ü̬ü̬sess kuivatusõ manu minnäʔ, piat `viĺlä segämä Har Vrd kuivanduss, kuivatis, kuivus
2. kuivatamis-, kuivatamine meil siin ei ole kala `kuivatust Kuu; `kuivatuse `reied (rehed) Lüg; kut rihed `pekstud, siis tuleb viĺja kuivadus Khk; nüid tuleb viĺla kuivatus kätte Kse; kuivatuse rät́ik Hag; `mõisas on kuivatuse rehi VJg; kuevatuse paber one kuoli lapsil egäl ühel; kütäd koevatuse ahaju Kod; meil Imä ii veerel om kala kuivatuss Krl || suitsutamis- vii kuivatuse `ahju `suitsu Kär
Vrd kuivats
3. allapanu Ma `niitsi söön `jälgu kuivaduseks `loomdele Rei
kupatus kupatus u IisR, Jäm Pöi KJn, g -e Khk(-duse) Kse Han Saa Koe VJg I Hls, -õ Rõu; kupatu|ss Ran, g -se Puh Nõo Rõn, g -sõ Krl; kupadus Käi/-os/ Rei; kuppatus g -e Kuu VNg IisR; g kupatuse Plv; Kupaatus Jür
1. keetmine, kupatamine Uad `jäivad kupatuses kõvast, nüüd `tahvad lihaga `kauvemb `kieta IisR; mul oli `praegu seene kupatus Koe; Kupatus (kupatatud toiduained) taht jahtuda Rõn Vrd kupastus
2. fig asjade, inimeste, olukordade kogum koos kõige juurdekuuluvaga a. krempel, (kaader)värk Kolisid ära `terve kuppatusega; Ime, et sie kuppatus (vana maja) viel `kaela `langend ei ole; Ei mina tea, mis `maśsin sie tie pial oli, `terve sie kuppatus `ähkis ja `pupsus IisR; Kogu kupatus pöles ära Jäm; teine obu pani tese `järge ka ning löid ülegali mind keige kupadusega Khk; kogu si kupatus (pesuhunnik) läks `ümmer Saa; mul on vähä varandust, näe siin siĺma all on kõik see kupatus Koe; ańnin oma varanduse kõige kupatusega poja kätte VJg; terve kupatus läks ukka Iis; Vanemad surid ära ja siis jäi see kõht (koht) kõige kupatusega tema kätte Trm; üks kupatus kõik, mis sinä sialt vi̬i̬l saad KJn; mursel om peenikse varre, `piḱligu peenikse lehe, nigu ilmatu kupatuss kasvab `otsa Ran; Kui kõegutat - - satad kõige kupatusega maha Nõo; seeneʔ kõ̭igõ kupatusõgõ `ümbre `lännüʔ Krlb. rühm, salk; (suur) hulk siel oli hüä kuppatus inimesi Kuu; Üks kupatus `õuni läks mädanema IisR; Ma sai selle kupatuse oma `kaelast ära (suurest hulgast tööst) Khk; Neid oli sεεl igavene kupados koos Käi; viĺla kupatus oo kõik sii Kse; kiitsakid `lehmi `toodi terve kupatus lihunikudele Saa; ni̬i̬d o kõik viär inimesed, kõik üks kupatus Kod c. ebameeldiv asjaolu; õnnetus Naabril tuli see kupaatus kaela, et obune suri ää Jür; Tu̬u̬ kupatus tuĺl mullõ üte kõ̭rraga `kaala, midägi olõ õs tetäʔ es Rõu
3. kiirus, rutt lεheb igavese kupatusega linna Khk Vrd kupatis
1. keetmine, kupatamine Uad `jäivad kupatuses kõvast, nüüd `tahvad lihaga `kauvemb `kieta IisR; mul oli `praegu seene kupatus Koe; Kupatus (kupatatud toiduained) taht jahtuda Rõn Vrd kupastus
