[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

ara1 ara Rei Var KJn; g ara Hää, gpl arade Rõn = haru1 Isa pani vigadi puuarade vahele; Sönniguorgi ara on loudaukse vahel `katki vaet Rei; Einaang `oĺli - - kolmearalene ~ kaks ara ja peial kolmas Hää; [Kaevuposti] arade `vaele `pańti lingupuu `käimä Rõn || aradest saadik (kubemeni) märg KJn

ara2 ara rehaVai Vrd aru3

arap arap g -i Lai; aarap Äks; g a|rapi Trm Ksi KJn(aa-), aarabi Koe (lippkaer) arapi kaeral õli ripse nigu obuse lakk; rippus ühe poole pial Trm; viimane sort oli, kaera sort oli mul `valge aarap, `rooste`kindel oli ta veel Äks; arap kui sai `küpsest, siis oli nisuke kollakas, aga maa kaer on `valge; arap `kasvas nõnna jämeda kõrrega ja tugev kaer; `valge kaer `ööldi ehk arap Lai

da ja saisa da saisa Lut

era1 era Jõh Jür Trm Äks Ksi; erä Kod Hel spor T, V; p jerra Lei
1. (hrl partitiivis) kodupoolis; eritoit Tegi omale era, ta nüid `sööma ei tule Jür; kui `teisi ei ole kodu, siss teeme era Äks; naese teevä erä, küd́sävä kotu `ku̬u̬ke Nõo; errä tetäss, maḱa˛ust `aetass Urv; ma ti̬i̬ `indäle errä, `ti̬i̬ndrile anna `lõśsi Plv; `ku̬u̬kõ `naatass küdsämä, ku errä `peetäss. tu om eräpidäminõ Se; alõ vajag jerra pita Lei
2. lisa(tulu)Trm Kod Vas Se Vanakarjus tegi jälle karjamual omale nuarimuad. Kiideti - - oolikas vanamees, mõistab omale era teha Trm; ti̬i̬b õmale erä nüid, linu maha, ehk muud `viĺjä maha [eraldi põllutükil] Kod; tegevä erälina, `hindäle erä `perrest Se
3. eraldi (mõõdetud) maatükk [arvati] et ega `meie jälle ei `jõua ikke `ninda pali `niitada - - siis `anneti `meile üks era Jõh; [sulasel] alate õli kilimit `õtre muan, siis õli erä; erä `aitab natuke, kost tubaka raha suab Kod
4. pidäväʔ `ińdäst errä (enesest lugu) Urv
era2 era Hlj Jür eraldi; oma tarbeks kalitsad olid era, `naistel Hlj; Teen einagi veel era oma `lammale; Ulgub aina era `metsa `kaudu Jür Vrd eri3
era- era- spor R, Muh Hag Amb KuuK Sim spor TaPõ; erä- Kuu Lüg Kod KJn spor M, T V; ära- Sa Hi spor L Ha , Kad Plt, ärä- KJn; (hv käändub) in eras, -äs Lüg, pl erad Jõh, ppl eräid Lüg
1. eraldi olev egä vasikas tuli kõhe [pärast sündimist] juo erä `aida `kõrvaldada ja; [põrsad olid] eräs `aias; [lehmad ja lambad] `laudas kuos ikke, iga luom õli ikke eräs `sahtlis; tailiha ja `kondilihad `jälle `pandi era`astja [pekist lahku]; noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era `riidega `pallistattud Lüg; `kõikil (lehmadel, sigadel, lammastel) olid erad `karjatsed; `mõõdeti kõhe era tükk ja `pandi siis `niitama [alaealised] Jõh; kõiḱ seivä˽tuda raband `leibä, ega erä`lauda es olõ Ote; olõkiʔ es pühäpäivä `hammit, erä `hammit pühäpäivä jaoss Kan; `ku̬u̬ĺja oĺl iks `kohnki erä `hu̬u̬nõhn, küĺmembähn `hu̬u̬nõhn; nu̬u̬ʔ (lapsega tüdrukud) pidi minemä nii erä `pińki `istma, kerikuhn; ma lät́si erä `tarrõ (eraldi tuppa) Rõu; Lämmi jäŕv sai iks erä jäŕv olõma mis `jõega ühendet oĺl Räp; Ko umadsõ˽t́saarakol ar˽käveväʔ, siss `vi̬i̬d́e nu̬u̬ŕpaaŕ kohe erä`hu̬u̬nõhe Se
2. eraviisiline; isiklik meie ajame era juttu Rei; ega `amma arstil ära telehvoni ei ole Kul; erä õdrad [sulasel] Kod; ma ole ületü̬ü̬ tennu, selle i̬i̬st saa erä`palka Hel; lehmäst sai erä `piimä, jälle raha; ega ma talu `leibä ei sü̬ü̬, ma‿le erä leevän Nõo; tu̬u̬l ka oĺl erä lihm Har; kel oĺl eräteo`päivi nuu˽kah lät́sivä hainalõ. kel ei olõʔ `muutku `mõisast hainamaad, vai kes puit `saiõvaʔ, noil oĺliva eräteopääväʔ Räp; mul oĺl jo kotost kuuś `ruublet erärahha Se
3. eriline; eriotstarbeline `ammetmehed elasid `mõisa `juures, sääl õlid `jällä eramajad; ja siis viel takkud [ketra mõisale] era `niiti ja linad era `niiti Jõh; sial (treipingil) on üks era kehr selle jauks (voki rattarummu treimiseks) `jälle KuuK; ahjul `seisis [uriini]pot́t erakorvis, muidu on pot́t terav, lähäb `ümber Sim; `sahkamine see oli üks era sõna [kui kündmine] Trm; talvõl [mesipuu] suu ette pandass erä laud Har; mõ̭ni tege latsõlõ erä `putro, manna `putro Räp
4. isesugune, imelik igasugusi `piltisi, inimiste üles`võetuid ja siis ka noh eräid `piltisi; kui kanal lähäb õga kõri, akkab erä ääld tegemä Lüg; `õiged `arvo ei õle, tämä aab kõhe eräjuttu kua Kod
Vrd eri-
eras ära, puudu paar `espät õli eräs ~ eras Lüg
ira ira Hää M T
I. a
1. ihar, himur; tiiraneM T temä pidäsi `ausest oma `neitsi`põlve, temä es oole ira poiste `pääle; märä om ira ku täkku `ot́sme akkass; Siul ei või paĺlu liha anda, sis läät liiga irass Krk; puĺl om alati ira - - üits om laesemb, tõene om iramb Ran; küll om ira inime, täl ki̬i̬b tu̬u̬ taguots ku `erne li̬i̬m; irmuss ira naesterahvass Nõo; ira täkk, ku `tõisi obesit [näeb] siss ta rü̬ü̬ḱ ku tulen ki̬i̬ss Ote; emä `olli ira, nii om latse ka takast `perrä Rõn
2. erk; peru si̬i̬ (täkk) om `siande va ira, kes `väege elav om Trv; ira olli seantsama, mis iu oben Krk
