[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kess1 keśs g keśsi (kessi) Sa(-ä- Khk Mus) Muh L Ha Kad Hls; kess g kessi Hi Rid Tõs Khn PJg Hää Ris
1. võrkkott kõik kessid o `lõngest Muh; `keśsä kujoti `uiga ja kõlasiga Mar; Puari kjõnnastõ iest sai maesõmalt kessi aganu Khn; Lõng nagu keśs `sõlmi täis Han; takudest `tehti keśsi pael. pööra peal keerati Aud a. heinamärss, -võrk `viska keśs obuse ede – las näsida; vöta kessiga ristikud `seltsi Krj; tule `aita `einu `kessi `panna Rei; `neoke nöör ja sõlmitasse kokko, see oo keśs, seält obone sööb läbi Vig; Olid vanaste suured ja `piśsed kessid, `piśke `pandi aisa `otsa ja obu sõi selle sihest `einu. Suurde `kessidega võeti `eina pika tee pial `minnes `juure Han; kεśs `juure ja kaerad kotti, siis `mendi kas `Pärnu või Lihula Mih; Vanasti `oĺli ikki, `kuskel käisid – `metses vidamas või, igaöhel `oĺli oma keśs aisa `otses; `Sauglased käisid si̬i̬ ti̬i̬d tegimas, neil `oĺlid keśsi suus kaks `pulka - - mede keśsid oĺlid nööriga suu `kińni Hää; enni vanasti olid siin suured kessid, puol saadi `eina `aeti `sisse Ris Vrd kesi2 b. võrkkott kalade kandmiseks kui kala koorm tuuasse rannast ää, siis kalad o `kessidega peal Muh; said kalad `kessi `pandud, et varesed, kalu ära ei viind Rid; mõrssiga ja kessiga tõstetakse paadist kalu `väĺla Mar; oĺ ea saak: tõi keśsi täis kala Vän || räime-mõõdetse keśs on võrgu `mu̬u̬du `koedud ja puu varu sehes Saa c. võrkkott mitmesuguste asjade (sibulad, linad jm) hoidmiseks või kandmiseks `tuhli kessid `tehti jämest lõŋŋast, takusest, kanepist, ja Muh; `enni kujoti söökeśsid. sööd - - ahust tõmmati vällä, kustutadi ää ja `pandi keśsi `sesse; vellakeśs oli `tihti kujotud Mar; lina keśs ~ lina mõŕts; kes nüid `kessi tegavad enam, aavad linad kotti ja; sibula keśs Kse || kandevõrk Kessiga aa ea poest asju tuua. Kessi voib minnas tasku pista vetab vehe ruumi. Sihantsid poeskäima kessisi saab ise kodu kududa Emm d. võrkkott mitmesuguste esemete osana me üiame aam. suur rõŋŋas ja kess all; Merest tõstetakse kala, suur kessi moodi, see üütakse koa nataks Rid Vrd kessik1
2. vitstest, juurtest, õlgedest vm punutud korv või vakk a. korv kää käśs paju vitsust `tehti; käśs peerust ja paju niidedest; juurdest vöi paju `vitstest oli kujutud kessid Mus; võta marja keśs ligi; karduli keśs on täis; pane karduld `keśsi Saa b. õlgedest ja peentest juurtest punutud villavakk villa keśs. kessi täis `villu Krj Vrd kestel
3. (muid tähendusi) a. kott kallas kartuli `kessa Hää b. naiste tasku hv – Hls Vrd kessel
1. võrkkott kõik kessid o `lõngest Muh; `keśsä kujoti `uiga ja kõlasiga Mar; Puari kjõnnastõ iest sai maesõmalt kessi aganu Khn; Lõng nagu keśs `sõlmi täis Han; takudest `tehti keśsi pael. pööra peal keerati Aud a. heinamärss, -võrk `viska keśs obuse ede – las näsida; vöta kessiga ristikud `seltsi Krj; tule `aita `einu `kessi `panna Rei; `neoke nöör ja sõlmitasse kokko, see oo keśs, seält obone sööb läbi Vig; Olid vanaste suured ja `piśsed kessid, `piśke `pandi aisa `otsa ja obu sõi selle sihest `einu. Suurde `kessidega võeti `eina pika tee pial `minnes `juure Han; kεśs `juure ja kaerad kotti, siis `mendi kas `Pärnu või Lihula Mih; Vanasti `oĺli ikki, `kuskel käisid – `metses vidamas või, igaöhel `oĺli oma keśs aisa `otses; `Sauglased käisid si̬i̬ ti̬i̬d tegimas, neil `oĺlid keśsi suus kaks `pulka - - mede keśsid oĺlid nööriga suu `kińni Hää; enni vanasti olid siin suured kessid, puol saadi `eina `aeti `sisse Ris Vrd kesi2 b. võrkkott kalade kandmiseks kui kala koorm tuuasse rannast ää, siis kalad o `kessidega peal Muh; said kalad `kessi `pandud, et varesed, kalu ära ei viind Rid; mõrssiga ja kessiga tõstetakse paadist kalu `väĺla Mar; oĺ ea saak: tõi keśsi täis kala Vän || räime-mõõdetse keśs on võrgu `mu̬u̬du `koedud ja puu varu sehes Saa c. võrkkott mitmesuguste asjade (sibulad, linad jm) hoidmiseks või kandmiseks `tuhli kessid `tehti jämest lõŋŋast, takusest, kanepist, ja Muh; `enni kujoti söökeśsid. sööd - - ahust tõmmati vällä, kustutadi ää ja `pandi keśsi `sesse; vellakeśs oli `tihti kujotud Mar; lina keśs ~ lina mõŕts; kes nüid `kessi tegavad enam, aavad linad kotti ja; sibula keśs Kse || kandevõrk Kessiga aa ea poest asju tuua. Kessi voib minnas tasku pista vetab vehe ruumi. Sihantsid poeskäima kessisi saab ise kodu kududa Emm d. võrkkott mitmesuguste esemete osana me üiame aam. suur rõŋŋas ja kess all; Merest tõstetakse kala, suur kessi moodi, see üütakse koa nataks Rid Vrd kessik1
2. vitstest, juurtest, õlgedest vm punutud korv või vakk a. korv kää käśs paju vitsust `tehti; käśs peerust ja paju niidedest; juurdest vöi paju `vitstest oli kujutud kessid Mus; võta marja keśs ligi; karduli keśs on täis; pane karduld `keśsi Saa b. õlgedest ja peentest juurtest punutud villavakk villa keśs. kessi täis `villu Krj Vrd kestel
3. (muid tähendusi) a. kott kallas kartuli `kessa Hää b. naiste tasku hv – Hls Vrd kessel
kräss3 kräss g krässi Hi, räśs g rässi Sa takjanupp kobra `lehtedel on suured rässid `otsas; lapsed `vinnisid üksteist `rässidega Khk; `lambad aeavad suvel `endid `rässe täis Mus; korba lehed, suured allid tutid pεεl, nee `vetvad `külge, rässid `üiti Kaa; rässidega koos Pha; kobra `lehtede nupud on rässid; rahvas kutsub ikka jummikad, rässid kasuvad `otsas Vll; `rässidel on ogad `külges Pöi; Krässid akkavad riiete külgi Emm; kobra lehed on pεεl, krässid all Phl Vrd krass3, kräsmes
prass praśs g praśsi Hää, prassi Jäm Khk; prass g prassi Emm Ris; praass g `prassi Hlj brass, nöör raa pööramiseks `prassidega `vieta raad `teisele `puole `masti Hlj; `laske suured prassid pakki Khk; `praśsisi on vokapurjul kaks Hää
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|