2. fig asjade, inimeste, olukordade kogum koos kõige juurdekuuluvaga a. krempel, (kaader)värk Kolisid ära `terve kuppatusega; Ime, et sie kuppatus (vana maja) viel `kaela `langend ei ole; Ei mina tea, mis `maśsin sie tie pial oli, `terve sie kuppatus `ähkis ja `pupsus IisR; Kogu kupatus pöles ära Jäm; teine obu pani tese `järge ka ning löid ülegali mind keige kupadusega Khk; kogu si kupatus (pesuhunnik) läks `ümmer Saa; mul on vähä varandust, näe siin siĺma all on kõik see kupatus Koe; ańnin oma varanduse kõige kupatusega poja kätte VJg; terve kupatus läks ukka Iis; Vanemad surid ära ja siis jäi see kõht (koht) kõige kupatusega tema kätte Trm; üks kupatus kõik, mis sinä sialt vi̬i̬l saad KJn; mursel om peenikse varre, `piḱligu peenikse lehe, nigu ilmatu kupatuss kasvab `otsa Ran; Kui kõegutat - - satad kõige kupatusega maha Nõo; seeneʔ kõ̭igõ kupatusõgõ `ümbre `lännüʔ Krlb. rühm, salk; (suur) hulk siel oli hüä kuppatus inimesi Kuu; Üks kupatus `õuni läks mädanema IisR; Ma sai selle kupatuse oma `kaelast ära (suurest hulgast tööst) Khk; Neid oli sεεl igavene kupados koos Käi; viĺla kupatus oo kõik sii Kse; kiitsakid `lehmi `toodi terve kupatus lihunikudele Saa; ni̬i̬d o kõik viär inimesed, kõik üks kupatus Kod c. ebameeldiv asjaolu; õnnetus Naabril tuli see kupaatus kaela, et obune suri ää Jür; Tu̬u̬ kupatus tuĺl mullõ üte kõ̭rraga `kaala, midägi olõ õs tetäʔ es Rõu
3. kiirus, rutt lεheb igavese kupatusega linna Khk Vrd kupatis
kuulutus kuulutus Jäm Vll Pöi Muh Mär spor Pä/g -tse Hää/, Ris Hag Juu JMd Koe VJg I Hls, -dus Khk Emm Rei, g -e; kuulutu|ss Krl Har, -se Trv Krk Puh San, -sõ VId(-śs Rõu Se); `kuuludu|s VNg, g -kse Kuu, -se Vai; kuulut́s Kõp
1. kirjalik teadaanne `Enne sidä nädälä `päiväd ku `kilba `seilama `arveti `mennä, `pandi `kuuluduksed juo igäle `puole `käüdävisse `kohtisse `väljä Kuu; Üks paber `nähti seal ölal olavad, ju see [kino] kuulutus oli Pöi; kuuludus `väljas Emm; `pantas kuulutse lehed `väĺla Hää; kuulutus on üleval, et `oksjon on tulemas Hag; varanduse `müimise kuulutuse Krk; pidu kuulutuisi `lü̬ü̬di saina pääle Krl; valla pu̬u̬lt om `kuultuśs, pankõ piniʔ kinniʔ; määne `müüminõ om, kuulutuśskiri (oksjonikuulutus) Se
2. kuulutamine söja kuulutus juba `väĺlis, mis veel Ris; sõa kuulutuss Räp || mahakuulutamine `kolmel pühäl `kirguss oli `kuuludus Kuu; aavalik kuulutus, et kui mõnel oo midagi `ütlemest nende abielu `kohta, se `tehku seda `aeksaste ja pärast olgu vaid PJg; ärä `minnä `kuulama õma kuulutuss, siis ei tulema elo üvä Kod
3. ennustus, ettekuulutus kuuludus läks tööks (tõeks) Khk; tuleviku kuulutust mina ei usu Lai
Vrd kuulutes, kuulutis