II. s naer, lärm, müra Ira on kõik `seuke naerukõla ja `rääkimine `ühtekokku, vana inimene ei kannata änam suurt ira; Lapsed iravad, ira paneb kõrvad lukku Hää
iran iran Saa, g -e Krk (midagi väikest ja lühikest) a. kehv, hõre (vili, lina) lina oo ku iran, kakku kudagi ei saa; [vili] kasvass ku iran, üits [kõrs] `uikass ütte, tõine tõist Krk Vrd irants b. lapsepõnn sa va iran. iran `öeldi `seantse `väikse [lapse]juńnide `kohta Saa
kraa kraa deskr varõss tege kraa, kraa, kraa Har
krae1 krae R Jäm Ans Hi spor L KPõ, Iis Trm Lai Plt spor T V; kraad Kul(-ae-) Mih, kraad́ Mär Kir, kraag Rei, kraaǵ San Krl Har, g krae, g krai Krl; n kraag, `kraaga Lei; rae spor Sa, Muh spor LäLõ PäPõ, KJn Vil M; raad Mär Var(-) Mih Pär PJg(-), raag Khk Kaa, g rae; n, g ruä Khn; p `raagi Khk Vll, Raaga Kaa, `kraadi Mar Kul Mär Ris Juu, `ruadi Khn,`kraagi Har; ill `raadi Muh; el kraadist Emm
1. riietuseseme osa, krae nugine - - senest `tehti `kõikse `kallimad kraed Lüg; krae oli [särgil] pεεl. kraide sees olid pisist ougud (tikand); möned olid ülal `kraega, teised olid nukid ala `keerdud, maas`kraega; üks on `körgem krae, teine on madalam krae Jäm; `särgil raag pεεl ning `käissed `otsas; aga viimati, üks Lümanda mees - - `tömbas mind `raagi‿pidi üles laiva pääle Khk; Ma `näita `sulle, kus talitee `taeva läheb. Öeldi, kui teist `raest üles tösteti Krj; [särgi] kraad́ oli kirjutud punase niidiga Kir; naa tore palitu, suur rae oli peal Mih; Särgi ruä juba üsä `võidun, piäb ää pesemä Khn; särgi raad; mul rae värrel alles ajamata Pär; puru läks krae vahele Ris; mahakieratud krae Kad; [lambal] illuss säpär vill, saab illuss `kaska krae; laśk rebäse maha ja tei tütärdele rebase`nahka `kraese Nõo; meeste`rahvil oĺliʔ katõkõrra käänet krae, nigu nüüd maneskiʔ Kan; `Tõmba˽`hindäl krae üless, vällän `tuiskass `hirmsallõ Urv; käänä kraag ülest ala Lei
2. särgi vm rõiva eraldine (nööpide või haakidega kinnitatav) osa; lahtkrae pane krae `kaula Vai; isastel niid juba raed `kaelas; sii keivad raedega pühabe Khk; Taal krae kaales ja lips ees, na ärra oleks olevad Käi; kraed olid kaelas `antvärgidel Lai; nooril poisõl om kah kraaǵ kaalan ja lips pääl Har a.  kirikuõpetaja kaelaside öpetaja krae Rei; kerik esandal˽am `valgõ `kraaga Lei b. naiste pihik, liivistik `meitel oli kalvane krae; kalvast kraed olid kirjudat, `seisid `püsti `ümber kaala Emm c. attkaelal oli suur rae `ömber kaela - - kevade üppasid [isatutkad] öheteise `vastu, raed kohevil Pöi; Inimesed olid vanasti tugevamad. Katsu nüid koa `lamma kraest `kinni võtta, viib allavett Kei d. `soapa krae on põlve pial; `vinskidel on kraed pial Hag
3. fig pöösastel raed kaelas ja lipsud ees (põõsa ümbert niitmata) Vll; kraesse, kraest kinni turjast kinni ma `karga su `raadi `kinni ja vii su `tańtsma Muh; Akkas poisil kraadist kinni Emm; oo teineteise `kraadis `kinni ja venitäväd Mar; tä `joosis kohe kellegi `kraadi `kińni ja akkas vallatust tegema Kul; vissati `raadipidi toast `väĺla Var; akkab `kraadi `kińni ja viib külasse Juu; võta kraest kińni ja `viska `vällä, lori lõpõtõt Se; kraes(se) 1. (teise) süüks, mureks, hooleks Nää oli `tütrigül laps ja neh `naaburi mihe `kraesse `aeda Kuu; Isä ei `tundend `kirja, tegiväd isäle neli`kümmend `rupla krae Lüg; Oskab oma patud kõik teiste kraesse keerata Jür; teise `kraesse jät́tis selle tegemise Lai; 2. temä tei tõesele ike sada rubla `kraede (kahju) Nõo; jälle uma kol˽kopikat kraen (kaotatud) Har; krae vahele petta, peksa see oli säält krae vahele saand Jäm; sai krae `vaihhõlõ Vas; kange kraega 1. kõva südamega, kangekaelne Oo küll üks kurati kange raega mees, mette‿p anna järge Kaa; Kes `söuke `kange `raega naine oli, teise tuulingule ikka äi läind Pöi; 2. oli `kange `raega (tugeva kaelaga) poiss, `loopis nenda üle örre Kaa
4. pl kraed vanaaegne kaelaeheSim
5. laeva tekiavasid ümbritsev veekindel kateMus Emm Khn Hää Ris masti krae Emm; Kui viel kivä `laeva tuõmõ, selle `muega tulõb vesi üle ruumi ruä Khn; luugi krae; maśti krae on teki pääl, et vesi `maśti `mü̬ü̬da alla ei joose, krae äär on maśti `küĺgi `kinni `pantud Hää
6. sõim Kuradi krae, `iŋŋe ottab siest Kuu; mis sa nisukest kraed nüd riagid, sie tieb kõik sugu tükid ära Kad; oh sa koera krae ~ poisikrae VJg; lehmä krae ei `tahtnud väljän `õlla Kod; ei kraed ei lähä magama, `kärpse kraed Pal
krae2 krae Kad Nõo Võn; rae Kan Plv Se kraejalad `kraega laud `olli rehetaren kos `sü̬ü̬di; meil kraed es ole, meil `olli söögilavval neli `jalga; magamise krae `olli `kraika; ütest puust kaevetu mõhk `olli, kummagi otsa all `olli krae Nõo; `ku̬u̬lja kandass `kraega (surnuraamiga) Võn; pulmalavvaʔ oĺliʔ `raega lavvaʔ Kan
krae3, kraedkraad1
krau on vahel `krautab siden krau krau Kod
-krau Ls kriu-krau

odra- odra- `keideti `otra`taŋŋu`putru Hlj; `andas `otrajahu `kuoki `katridelle; `tiema `otrakäkkisi `kapsasuppi `sisse, et küll nied on iad VNg; `õtrajahudest tehässe `putru, vanast `keideti `körti Lüg; odra`lustjad jälle kasuvad odra`pöldus Jäm; odrakesi läind `kurku Khk; peetsilevad, odrajahust tehasse, kes tahab, teeb nisujahust ka Mus; läksid odrapäid noppima Pha; odravili oli küll nii lühike, et köige juurdega sai koogitsetud Jaa; See oli ea, ku odrakaraskid sai ja odrajahuleent `lörpida; Nii pisike odrakärbis oli, mees võis korraga selga võtta Pöi; odra`lõikuse `aegas, siis `köidi `pähkil; odramügamad tehasse `pandade `peale - - siis rotid ep aa ää mitte Muh; kel rukijahu vähe oli, see pani odrajahu leiva `sesse koa Rid; `kõlkad olid söömäpõhud, kisse odra`põhku alla pani Vig; rukilennase kali oo param, odralennas oo vali Kir; odrarehe sai ää kuevatud ja siis ää peksetud Vän; odrakaraskid päris ea `süia pühapää Tor; odra`kõlkad paremad ku alvad eenad Hää; kiedeti klimbisuppi, odrajahu klimbid sies Ris; meid `pańdi ikka korviga `korjama nied odrapiad ära, mis vikat oli otsast ära vött HMd; sepikuks `üiti ennemalt odrakakku Kei; [joobnud] olivad kõik laua `ümber nagu `murtud odrapiad JJn; vanast `tehti odratangupudru ja `viidi titepudru Kad; `Erned `tehti vahest rukki`kõrde, vahest odra`kõrde Sim; nävad `õśtivad kot́i seda `tangu ja‿s tegid õdra sõelajahu, said õdrasepikut Iis; odraokas pani loomad magama (tappis ära) kua, jäid sada`kõrdsesse `kińni Trm; õdrakuarik õli parem, nõnna üvä süädä, kui `tehti kala piirakad Kod; aned on odrapõllul Ksi; kui odraküĺvipääv tuli, siis perenaine pidi see pääv siasaba `keetma, siis pidi nii pikad odrapiad `kasvama kui siasaba Lai; nüid on käo kukkumene läbi, odraokas minema `kurku Plt Vrd ohra-