1. kirjalik teadaanne `Enne sidä nädälä `päiväd ku `kilba `seilama `arveti `mennä, `pandi `kuuluduksed juo igäle `puole `käüdävisse `kohtisse `väljä Kuu; Üks paber `nähti seal ölal olavad, ju see [kino] kuulutus oli Pöi; kuuludus `väljas Emm; `pantas kuulutse lehed `väĺla Hää; kuulutus on üleval, et `oksjon on tulemas Hag; varanduse `müimise kuulutuse Krk; pidu kuulutuisi `lü̬ü̬di saina pääle Krl; valla pu̬u̬lt om `kuultuśs, pankõ piniʔ kinniʔ; määne `müüminõ om, kuulutuśskiri (oksjonikuulutus) Se
2. kuulutamine söja kuulutus juba `väĺlis, mis veel Ris; sõa kuulutuss Räp || mahakuulutamine `kolmel pühäl `kirguss oli `kuuludus Kuu; aavalik kuulutus, et kui mõnel oo midagi `ütlemest nende abielu `kohta, se `tehku seda `aeksaste ja pärast olgu vaid PJg; ärä `minnä `kuulama õma kuulutuss, siis ei tulema elo üvä Kod
3. ennustus, ettekuulutus kuuludus läks tööks (tõeks) Khk; tuleviku kuulutust mina ei usu Lai
Vrd kuulutes, kuulutis
kõrvetus kõrvetu|s Lüg/`k-/ Mär Tõs HJn Koe Kad VJg Kod, kõrvetu|ss spor M T, g -se; kõrvõtu|ss g -sõ Urv; körvetus Vll, körvedos Käi, `korvetus VNg Vai(-dus), g -e
1. kõrvetamine midä `korveduse `aiso se on Vai; `nõekse (nõgese) kõrvetuse järel nahk kirvendab Kad; Tetti siale õlgiga tuld pääle, nii et arjase ärä kõrbusiva, sii olle sia kõrvetuss Nõo || tuli `päikese kõrvetus on kohe valus VJg; kui kõrvetuss olli üle käenü, tu̬u̬ olli sõõru maa Kam; päivä kõrvetuse kätte ei või minnaʔ San
2. (eha)puna pilve kõrvetuss om, kui päeva `lu̬u̬ja minekil `kõrgelt pilve punatse Hel
3. kõrvetis `ninda `kõrvetust ajab kõhe, `rinnad põlevad kõhe Lüg; `rönde sees on säsogene kepidos ja tulist `sooja vett toleb suhu, rönna körvedos Käi; kõrvõtusõ˽`kävve ütte`puhku Urv || terav valu nüid enäm `ni̬i̬skess kõrvetuss ei õle, kõrvetavad valu Kod
4. fig ta on kui kõrvetus, ta on väga kärmas inimene Koe
Vrd kõrvetis, kõrvets
1. kõrvetamine midä `korveduse `aiso se on Vai; `nõekse (nõgese) kõrvetuse järel nahk kirvendab Kad; Tetti siale õlgiga tuld pääle, nii et arjase ärä kõrbusiva, sii olle sia kõrvetuss Nõo || tuli `päikese kõrvetus on kohe valus VJg; kui kõrvetuss olli üle käenü, tu̬u̬ olli sõõru maa Kam; päivä kõrvetuse kätte ei või minnaʔ San
2. (eha)puna pilve kõrvetuss om, kui päeva `lu̬u̬ja minekil `kõrgelt pilve punatse Hel
3. kõrvetis `ninda `kõrvetust ajab kõhe, `rinnad põlevad kõhe Lüg; `rönde sees on säsogene kepidos ja tulist `sooja vett toleb suhu, rönna körvedos Käi; kõrvõtusõ˽`kävve ütte`puhku Urv || terav valu nüid enäm `ni̬i̬skess kõrvetuss ei õle, kõrvetavad valu Kod
4. fig ta on kui kõrvetus, ta on väga kärmas inimene Koe
Vrd kõrvetis, kõrvets
kõrõtuss2 kõrõtu|ss g -sõ Rõu(-ht-) Vas(kõrrõ-) Se(-duśs) körin rinnus; (surma)korin kui mõni arʔ `ku̬u̬lma nakass, üĺdäss, et kõrõtuss um rinnuhn; kui rinnaʔ `haigõʔ, siss um kõrõhtuss rinnuhn, rinnaʔ kõrisasõʔ Rõu; kõrõduśs jo rinnoh; ka kõrõtuss jo rinnah, ar˽koolõss Se Vrd kõrõ