ora ora Kuu Vai hajusalt S, L Ris Juu Amb JMd Koe VJg Sim Iis Plt KJn M TLä Võn Kam San V(p orra), õra Lüg Jõh Iis Trm Kod varras, ritv, latt õra on üks raud `varras, õts `tehti tulisest, siis senega põledetti puu `sisse `aukusi Lüg; piibu varre `sisse `aetase oraga auk; ora ees, kera `keskel, tambi labi taga = kana Khk; tüiri ora keib tüiri `kääridest läbi Mus; ora sisse soab `räimid pistetud, kui pliida all `küpsma `pandakse Vll; Pitk peenike torn oli [kirikul] naagu ora `taeva `poole; Aava malgad ja kadaka orad, siis on tääda, et [katusehari] seisab mehe ea Pöi; Vεhene ora näidab tundisi (kellaosutist) Emm; Sööstipuul oli ora sees, selle pääle panti kanga pool jooksma; Teravad orad `kasvast `lehtede vaheld `välja (roosi ogadest) Rei; kus ta külbi poolele on jätnd - - `sõnna turgatse üks ora `püsti Mar; põletas tulise oraga, `pańdi tulesse ja `laśti augud `sisse Mär; ilma orata kuhi akkab värisema Kse; Ora ees, käärid taga, kera `keskel = pääsuke Han; tubaka kot́tis enne `oĺli piibu ora Tor; oraga sorgitse, ora on vana`aigne `soŕkimise riist Saa; emapuu `küĺges peenike raud ora, rool jooseb selle vahel Ris; raud pulk, ots oli teräv, `üiti põletse ora, `tehti tuliseks ja põletati `auku puu `sesse Juu; peenikene nägo õra Trm; pissäd terävä õra `kapsa `sisse, et suad [veest] `väĺjä võtta; tü̬ü̬d one kõik ripakille, õra tulen, tõene `persen (väga kiire on) Kod; palava oraga tehäss `auku `siśse KJn; orage `lasti kerip̀ul pulga `auke `sissi Krk; pojal esigi ora `persen, tõene tulen, kolmandaga susitass takast piltl Nõo; Kääneti ńää (linad) kokku ja˽tsusati oragõ˽`ku̬u̬t́sli lauva `küĺge Har; säks kükäśs havva pääle, poiśs tougaśs oraga˽timäle Vas; lõstol ommaʔ oragaʔ palotõduʔ mulguʔ siseh Se || keśv `tõmbas `orra (tõmbub kokku põua ajal) Krl

oras ora|s Jõe IisR, g -s(s)e hajusalt S, L Ris Nis Kei Juu Jür Koe IisK Ksi Plt Pil Hls, -kse Kuu Hlj VNg Vai Kos Amb JMd ViK; ora|ss San, g -s(s)e Pal Äks Lai KJn Krk Hel TLä TMr Võn Kam, -s(s)õ Võn Kam V, -ssa Trv; õra|s(s) g -se Lüg Jõh, -sse Lüg Iis Trm Kod

1. tärganud vili; orasepõld kui oraksed `nääväd tuld peräst `maarja `päivä, `kuivavad ärä Kuu; jäniksed `käivad oraksel VNg; põld on õrasess ja akkab `aljendamma Lüg; orased `tousvad üles Jäm; rugi oras ep tohi sügise pailu εε `kasvada mette Khk; loomad toppivad orase. kui korra maigu sohe soand, siis järjest orases Vll; Oras on `paergus küll kena, aga mis tali teeb, seda äi tea Pöi; oras üsna aljas Käi; põllutõugud söövad orassed mulla seest ää. tõuk, ää sa mette orassele tule Mar; orast on saand `äästud nõrga äkkega Vig; vili ajab orasele Lih; kui orased oo `koltsed, siss iä oo ää võtn Tõs; kui maa külmetand, lastase `lammad orasese Tor; külm võt́tis oraksed ää Amb; [loom] akkas oraksel `käima, ei `tohtind `lahti pidada VMr; õrasse ninad jo väljas Trm; vana juanipääv `mü̬ü̬dä, aga vili õrassen Kod; nu̬u̬r orass `tärkab Äks; võtnd laeguti orase `paĺlaks Pil; orass kasvass ku mõts kunagi Krk; ku kesi `pääde lääb, siss kägu enämb ei kuku, ku kesi orassen om vi̬i̬l, siss kukub Nõo; olliva ilusa orassõ Kam; nisuʔ omma jo orassõn Har; kesiv haud mako, tu̬u̬st no seemend saa eiʔ, a orass om hüä eläjäle Vas; kuiss naid jäneśsit saasi ar orastõ päält hirmutaʔ; poisi lät́si ar orastõ pääle (ehale) Se; `algõva d́oo orasõ tulõma `ussõ Lei; lü̬ü̬ orassõlõ üle päävä `määndse `üt́sä, ku um lämmi Lut
2. piltl a. (tulevikus loodetava arvel saamisest, võtmisest) Ädä `sunnil `tehti velga oraste `pääle, et sai `jälle `uued `püünüsed Kuu; Sai `naabru mehelt `sieme oraste `piale, oraste pial elabki IisR; See asi jääb paergus niid küll oraste peele Kaa; võtan oraste `peale su kääst Juu b. (alakeha paistmisest) `Enne ei õld `piiga`lapsel `püksi jalas, sis - - `juhtus ka, et iest `paistas, sis emä `üidäs, et kits lähäb õrasselle Lüg; `Vaata, kuidas sa istud, sul kitsed orases Krj; kits lääb orakselle, istu vähä viisakamast VMr; kits lähäb õrasselle, `vaata, uks one `lasti (püksid eest lahti) Kod; suur tüdruk, kas sul äbi ei ole - - kitsi lääve orasel Krk; kata perseʔ, sul lätt kit́s orassõllõ Plv