kärgatus kärgatu|s Khk/-dus/ Vll Kse Tor Kei JMd Koe VJg Iis Trm Plt, kärgätu|s Tõs KJn Hls, kärgätu|ss Puh San/-ü|ss/, g -se paugatus, raksatus kut köue ilm oo, siis kärgadused keivad Khk; aga käis kärgatus, sie (pikne) lõi maha JMd; käis kõva kärgatus, lõi kusagile `sisse Plt; olli äkilene kärgätüss, nigu maa põruśs `õkva San Vrd kärgastus, kärgatis, kärgäh(t)üss, kärgävuss, kärgäüs, kärjäjüs, kärähüss, kärätus, kärävuss
külmetus külmetus Vai/`k-/ Jäm Vll Pöi hv Muh, Mär Vän Tor/-ĺ-/ Hää/-ĺ-/ Juu/-ĺ-/ HJn Kad VJg Iis, -dus Emm Rei, -dos Käi, g -e; g küĺmetse Kõp; külmetu|ss g -se Krk Puh/-ĺ-/ külmetamine timmijaanid pidid ka külmetuse `vastu olema Jäm; külmetus tegi `aigeks Muh; Külmedusest tulevad keik `vistrid ja koera naelad Rei; küĺmetuse `järgi jäi `aigese Tor; mul on kõhe suur külmetus Iis; `väike külmetuss, si̬i̬ ei ti̬i̬ kedägi Krk || (ilmast) sene `külmetuse aja ikke kui jää läks siis, oli `ilma aga, aga `muidu ku jää ikke oli kova siis juo `mendi [silgupüügile] Vai Vrd külmetis, külmidüss
laulatus laula|tus (laola-) g -tuse Khk(-dus) Vll Pöi Kse Tõs Aud Tor Ris JMd Koe Rak VJg Iis Ksi Plt Trv Kan, -tse Rid Mar Saa SJn, -tu|ss g -se T, -sõ Ote V(-śs); `laulatus g -e Jõe VNg Lüg Jõh, -du|s g -kse Kuu Vai; louladus g -e Jäm Rei; laala|tus g -tuse Mar Mär Vig Kir PJg Vän Kei I Ksi KJn SJn, -tse Mär PJg Juu, -tu|ss g -se Puh Nõo TMr Rõn; laula|tis Lih Kse Koe, g -tse Muh, -tise Muh JJn; loulatis- Jäm; laala|tis g -tise Tõs Amb JMd Koe VMr Sim Plt, -tese Var VMr, -tse Vig Kse Han Mih Tõs Plt; laula|tes Ris, g -tse Hag Juu(g -tese), laolate|ss g -se Puh; laala|tes g -tse KJn, -te|ss g -se Puh; laulats g -i Var Tor, -e Juu Kõp Hls Krk; laalats g -e Tõs Vän Tor Hää kiriklik abielu sõlmimine kävimö `lauladuksel Vai; siis oli pruut kui ta `kihlamas käis nii kouva kui louladuseni Rei; ruudid kεisid laulatusel sariligud mütsid pεεs Khk; kui noorik laalatselt tuli, `pańdi müt́s pähä ja põll ette Mär; noorikuga `sõitis laalatsele Tor; no siis õpetaja luges laalatuse ää ja siis tulime pruudi koeo Ris; puid `pańdi ette kui pruutpaarid tulivad laalatselt Pee; laalatuse edess pruut́ ańd `õptajale sukad ja `kindad Kod; kolm püha kuulutadi kirikust maha ja siis läksid laulatselle SJn; `mitme laulatse `ollive kõrrage Hls; naist, kes eläss ilma laalatuseta, kutsuti sohinaene Nõo; laulatusõ aig piät villadse sukaʔ `jalga `panma, sõ̭ss lätt `lambakari edesi Kan; peräst laulatust sööväʔ `mõŕsa ja kosilanõ üt́e `luidsagaʔ ja `haukasõ üt́te suupalla Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|