orav orav Kuu Khk Krj Pöi Muh Rei LNg Rid Kse Var Saa Ris Hag Juu JMd JJn Koe VMr VJg IisK Plt KJn M(g -e) Nõo TMr, orav|as (-b|as) hajusalt L, Hag Se/-ass/, õrav Lüg Jõh IisR I, g -a; orrav Urv Räp Se, g orav|a Puh Nõo TMr Ote Rõn Rõu Plv Vas Lei, -e San, Krl; n, g orava VNg Vai Jäm Khn, orave Krk, orabu Phl; ppl oravõid Har koheva sabaga väike näriline õravaid ei õle saand nähagi sie suve Lüg; oravad `juoksod, savad `püstüs, üest puust `toise Vai; orav nönda siutsib ülal männi ladva pεεl Khk; Oraval on juba tali kasukas selgas Pöi; orabu on puu `otsas Phl; oravas süöb käbisid ja `pähklid Kul; orava änd oo kui viht Tõs; Poisid läksid oravid taga ajama PJg; läks orava jahile Ris; ma ei nää küll `ühtegi oravad siin JMd; orav `juoksis küini katuksel VMr; õravid on punasid, mõni on vesiaĺl, mõni on pruunakas Kod; orav ei sü̬ü̬ muud kui käbisid KJn; orave rü̬ü̬st `pähklit Krk; roniss nigu orrav kõjo `latva Nõo; ei ole trehvänü oravat nägemä Ote; oraval um pesä tettü, nigu varõsõ pesä Rõu; ta kah vana`tütrek, ega tedä inäp nüüd `kiäki ei võtaʔ, ta jääss nüüd kodo oravit `haukma (üksildast elu elama) piltl Plv; tulõ oravass mano, küśs: häŕg, häŕg, mis saʔ mu `hainu sü̬ü̬t Se; orrav, tu `kargass puust `puudõ Lei

prae- praadimis-; praetud `kietasime `jälle neid `suola`silku - - ega tahagi igakord praekala Jõe; meil ei õle prae`ahju, aga siin `metsävahil `jälle on Lüg; `vueti prae`pannud `ahjust `vällä Vai; See raeahi küpsetab east küll; `Õhta tegid panni peal rae`tuhlid Pöi; koha oo jälle praekala, vemmad oo soolakalad Rid; tuleb `kange praeais Mar; ta `olle toond raeah́o, aga `olle suur olnd Mih; praekala tehässe pulma ehk pidu aal, viäretätse jahu ja munaga ja `pantse ahaju suure pańniga Kod; [õunad] `pańdi pańni `piale, vekesemad prae`pańnidega `kuuma `ahju Lai; mõni tegi `sousti ja prae`rasva, praerasu käib igäle `poole KJn; raeliha tetti, sääl olli egät `raadi Krk

prat parajasti ma `ollen talitaja prat Phl

prau prau Lüg Mar Juu prauh kukkusin prau `vatsuli põrandalle Lüg; iga `öösi `löödud uksed prau ja prau `kinni Mar; mehed rabasid, `võeti vihk `kaenlasse ja `ańti, ladvad `vasta `seina prau ja prau Juu

raa raag2

rae1 rae kosk Narva rae, raess kukub vesi `alla Kod

rae2 rae Ran Nõo Võn Kam Rõn Plv Se raiesmik iluss ain raen, `mõt́li, et - - nüid aan karja `raede Ran; sääl `oĺli `raesit paĺlu, no küll olli `marju Nõo; kikkapüksi, na kasvasse niidi `vi̬i̬ri pitti ja rae `vi̬i̬ri pitti Kam; `ulka `lehmi, viisime `lõ̭aga käe otsan sinna rae pääle Rõn; mõtsah om rae, puu `raotu päält ärʔ Se

rae3 krae1, krae2

rae4 rage1, rahe1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur