[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

enseldama2 enseldama Pöi Muh Emm Khn/-ämä/ Hää, ents- Emm(i-) Käi Phl(h-, hi-, hilts-) Hää(-ds-); `en(t)seldämä Kuu
1. esmakordselt merelsõitjat vastava kombe kohaselt ristima (hrl ekvaatori ületamisel) kes läheb Paldimerest `välja, siis enseldakse Pöi; Meremihi intseldata mitmel pool küll Gullina otsas, Nordkapi otsas, Kap-Orni otsas ja üle ekvaaturi söitas Emm; kes esimest `korda pεεva alt läbi `söitvad, neid entseldakse Phl; `Purjulaevaga sai juba ennemä Taani `väinest läbi `käüä, suas enäm enseldä `ühti Khn
2. karistama; peksma Kas said `jälle sedä`kerda kodu `enseldädä Kuu; Entseldab oma `koera Emm; `kargab pεhe `kinni ja entseldavad meni naljaga, meni `tööga (tõega) Käi; Olõks tõ `nuõrna `rohkõm enseldä suan, siis olõks nüüd mehed kua oln Khn; Pahategijal entseldadi nahk täis Hää

ergutis1 ergutis Kse VMr, -dis Khk, -tes Juu Jür JMd Koe KJn, g -e, g -tse KJn; in ergutses Muh
1. ergutus, virgutus; (tegutsemis)hoog `matsabe `olle ussid ergutses. siis nad `pöörvad teised küljed ja `noolivad kivi Muh; tänä `öösse tuli natuke `vihma koa, se teeb koa ergutest viĺlale Juu; mõisa mehed panid obuselle saba `alla nõgekseid, et tegime ergutest Jür; pane viel ergutest (lisa puid) pliida `alla Koe; pane supile ergutist `juurde nagu `ernesupile [külma vett] VMr; viinapiisake kulub ergutses ärä ikki küll KJn
2. ahjusuule tehtav lõke leivaküpsetamisel see (lõke) sai ergudiseks kutsutud, selleks `tarbeks et tuul ep vää `ahju `leibade `pεεle Jäm; taarist ahju suu pεεl natune ergudist teha, et leevad küpseks Khk

iiletis iiletis g -tse Muh, -dis g -e Jäm Khk märgutuli; väike lõke mis iiledist sa sii teed Khk; `koldes oo vahest neh `sõukest iiletist mis põle `õige tuli mitte (põleb sinise leegiga) Muh Vrd iile1

iitsatama iitsatama spor Sa, Han Kad Nõo Har/-ds-/, `ii- Kuu Lüg IisR häält tegema; (sõna) lausuma, (edasi) rääkima Minia ei võind mitte `iitsatadagi Lüg; `Katsu sa `iitsatata, siis saad sugeda IisR; meni‿b `julgu `vastu iitsatagid; s‿iitsada `moole midagid Khk; Loomad täna nii vagusi, mitte kedagi äi iitsata Pöi; Kaeʔ, et sa˽tu̬u̬st kellegi ei iidsadaʔ Har Vrd iiksatama, iiskama1, itsatama

jagadus jaga|dus g -duse Jõe Kuu(g -dukse) hv Hlj, VNg; -vus g -vuse RId(g -vukse Vai); -(j)us(s) g -(j)ukse Kuu; jägadus Kad juukselahk `Enne kes tahid `toistest torejammad `olla piid jagaukse `toise `korva puol Kuu; ema `ütli: ken jagadust pähä ei tie, sie `eksi `metsa VNg; jagavus on mend sego Lüg; `sirge jagavus Jõh

jahutis jahu|tis Muh, -dis g -dise Jäm Khk, -tes KJn, g -tese JMd, -tse PJg; -tess g -tese Puh
1. jahutamine Mine too see jahutse nõu sealt õuest aia otst́ ää PJg || annan sulle kua podelist natuke kielejahutest JMd Vrd jahutus jähüdüs
2. fig lahutus (tunnetest) meele jahudis Jäm

jahvatis jahva|tis g -tise Vll Kse Kos; -dis g -dise Khk; -tes g -tese Mar Mär Vig Ris HMd JMd Koe Plt Puh, g -tse KJn Vil
1. a. jahvatatav; jahvatatu, jahvatamise saadus kas `veśkil oli täna ka paĺju jahvatest Mär; `viisin jahvates `veśkil Ris; jahvatakse liht jahvatest HMd; mul on jahvatise `viĺla kaks kot́ti; lase ma lasen oma jahvatise läbi Kos; `veskel on kõiksugu jahvatest KJn; terädel on kiid jahvatse juures Vil b.  jahvatamine oli suur jahvatese kord ees Mär; jahvatese kord tuli minu kätte JMd
2. lobiseja sa nao va sur jahvates Mar; on üks va jahvates Koe; küll see aga on jahvates Plt
Vrd jahvats, jahvatus

jalutus(e)|käik jalu|tus- Jäm/-dus/ Iis Trm Har, jalutuse- Kos Plt jalutamine, kõndimine lähme tieme ühe jalutuskäigu Iis; teil om `täämbä viil jalutuskäüḱ käümäldäʔ Har

jedsi g, p jed́si, -ds- säru, mahv ma ti̬i̬ sulle üte jed́si `taade [öeld hrl lapsele]; ma anna su taguotsale jedsi (annan peksa); ma tei tälle jedsi – pańd `ju̬u̬skma, et jala es putu maa `küĺge; läits noore obesega `sõitu, `sõitse väegä kõvaste - - [pärast ütles] no‿ma tei tälle vi̬i̬l jedsi Kam Vrd etsi

jos jos Lut Lei(-ss; d́os) konj (alustab tingimuslauset) kui jos tulõ tuul, aa piĺve ettepoolõ; jos muna om valmis, siss süüʔ, a kui ei, siss keedäme viil; d́os sa tulõdõ sess ma `paata Lei

juuretis juuretis g -e Khk/-dis/ Vll Vig Amb Kad Trm Lai Trv/-ss/; -tes HJn Hel, g -tse Juu, -tese Pee Plt Puh käärimis-, hapnemis- jm protsessi kiirendav alge: leivanõu kaabetest toores tainapätsike, mis jäetakse järgmiseks leivateoks; kuivanud tainas leivanõu küljes vahel pannasse levale juuredist sega, siis kut taa‿p lehe muidu `apnema Khk; kui leiva vesi `pańdi, `tehti [`kroape kakk] `kat́ki, siis oli apu juuretes sies HJn; kui `leiba `tehti, jäi tainast `aśtna `külge, `kuivas `sinna ära. juuretis `ańti `loomade kätte. aga mis `värske `taina ära kraabid, sellest teed juure kakku Lai; kui apatass `leibä sis pandas anumade juuretest `alla Puh || tükike vana võid (võitegemisel) `pańdi koore `ulka võid. apu piim `pańdi rõesa `ulka. see on siis juuretese panemine Pee; Vrd juur1, juurets, juuretus, juuritus, juurutus

jäitsetis jäitse|tis g -tise Kaa, -dis Khk Mus härmatis, külmunud udu puud oo `ärmes. jää mis sεεl küljes oo jäitsedis; jäitsedis, seda sajab puude küljest maha. oomiku puol `pehme ilmaga Khk

kaagutus kaagu|tus Rei/-dus/ Tõs Tor Kos/koagu-/ VJg Iis Trm Hls, -tus|s Nõo Krl; `kaagutus VNg IisR, `kaagodus Vai, g -e
1. kaagutamine kana kaagutused VNg; kikka kaagutust oĺl `üüse kuuldaʔ Krl || hum (munast) se on üks kana kaagutus Trm
2. jutt, loba oh sinu kaagutus on kõik tühine Iis

kadedus kade|dus Kuu VNg Vai eP(-dos Käi) M, -duss TLä KodT Kam, kadõ- San, g -duse; kadõdu|ss g -sõ Rõu Plv Räp s < kade
1. kadetsus, pahatahtlikkus äga kadedus inimeste seast ep kau Khk; vale viib vilja välja `pealta, kadedus viib kalad meresta Muh; peab viha ja kadedust südames Emm; kadedos kaudab kalad merest Käi; see oli kadeduse jutt Mar; ta mingu või kadedusest `lõhki Mär; kadedust on `ilmas paelu Hää; kadedust otsani täis Juu; eks ta kadeduse pärast teind seda Lai; reagib `selgest kadedusest kiusujuttu Plt; viha võtt viĺla põllult, kadedus kala merest Trv; ilm`kurjust ja kadedust täüs Hls; `kurjus võtab kulbist, pahandus paast, `ahnus aedast, kadedus `kamrest Krk, viha võtab viĺlä väĺläld, kadeduss kala järvest; läits tõese `pääle `kaibama, no mes säl muud `oĺli kui kadeduss; kadeduse peräst om paĺlu `kurja tettu Ran; oh sedä kadedust ja `õelust, mes siin ilman küll om Nõo; inemiste seäh um kadõdust ja `ĺähkust Plv
2. kaetamine nõia kõllaʔ tegevaʔ hooḿatsõst, ku̬u̬ keedät. `pruuḱtass kadõdusõ `vasta Räp
Vrd kadejus, kadõhhuss, kaedus, kahedus

kahandus1 kahan|dus Jõh L HMd Juu Kos JMd, -tus Hls, -duss Krk s < kahandama `kindal oo kahandus Tõs; iga `varda otsa pialt `tehti soki kahandus HMd; kahandus tuleb teha `õigest kohast Kos; suka kahandus JMd; kuhjakahantus Hls; vanast kahandide ümmer`tiiru, nüid suka kahanduss om küĺle pääl Krk Vrd kahendus

kahendus kahen|dus Hlj RId(-tus Jõh) kahandus `kinda kahendus VNg; `Varrastega kuud, sis kahendused `külgide `pääle, aga `massinaga `kuotud sukkadele tehasse kahendus taha Lüg

kallerdis kallerdis g -e Jäm Khk Sim Lai, -des Kei, -tes Ris, `kallerdis Jõh kaller Magusa `kallerdist tehasse nüüd ka Jõh; Öuna vöi marja kallerdis oo kena söömine Khk; Ma söi süldikausist kallerdist `tuhli `körva Kaa; süĺdi vedel kallerdab ära, `üitakse kallerdes Kei; mürastand piim, - - nigu süĺdi kallerdis väriseb Sim; kallerdis on süĺdil Lai Vrd kalle2, kaller, kallerdus, kallur

kannatis kanna|tis Sa(-dis Jäm Khk Mus, -tes Kaa Krj Pha) Muh Kse Han oode anna kannatist, siis pere ep söö nii pailu Jäm; vötame kannadist `seltsi, siis pole tarist koju `tulla Khk; löuna‿p jöva millalgi `tulla, vötame kannatist ka Mus; Enne pöllale minemist `veeti kannatist Kaa; kahe söögi vahel tuuakse kannatist Pha; kannatist `vöötakse ikka töö vahel, muidu‿p jöva sööma`aega ää `oota Vll; Ma tõi kannatises `sooja `leiba näsida Han Vrd kannatus3

kannatus1 kannatu|s g -se eP(-dus Jäm Khk Emm Rei) Hls Lei, -ss g -se, Trv Krk(g kannatse) Puh Nõo San, g -sõ Kan Krl Har/-n-/ Rõu Vas; `kannatus g -e Hlj VNg Lüg IisR, -du|s Vai, g -kse Kuu
1. kannatlikkus, püsivus Küll se moni inimine on nüd `järsküne, ei kohe ole sidä `kannadust mitte terä; sel on hüä `kannadus Kuu; `tõine `pitka `kannatusega, `tõine äkkine Lüg; kannatus on keige kallim rohi, kut sa sedissi laimu `aśju jouad ära kannata Jäm; ons sool `töösti nii vähe kannadust, et sa‿p jöua ää `oota Khk; se `söuke piru mees, äkine, pole kannatust mitte Jaa; tal oli pitk kannadus Rei; tal ei ole kannatust mette jumala `õhkagi Mar; selle kuradiga peab olema `iigla kannatus Tõs; kannatus lõppes `otsa Tor; teesel oli pikem kannatus, `jõudis `rohkem kannatada kui teene Juu; nad (härjad) läksid väga `aegapidi, nendega pidi olema kannatust Kos; kannatus on kõige parem rohi Pal; on ikki kooliõpetajal küll kannatust nende rumala lastega Vil; ää kannatuss olgu temägä läbi saia Trv; kae ka vesi kuum om. ei oole, `seante käe kannatse om Krk; temä om pikä kannatusega, ega ta vihatsess ei saa Nõo; sul ei olõʔ kannatusõ kibõnat Kan; piat olõma inemisel kannatuss, siss saat ilmast läbi Har b. fig (suurest kannatlikkusest) Kes väimeheks lihab sellel peab looma kannatus olema Pöi; Siis peab küll ärja kannadus olema Emm; Obuse kannatus, si̬i̬ on väga suur kannatus Hää; päris obuse kannatusega JMd; `vaesel inimesel õlgu `mõisaobese kannatus Kod Vrd kannahtuss
2. piin, vaev, valu, häda; kannatamine sel inimesel on `palju `kannatusi VNg; kül tal oli palju kannatust ja valu Mär; kannatuse `juures `ammad `risti suus PJg; temal olid elus küll `rasked kannatused `kanda VJg; ike kole kannatus, kui lu̬u̬m piäb vedämä kaal `kat́ki Kod; ta `ku̬u̬le kannatusõ kätte Hls || fig ku sa ilman elät, siss olet joba kannatuse ahjust läbi käenu Trv

kannatus3 kanna|tus Vll Mar(-tos) SJn, -dus Jäm Käi Rei, g -e oode `Enne `teele minemist `vöeti ikka kannadust Jäm; veta natugene kannatust, pisigeine `söömine sööma vahel on kannadus Käi; Tulge `vetke natust kannadust `enni kui toit tooda Rei; toon `teitele kannatost koa Mar Vrd kannatis

kargutus `kargu|tus g -tuse Lüg, -dus g -duse, -tuse VNg, g -dukse Vai
1. keeduvesi, -leem `vorsti `kargudus jäi järele, moni tege `pilku `sisse, siis saa `liemest VNg
2. hernehirmutis kui kanad tahivad `kapsa `aida `mennä, siis `pandi `jälle `kargutus `sinne Lüg
3. paosolek soa aeal oli pali `karguduksi Vai
Vrd kargutis

kasak(as) kasa|k Kuu Kod Ran San V, -kas Lüg Trm; kassa|k Jäm Khk Rei Ris Vil Puh Rõu, -kas Sa(-gas Khk Muh) Rei L(kaatsakas Mih Aud) K I Puh Rõu; `kassa|kas VNg, -gas Vai; katsa|k (-ds-) M; g -ka Kuu Lüg Sa L K I Puh Har, -ga Vai Jäm Khk Rei Har Vas Se Lei, -ku Vil M Ran San Plv Räp, -gu Krl, -ki Ris, -gõ Rõu
1. tsaariarmee ratsaväelane; ratsapolitsei Kui viiendal (1905.) `oastal see karistussalk `siia tuli, siis seal `ööti koa kassakid olnd. Kassakad olnd kõige `jõhkramad, õnnetumad, kes nende käde sattund Pöi; kui `rantsos `Moskost `väĺla läks, sis aeasid kaatsakad neid takka, küll sis Punapardil jalad all olid Mih; uŕadnikud, nied said kassakast ka nimetetud VJg; kassakad olid `kanged sõjamehed Plt; kasakil ollu nuudi kähen Trv; liina huulitsidõ pääl oĺli kasagaʔ; kasagaʔ śjo hobõstõ vägi Se || väikest tõugu hobune kassakad olid `veiksed obused Lai || fig (üleannetust poisist) No niisugust kassakat pole ma enne näind Mar; poiss oli justkui kassakas, ei `kuuland sõna Kei; oh sa va kassakas Koe
2. vallakäskjalg; kohtuteener valla kassak väab käsud `ümber Jäm; `enne `oĺli kassakul `käimene, mine `sinna `alla järve `vi̬i̬re `käsku `viimä Vil; kasak `veie paaveskõid kätte, kel `kuhtu pääle tullaʔ oĺl Har; kasak om `kanturin Lei

kasvatis kasvatis Krj Pha, -dis SaLä, g -e
1. kasulaps vöttas omale kasvadise, `vööra lapse oma kasvata Khk Vrd kasvatik
2. labakinda või suka laiendatud koht `pöila `varda `peele tehasse kasvadis Khk

kasvatus kasva|tus g -tuse SaId L K I M, -dus Jäm Khk Hi(-dos), -tuss T/-tess Puh/, V(kasutuss Plv), `kasva|tus g -tuse VNg IisR Lüg, -dus Kuu(g -dukse) Vai s < kasvatama
1. kasvatamine See pole lapsest sandik `õiged kasvatust soand Pöi; laste kasvatess om jo ka rasse Puh; kala kasvatusõ tiiḱ Krl Vrd kasvandus
2. idandamine viĺä kasvatuss, mis seemend kasvatat Se
3. silmade arvu suurendamine kudumisel sukka, `kinda `kasvadus Kuu
4. a. kasvatusmaja, lastekodu isa võttis teise naise, `meiti `pandi kasvatuses Var; `säitsme `kuune laits `olli `võetu sinna kasvatusi Nõo Vrd kasvandus b. kasvandus; loomade või taimede kasvatuse ja aretuse koht Lastel pidade nüid ega öhel suur jäneste kasvatus olema Pöi

keerdus1 `keer|dus spor Sa L K, `kier- VNg JJn ViK, `ki̬i̬r- ~ `kiir|dus Hää Saa KJn Vil adv
1. keerdudega; kortsus, krussis lõng on `kierdus ja käppäräs Lüg; raksid tükkis `keerdus Khk; Palakas `keerdus all Han; `Su̬u̬kras on ta (lõng, köis) siś, ku nii pailu `ki̬i̬rdus on, et jängad `sisse lü̬ü̬b Hää; lõime on `liiga `kierdus (tihe) JJn; kui korrutad, ei tohi üks lõng laum `olla ja teine `rohkem `keerdus Plt
2. rõngas, rullis vigasti tera on `kierdes, kui vigasti on mütti`mulla `unnigusse `tautu VNg; vöi tahad sa teha `keerdus (pööratud) `silmi, siis tuleb teine silm teist, üks on keertud silm, teine pahupidi silm (kudumisel) Kär; uśs magand `keerdus maas PJg; tigu kaŕp on pisike nagu nööp, `keerdus teine Nis || pani oort ajama, änd keerdus taga Kaa; `Tõmma nii, et nahk jalatalla all `ki̬i̬rdus (kiire) Hää
3. kõver, viltune; keereldi, keeruga mõni puu `keerdus, sest ei saa kedagi teha Mär; ku kivi pialt viltu ja `ki̬i̬rdus oo, ega siis ei saa ju jahvatada Var; umalad - - oo ümmer puu `keerdus Tõs; `riivlest tuleb kuuĺ `kiirdus `väĺlä Saa; `kierdus puu, ei lähe `lõhki, on kieruline üstkui voki pial korutatud lõng VMr; puu on `kierdus, kui lõhestad, ei saa ilus (rehavars) Sim; `kiirdus repp KJn || jäbur vöi joobakas [mees], lapsed on köik `keerdus (loogus, reas) ta ees, seda meest ma karda Vll; silmad `keerdus nagu va pöörispea kullil Muh

keerutis keeru|tis Vll Muh LäPõ Kse Tor Kos(kie-), -tes Hää JMd(kie-) Puh, -dis SaLä; g -e
1. tuulekeeris, tuulispask igavene keerutis läks Muhust läbi Muh; tuule keerutised keevad vahest Tor; täna on `kanged tuule kierutesed, `vihma tuleb JMd Vrd keerand, keerend, keerutus
2. keelekandja See‿b räägi piret ka tött, igavene keerudis Khk Vrd keerutaja1

kehkendis kehken|dis Tür, -des Juu kehkenpüks kui mõni kehkendes on ja kiidab, [öeldakse] mis sa kepsid enesega Juu; on sihuke kehkendis, ei ole `ühtigi tõe olemesega Tür Vrd kehken(di)vei

kekkerdus kekker|dus Jõh IisR, -düs Kuu kergats Küll see `tütrik on vade kekkerdüs, `aeva `vahtib `peilist `hendäs `ühte`puhku Kuu; Sie plikka on küll alles kekkerdus; nagu vana kekkerdus laseb oma joru Jõh; `Oitku seda tüdruku kekkerdust, `muutku `kierutab `poiste ies IisR

kekutis keku|tis Muh Han, -dis Jäm, g -e kergats üks kekutis oo, ega põle `õige inimene mitte Muh; Kekutis tahab ennast `tähtsas tiha, kõik jutt ja liigutused oo `väĺla`paistvad; Kekutised ei tee iad tööd Han Vrd keku(ti), kekuts, kekutus

kenudis kenu|dis Khk, -tis Ans edev, ennasttäis, pahur See va üks kenutis eit oo Ans; oli üks va kenudis inimene; see va kenudis loom (pahur) Khk

kergendus kergen|dus hv eP, -duss Puh San, g -duse; -düss Krl, -düśs Se s < kergendama; hõlbustus tiumehed `piavad mõisniku kääst `nõudma omale kergendust ja lühemad töö`pääva Kos; nuʔ om hobõsõl kergendüśs – tuĺl paremp tii Se || vabastus (sõjaväeteenistusest) ta esimene pueg, ta ei läind `teenima, ta sai kergendust Mär Vrd kergitus

kergitis kergi|tis Kul Mär Vig Han Mih Jür, -dis Khk, -tes Vig Nis Kei Juu JMd Äks Plt, g -e
1. kergendus, hõlbustus juustu`möister - - keele kergitiseks `εεti `juustnik ka vahest; sörmikad, sedasi keele kergitiseks itelda Jäm; kui `aige inimine param korra on, siis `eetasse: jo si surma ees üks kergidis on Khk; tal oli sellest vaev, et oli `koerust teind, aga kui üles tuńnistas, sai sellest kergitest Juu || `antsin talle vähe südäme kergitest (viina) JMd
2. a. õlgede puistamisel korraga haaratav kogus kui reht `pekstasse, siis kergitis oo `puistamise `juures sületäis Mär; ühöst õleviho kergitisest saab kolm neli pooli`vihko [katuse jaoks] Mih; sokutan rukkid pea seest `väĺla, siis panen `talle sideme `peale, siis on õle kergites Juu; kaks kergitest käib ühes kuos, ega õle kuod suuremad põle JMd b.  pl rehepeksumasina seadeldis põhu eraldamiseks teradest Kergitised - - hoburehepeksu masinal Han
3. pärm; juuretis; eelkergitus pärm `üitakse koa tõusandus ehk kergites, kergitest `tarvis Kei; kergitist `pańdi ainult õlle `sisse, enamiste oli `ankru põhjast saadud vana köśt, kui köśt oli ka vahest kergitis Jür; saia tegemise `juures tehakse enne kergites `vaĺmis ja siis pannakse `taina `sisse JMd; pane kergitest kah saia sekka, ega mud́u sai ei `kerki, kui kergitest juure ei `panta Äks; saia kergites (pärm) Plt
Vrd kergits, kergitus

kerites|pulk keri|tes- Khn, -des Ris keripulk keridespulga pial akatakse kera kerima Ris Vrd kerituspulk

ketsu1 ketsu Hls Krk Hel/-ds-/ Vas/-o/, ket́su Hää
1. edev; elav, erk, püsimatu Mede laps päris ket́suks läinu. Oh sind ket́sut küll Hää; om üits igavene ketsu, ei tää kudas ta neid mokke säeb või Hls; kedsu om, ken ei kurda paigal, lu̬u̬m või inimene; sa olet ku ketsu kunagi, ei kurda puil ega mail Krk || Ossav ketsu (lambast, kes ei lase end kinni võtta) Hel
2. a. (nöörita) vurrkann höörähüdä, tsõõr juusk, pulgakõnõ peräh, oĺl ketso; näpo tõmmati ketso `juuśkma Vas Vrd kets1 b. kedervars – Vas

kidsistämä kidsis|tämä Puh Plv Vas Se/-d́s-/, -tõme San, -tõmõ Krl kidinat tekitama kanapoja kidsistävä Puh; tuuĺ kidsistäss puud Krl; kidsistäss `värju Vas; `ośju kid́sistät Se Vrd kidistama1

kihltus `kihl|tus g -e Jäm Khk Mus/-dus/ Phl/-tos/ kihlus kui pruudid lugemas keisid, siis `peeti `kihltussi Khk; `öhta tulid koju ning akkasid `kihldussi `jooma Mus Vrd kihlatus, kiheldus

kiiratus kiiratus Khk Tõs Tor; `kiiratus VNg; kiiradus, -des, -dis Jäm Khk
1. kiljatus, karjatus üks kiiradis keis, lapsed on ika `koolist εε tulemas Khk
2. kisakõri, kiljuja Mis sa kiirud kut va Rummu kiiradus Jäm

kikerdis kiker|dis Pöi(g -e) Rak, -des KJn
1. mätsak; käkerdis Äi meie minija oska‿b veel leibu üht üles teha, tulevad muidu ühed kikerdised; kõik õue oli suri lume kikerdisi täis; aasid sured eina kikerdised poolmärjalt küüni Pöi
2. „püsimatu, rahutu“ obune on peru – on üks kikerdis Rak

killas1 killas Jäm Saa Trm Ksi Lai Plt `killas Kuu/-ss/ Lüg IisR Juu, `kil|das Kaa Pöi Rei Kul(`kiĺ-) Mär(-des) Tõs JMd Tür Pil;`kjõldõs Khn
I. adv
1. seas, hulgas, kambas; karjas `luomad `süöväd kaig ühes `killas Vai; Ah, nee oo sääl ühes kildas keik Kaa; sial `kildas ma ei ole käind Mär; akasivad `mõisniku `põtrasid `laskma, tõid kodu ja `taṕsivad, kis säl killas olid Ksi
2. hädas, kimpus rabeled, oled sellega killas, millest jagu ei saa Lai
II. postp seas, hulgas, kambas nüüd olen vanue inimeste `killass Kuu; Tia kas `ongi nüüd `rüövlide `killas IisR; Taal oli üks veerand talu `kohta, ta oli ikka talu meiste `kildas Pöi; Nende lakõvaśsikatõ `kjõldas mia ei taha `olla Khn; kelle `kildas sa oled, nende `leiba sa süed JMd; Kolmkümmend uastat õli kroonu killas Trm || laps on `aiguse killas Plt
Vrd kilda, kildan, killan

kimbutus kimbutu|s g -se Kse KJn Puh(-ss), -śs Se, `kimbu|tus VNg -dus Vai
1. kimbatus elus on `palju`kimbutusi VNg
2. peks sa oled täna juba kimbutust saand Kse

kinnitus kinnitu|s g -se eP(-dus Jäm Khk Rei; -ńn- Kei Juu/-tes/ Kod Äks Lai Plt KJn, g -zõ Lei; kinnits g -e Muh; g kinnitse KJn), -ss M(kinnits g -e Hls Krk) TLä San; kińnitü|śs g -se V(-ss; ḱiń(n)itus Lei, `kintüśs Se; kinnitu|ss g -sõ Krl, -sõ Rõu)
1. kinnitamine; kinnitus-, kooshoidmisvahend; pide Sie [reeaisa] `kińnitusaas võis olla `tehtud ka `ninda, et oli üht`aegu ka seba`vitsa `kińnitusest IisR; paneme kinnidust (tuge) `juure, siis seisab Khk; Saab tööriistad-asjad püsut kinnituse (suletud ukse) taa panna Kaa; mõni tükk [müürist] ripub küll nagu õhus, et kusagil tal änam kinnitust ei ole, aga maha koa ei `lange Mih; siad nõnnagu linna turul, ei õle `koskil kińnituss, kõik väred `kat́ki Kod; `kamre ussel `panti kammitsetabakse ette, muud kinnitust es ole Krk; ja liiva sośs - - es saa `auda `kaiva kah, [liiv] ju̬u̬sk `sälgä, üttegi kinnitust es ole maal Ran; `jalgul ei ole kinnitust midägi Nõo; kinnitüse vits (laudnõul) Har; Ku lodi `saisma jääse visatass `jaakur lod́ja kińnitüsest `põhja Räp || takistus `tütrigu puold õli `kinnitus õld, et ei saand viel [mehele] `mennä Lüg || (kangalõime edasilaskmisest) lase kinnitust; kinnituse vahe Tõs || kinnisti ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske, sii om neile (värvidele) kinnituss kige `rohkemb Hel
2. tõendamine, tõendus; (korduv) ütlus, väide; tagatis ta‿s ooli mu kinnitusest midad, muutkut läks minema Khk; Jah on ju see laulatuse kinnitus Pöi; `andis võla kinnituseks obose pandiks Mar; sepp makst sada rubla [kontrahi] kinnituse raha koa Kos; laalatus on nagu üks kinnitus, mes inimesed `puari paneb Kod; võla kinnituss Rõu; oĺl käsiraha käen, tu oĺl nigu üt́s `kõnnõ kińnitüss Räp
3. kindlustus, kindlustamine `maksime maja kinnituse raha Tõs; elukińnites Juu; ei makst kinnituse `maksu Plt; varanduse kinnituss Trv
4. eine, jook leib ja silk on südäme `kinnitus Lüg; vöta südame kinnidust Jäm; süda oo naa vesiseks läind, siss `võetasse kinnitust Vig; si pipra viin ja piiritus si on mu inge kińnitus (lorilaulust) Kod; `süäme kinnitusess om eering ää, vai kilu Ran
5. tav pl väitused, tuhud ni̬i̬d kińnitused on mõnel arvad; ku kińnitused akavad `käimä, siis jääväd suured valud maha Kod; siis tulevad ni̬i̬d kõvad kinnitused, kui laps sünnip parajasti Ksi; ku kinnits akkass `käümä, sõ̭ss iki looduss et tule Krk; kui vi̬i̬ om ärä lahenu, siss tuleva emäle kinnituse Nõo
6. suletud olek; vangla kanad o nüid kinnitsis koa, nad ep mune Muh; kana `pant́i ḱińnituzõdõ (kinnisesse ruumi); mi̬i̬ž́ `oĺli ḱinituzõn (vangis) Lei

kipitus kipi|tus VNg Mar Tõs Tor Plt Hls, -dus Khk, -dos Käi(kepi-), kibidus Kuu, kippitus Lüg, g -e; kipitu|ss Puh, kipitü|ss Plv, g -se kipitus, valu; kirvendus nüüd läks kippitus üle Lüg; kurgo sees on üks kipidos, se on kipidose köha Käi; nii `kange kipitus käe sees Mar; jälle jala kipitus käe Tor; mea ei jõvva sedä kipitust är kannate Hls; `süäme kipitüss Plv

kirmetus kirmetus JJn Kad Trm Lai Pst, `kirme- R(-dus Jõe, -düs Kuu), g -e kirmetis vähä `kirmedust (lund) tuleb maa `pääle Jõe; `Üösel oli vähäkäse `külmänd, on juo `kirmedüs viel pääl Kuu; nuor jää, ei `kanna pääl, üks `kirmetus on pääl Lüg; Tuleb üö`külma, võtab `kirmetuse sügise maha IisR; veke õhuke kirmetus `rasva `kerkiski `piale; raputasin lehmale õlekirmetuse `alla Kad; koort piale ei tule [piimale], mud́u veike kirmetus Trm Vrd kirme, kirmitus

kiuste1 kiuste eP(`kiuste Khk Rei Ris) M(`kiuste Hls) San, `kiuste R
1. kiusuks, nimme, vihuti a. adv Mul on se `ükstäs kaik, mes külä inimised `kiuste `rääkiväd Kuu; See on just kiuste tehtud Jäm; ta teeb kohe nagu kiuste Mär; teeb seda üsna kiuste Kse; tegi kiuste aia ette Tor; sa reägid kiuste Juu b. postp läks miu `kiuste mänemä Vai; teiste kiuste `pańni raavi `kińni Tor; teste kiuste läksi mehel Hää; tieb oma kiuste JMd; ta nagu kiuste teeb Trm; siis tikuvatki nigu kiuste alvad asjad tulema Lai; ma‿das (tahaksin) sedä tettä sinu kiuste San
2. kõigest väest püüdes; võidu ma `katsusi kiuste suppi `otsa, muidu jääb `seisma Khk; kui oopkauba tööd o, siis tegavad üksteise kiuste Muh; jooseb `kiuste Hls
Vrd kiusta

kobrutis kobru|tis Han, -dis Khk, -tes Plt
1. kerkinud, kohevil; vaht maa sur kobrudises puhas, vahel `külmab, vahel sulab Khk; piima kobrutes Plt
2. fig lobiseja, latraja See inimene oo igavene kobrutis, aab otsast `väĺla mis süĺg suhu toob Han

kohmetus kohmetus g -e Jäm Khk/-dus/ Vll Tor JMd JJn Kod Plt `kohmetus g -e VNg a. kohmetanud olek kohmetus akkab ää kaduma JMd; põle suand kohmetusest sõna suust Plt b. kerge külmetuskord natuke oli kohmetust, lumi oli sõre JJn; kohmetus one kui muad kohomab, kui külm one Kod Vrd kohm2, kohme1, kohmets

kohutis kohu|tis, koho-, -dis, -tes g -e spor Sa, Kse Var Tõs, kohotõs Khn
1. hirmutis, peletis see on ette üsna kohudiseks `teistele Jäm; Kirsside otsa suured riidest kohutised üles pand Kaa; isa tegi kohotise, et linnud viĺla `peale ei tule Kse; lapsele tehäse vahest kohotist, pannase kasukas karuspidi `seĺgä; kohotesed oo `väĺlas [metssigadele] Tõs; Sia ju lastõ kohotõs, aa‿nd oma abõ ää Khn
2. hirmuäratav sündmus, ehmatus äks se oli ikka üks kohutis koa, kui nad (okupatsiooniväed) `siia `sisse tulid ja Jaa
Vrd kohutus2

kohutus1 kohu|tus g -e VNg, -dus g -kse Kuu, koho|dus Vai, -tuss Lut, koutuss Lei
1. turse, paistetus lapsel oli kohotus VNg
2. pärm `valgõ laava (leiva) koutus Lei
3. kohupiim paĺlo sul um taad kohotust ä˽koŕjat Lut

kohutus2 kohu|tus g -e Phl(-tos) Tor VJg; -dus, kohodos Rei
1. hirmutis kohudused `pöldus Rei; vareste kohutus, mis varesed `peavad `kartma Phl
2. ehmatus kohutus oo juba `möödas Tor; mis sie veke kohutus tieb, ega sest `aigust tule VJg
Vrd kohutis

koletis koletis g -e Khk/-dis/ VJg Sim Plt(-tes) Pil SJn
1. kole, hirmuäratav olend mühab kut suur koledis Khk; oled üks koletis ikke VJg; suur nigu koletis Plt || lastehirmutis – Sim
2. a kole, hirmus koletis suur mees oli Plt; kohe üks koletis perekond Pil; kinsud `suutumast `paĺlad, väga koletis SJn

kolmandis kolman|dis Mär Kse Han Mih, -des Muh LNg Vig Tõs PJg, -dõs Khn, g -e põllujagu, väli (vastavalt külvikorrale) kellel suuremad kohad oo, need tegevad `eesel neli kolmandest; üks kolmandes odres, teine kolmandes rukis, üks kolmandes kesas, üks lenas ja kardulis Mar; põllud olid jagatud `kolme kolmandesse Vig; igal talul oo neli kolmandist, sedasi `runti `pandud. igal kolmandisel oo kibiaead `ümmer Mih Vrd kolmandane, kolmat(i)s

korrutis korrutis Aud, -dis g -e Khk; korrutes Rei Plt, koru- JMd, g -e
1. lõngakorrutus, -korrutamine kedrust ja korrutist ikka `enne oli, aga nüüd [vanas eas] põle kedagi enam Aud; korutese lõng JMd Vrd korrutus
2. lobiseja on üks korrudis, alati ta laheb selle `suuga Khk

korrutus korrutus Tor Koe VJg, -dus Rei, g -e; kõrutus Trm lõngakorrutamine Korrudus jähi pooleli Rei; korrutuse lõng VJg Vrd korrutis

kuivatus kuivatus Khk(-dus) Kär Vll Pöi Rei/-dus/ Kse Hag Koe VJg Iis Trm Puh, `kuiva|tus Kuu VNg Lüg, -dus Vai, kuevatus Mar Mär Trm Kod(koe-) Rõn, kuiadus Emm, g -e; kuivatu|ss g -se Trv Ran(kue-) Kam, -sõ San Krl Har Rõu/n -śs/; kuevatuss Nõo(kuuv́-)
1. kuivati `moisas on `suured `kuivatused VNg; vili viiasse siis kuivatuse `kuima Khk; Üks vana kuiadus pöles tükkis viljaga εε Emm; viid teräd koevatuisi Kod; sann ja kuivatuss om mede ehitet Trv; kotid tõmmati pöörägä üless kuivatuse `pääle Ran; ma viisi viĺlä ku̬u̬v́atusi Nõo; kuivatusõ ahu küteti kuumass San; mul om vaia `ü̬ü̬sess kuivatusõ manu minnäʔ, piat `viĺlä segämä Har Vrd kuivanduss, kuivatis, kuivus
2. kuivatamis-, kuivatamine meil siin ei ole kala `kuivatust Kuu; `kuivatuse `reied (rehed) Lüg; kut rihed `pekstud, siis tuleb viĺja kuivadus Khk; nüid tuleb viĺla kuivatus kätte Kse; kuivatuse rät́ik Hag; `mõisas on kuivatuse rehi VJg; kuevatuse paber one kuoli lapsil egäl ühel; kütäd koevatuse ahaju Kod; meil Imä ii veerel om kala kuivatuss Krl || suitsutamis- vii kuivatuse `ahju `suitsu Kär
Vrd kuivats
3. allapanu Ma `niitsi söön `jälgu kuivaduseks `loomdele Rei

kullatama kulla|tama Jäm Tõs Koe Kod Plt Puh Se Lei, -dama Rei, -tem Hls, -tõmõ Krl Se; kuĺlata|mma Kan Urv Har Rõu, imps -das Se
1. kuldama sörmust kulladaste Jäm; kard oo kullatet lõng Tõs; keriku riśsid oo kullatet Kod; `kellä kullatõdõs üle Krl
2. kullakeseks kutsuma; hellitama, hellitlema os‿sa kuld, os‿sa kuld - - siis tä kullatas muda (mind), purjen inimene Kod; ärʔ kuĺlatõt lat́s om rassõ kasvatõdaʔ; meil tan umma [last] kuĺlatadass, ei lasta˽`kartolt puhastadaʔ, ei˽kõrt kõrrõ pääle `tõsta Kan; Mi‿sa˽taast latsõst ni paĺlu kuĺlatat, lat́s harinas sul `käśsi, sõ̭ss ei saa˽mant kohegiʔ Urv; Kukutadas ja kuĺlatadas kui laado hobõst Se Vrd küllätamma

kuulutus kuulutus Jäm Vll Pöi Muh Mär spor Pä/g -tse Hää/, Ris Hag Juu JMd Koe VJg I Hls, -dus Khk Emm Rei, g -e; kuulutu|ss Krl Har, -se Trv Krk Puh San, -sõ VId(-śs Rõu Se); `kuuludu|s VNg, g -kse Kuu, -se Vai; kuulut́s Kõp
1. kirjalik teadaanne `Enne sidä nädälä `päiväd ku `kilba `seilama `arveti `mennä, `pandi `kuuluduksed juo igäle `puole `käüdävisse `kohtisse `väljä Kuu; Üks paber `nähti seal ölal olavad, ju see [kino] kuulutus oli Pöi; kuuludus `väljas Emm; `pantas kuulutse lehed `väĺla Hää; kuulutus on üleval, et `oksjon on tulemas Hag; varanduse `müimise kuulutuse Krk; pidu kuulutuisi `lü̬ü̬di saina pääle Krl; valla pu̬u̬lt om `kuultuśs, pankõ piniʔ kinniʔ; määne `müüminõ om, kuulutuśskiri (oksjonikuulutus) Se
2. kuulutamine söja kuulutus juba `väĺlis, mis veel Ris; sõa kuulutuss Räp || mahakuulutamine `kolmel pühäl `kirguss oli `kuuludus Kuu; aavalik kuulutus, et kui mõnel oo midagi `ütlemest nende abielu `kohta, se `tehku seda `aeksaste ja pärast olgu vaid PJg; ärä `minnä `kuulama õma kuulutuss, siis ei tulema elo üvä Kod
3. ennustus, ettekuulutus kuuludus läks tööks (tõeks) Khk; tuleviku kuulutust mina ei usu Lai
Vrd kuulutes, kuulutis

kõlts3 kõlts Hel, g kõlts|a Trv, -u Pst Krk/-ds-/; kõlss g kõlsu Hel; -kõlts Ote kelts kudass sa läbi saat, ti̬i̬ päl `kõltsu iki vi̬i̬l vähä om Krk; `küĺmän kõlss om vi̬i̬ all, mud́u om maa ärä sulanu Hel Vrd kõltsak

kõrvetis kõrvetis Muh LNg, g -e Pöi Han Kse Juu Sim Plt; `kõrvetis Lüg; kõrve|tes KJn, g -tese Juu Plt, -tse Mar Mär/-tis/; körve|tis Kaa Pha Vll, -dis Jäm Khk, g -e
1. kuumus, palavus, põud rohi lεheb selle körvedise kää juba pruunigaks Khk; Kui õhk aiseb, siis on kuiv pala ja kõrvetis edasi, pole nii pea vihma `lootust Pöi; Täna oo `väĺlas kõrvetis, pää ühna põletab Han || fig Vikat oo na vahe nagu kõrvetis, kõrvetab maa `paĺlas Han
2. kõrvetav(alt), käre(dalt) a. kuum körvedis palava pää paistab Khk; irmus `kange körvetis pala Kaa b. külm körvedis külm üsna Khk || (külmanäpistusest) Talve oo jälle kõrvetis külma pärast, nagu silgu soolvesi Han c. fig kange see on körvedis küll (viinast) Jäm
4. pl (kõrvetavast valust) körvedised käivad, nii kibe, ei vöi soolast süia, rinnus `kange körvedis Jäm; körvedised, nee körvetavad `rindus - - kui inimene rinnust venitand on Khk; ta oo apud söönd, taal köivad nüid kõrvetised Kse; mul käisid `enne ikke sańdid kõrvetesed alt üles, suhu tuli nihukest `sańti viha vett Juu; aab kõrveteisi ülesse Plt Vrd kõrvets
Vrd kõrvetus

kõrvetus kõrvetu|s Lüg/`k-/ Mär Tõs HJn Koe Kad VJg Kod, kõrvetu|ss spor M T, g -se; kõrvõtu|ss g -sõ Urv; körvetus Vll, körvedos Käi, `korvetus VNg Vai(-dus), g -e
1. kõrvetamine midä `korveduse `aiso se on Vai; `nõekse (nõgese) kõrvetuse järel nahk kirvendab Kad; Tetti siale õlgiga tuld pääle, nii et arjase ärä kõrbusiva, sii olle sia kõrvetuss Nõo || tuli `päikese kõrvetus on kohe valus VJg; kui kõrvetuss olli üle käenü, tu̬u̬ olli sõõru maa Kam; päivä kõrvetuse kätte ei või minnaʔ San
2. (eha)puna pilve kõrvetuss om, kui päeva `lu̬u̬ja minekil `kõrgelt pilve punatse Hel
3. kõrvetis `ninda `kõrvetust ajab kõhe, `rinnad põlevad kõhe Lüg; `rönde sees on säsogene kepidos ja tulist `sooja vett toleb suhu, rönna körvedos Käi; kõrvõtusõ˽`kävve ütte`puhku Urv || terav valu nüid enäm `ni̬i̬skess kõrvetuss ei õle, kõrvetavad valu Kod
4. fig ta on kui kõrvetus, ta on väga kärmas inimene Koe
Vrd kõrvetis, kõrvets

käkerdis käkerdis g -e Khk Kaa Mar Jür(-des)
1. pej (halvasti tehtust) mis `taina käkerdis see on Khk; Äi see pole kessegid töö üht mis sii tehtud oo, tükk käkerdist oo kogu keertud Kaa Vrd käkerüs
2. jõuetu, saamatu olend Niisuguse käkerdisega (hobusega) pole midagi `peale akata Mar; oled ikka üks igavene käkerdis Jür Vrd käperdis

käperdes, käperdis käper|des Hää JõeK, -dis Khk Pöi Mar Mär Tõs Lai, käpperdis Jõh Vai, g -e käpard ta on käpperdis, ei saa [tööga] akkama Vai; Mine suur käperdis siit jalust äe Pöi; üks va käperdis, nii `pehme `tööga Mär; eks ta mõne käperdise `tehtud ole Lai Vrd käkerdis, käperd, käperdus, käperts, käpits

*kärgatis kärga|dis Khk, -tes Juu kärgatus üks kärgadis keis nii valjusti Khk; kui müristab siis käib kõva kärgates Juu

kärgatus kärgatu|s Khk/-dus/ Vll Kse Tor Kei JMd Koe VJg Iis Trm Plt, kärgätu|s Tõs KJn Hls, kärgätu|ss Puh San/-ü|ss/, g -se paugatus, raksatus kut köue ilm oo, siis kärgadused keivad Khk; aga käis kärgatus, sie (pikne) lõi maha JMd; käis kõva kärgatus, lõi kusagile `sisse Plt; olli äkilene kärgätüss, nigu maa põruśs `õkva San Vrd kärgastus, kärgatis, kärgäh(t)üss, kärgävuss, kärgäüs, kärjäjüs, kärähüss, kärätus, kärävuss

könäräätsu, könäräätsun köńä|räät̀su, -räätsun (-ds-) Ran Nõo Kam kõveras(se), kägaras(se), röötsakil(e) kui lehm mäletäb, siss ta vahel om kah `endä köńäräät̀su kisnu; [vana inimene] om kokku kisnu - - köńäräät̀su jäänu; joodiku istuva kah vahel köńäräätsun Ran; mõnikõrd ku küĺm om, siss kisu `endä könäräät̀su; käe ja põlve ku̬u̬n, siss olt könäräädsun Nõo; [vana põllutööriist on] köńäräät̀su vajonu Kam Vrd könäräätsäkil, künäräätsu

könäräätsäkil köńäräätsäkil Ran(-ds-) kössis, kägaras ma‿le põrst nännu, `oĺli köńäräädsäkil Ran Vrd könäräädsäkeli, könäräätsu

köüds köüds (-d́s) g kövve Trv Krk, köüdse (-d́-) Võn(g köö-) San V(g köö- Räp); köids (-d́s) Ran, g köidse Pst Hel Kam(g köö-, köü-) Ote(g köü-) Rõn San Kan; keids (-d́s) TMr, g keedse (-d́-), keidse Hel(g kevve) spor T köis lase [end] kövvega maha kuhja otsast Trv; einä `kuhja mõõdets kövvege; puuvedämise kövve olli lühepe Krk; ma tu̬u̬ keidse `sissi `kostume (sulama), siss ta lääb nõrgembase Hel; visati keids kuhjast üle, tõene ots `oiti `kinni, [kuhjategija] tulli keist `mü̬ü̬dä maha; obene `oĺli `ku̬u̬lmede vajunu, keestega `kistu `väĺlä Ran; esäkańepist tetti `kaplu ja `keidsi; kudass peremiss nii sita keed́se tei Nõo; anna mulle köist `ku̬u̬rma vedädä; rabedist `paklist köids, lätt ruttu `kat́ski Kam; köüdsege lastass inemine `auda kah San; keerusõ `laśti kokku, siss sai kõva köüd́s Krl; Ta vinüss ku˽villanõ köüd́s (aeglasest inimesest) Rõu; hobõst pandass köüdsega nurme pääle Plv; tõõńe tegi köödse pikembä, tõõńe lühembä, `õige köüds oĺl kat́stõisskümme lihasüld Räp Vrd käüds

küdsämä küdsä|mä (-d́s-) T V(-mmä; ḱü- Se Lut; küdsäämä Lut), -me M(-t́s- Trv) San(-ts-) Krl; da-inf küdsä|dä (-d́s-) T, -däʔ Rõu, -de M(-te) San Krl, kütsäʔ San V(`kütsäʔ hv Har, Lut), küt́sädä Trv
1. kuumuses küpsema, söödavaks muutuma leib joba küt́sänu Trv; raasike `aiga lastas ahjun küdsäte Hls; kardule saave küdsänuss joba Krk; [kui] ahjun ärä küd́säp, om kõrdleib käen; siss `panti pätsik tule `paistele küd́sämä Ran; `kartoli ahjun küdsävä Puh; emä pańd liha `paakõsõga keressede küd́sämä; muna küd́säsivä õhiku sehen ärä Nõo; kui leib es ole ahjun äste ärä küd́sänü, `olli nädsäss jäänü Kam; liha küdsäss panni pääl San; ahu om `oigõ, leeväʔ ei küdsäʔ äste ärʔ Urv; taa [liha] om `väega kõrõhõss küdsänüʔ Har; Vadsapät́si˽tet́ti vähämbä˽ku leevä pät́siʔ, nu̬u̬˽`küt́si innebä är˽kah Rõu; pät́s um `küĺgi päält `lahki˽küdsänüʔ, leeväl umma˽läsä˽küleh Vas; `ümbre paari tunni `laśte [leival] kütsäʔ Räp; pliiniravva pääl lihha küdsi Se || nõnda olli är irmun nõnda kui üit́s küdsänü olli peris Hls
2. küpseks muutuma, valmima maŕjaʔ ummaʔ aial küdsänüʔ Krl; muśtika omma jo küdsänüʔ; siihn om paĺlu `marju küdsämäldäʔ Har; nüüd maŕaʔ küdsässeʔ Rõu
3. kuiva(ta)ma, närtsi(ta)ma see nätäĺ oĺl nii˽`kangõ kumb, tu̬u̬ om nimä (ubinad) vällä küdsänüʔ Har; tä nii kuum oĺl et, et `õkva kui küd́si nurmõ pääle kõ̭iḱ, puuʔ ja nu̬u̬ʔ hau ja räbästiku äräʔ Räp; rüäʔ ä˽küd́si suurõʔ palavaʔ ilmaʔ, terä `jäie `piinüst Lut
4. kuumuses toiduks valmistama, küpsetama liha küdsäti niisama ja `raeti Hls; ku sa `kärbläse seene saad, küd́sä ärä Ran; rasva sehen küd́seti [käkke] Puh; `arva ku küd́seti nisu`leibä, `saia es küd́setä; nemä küd́säsiva ütte alati `ku̬u̬kõ Nõo; `leibä küdsäme pańni pääl; karaski küd́säti pruuness Kam; rasu iluste ärä küd́setu, siss olli ää rasva meḱk Rõn; kotun eiśs ei˽küdsäve [leiba], toovavõ˽kõ̭ik poodist; küdsäve üste seen `kartoli ja sööväve San; sepäga˽küdsetäss `saia ja karaśkit ja Urv; taari leib oĺl küdset, tu̬u̬st tet́ti taaŕ Krl; ubina omma jo küdsedüʔ, liha om vi̬i̬ĺ küdsämädä Har; sa˽keedäde˽kardokaʔ, küdsät liha`raasa, ti̬i̬t soośti, annat `piimä kõrvalõ, um lõuna˽peet Rõu; naase oĺl küdsänüvä karaśki Plv; pühiss küdseti `saia kah; kõv́o puid hoiõtass `leiba kütsäʔ Räp; ḱüdsetäss vadsakaìsi ja `pliine ja muna`putru [nurganaisele]; ko `leibä küdsetäss, sis jätetäss raaskõsõ kohetuist küdsämäĺdäʔ Se; `leibä `vaia `kütsäʔ; nakam `pliini ḱüd́sämä Lut || see om nii kõva külm, `õkva nii ku küdsä Har; Hõĺova küd́sä naa˽kriṕi pisigu kõ̭iḱ viimätseniʔ ärʔ; küll ńä˽küd́si ja keedi˽minno (laimasid ja laitsid) Rõu; kui küdset kui keedet olt (hirmul) Se
5. fig lööma Sõss tä tedä (last) nüpeĺd ja˽`kińdriid pite vitsaga küd́si Rõu; maʔ talle küdsi Vas

küdsätämä küdsät|ämä (-d́s-) TLä, -em(e) M(-t́s- Trv Hls) küpsetama küt́sätit `kartula `äste ärä Trv; liha om küll ää, ku ahjun är para `viisi küdsätet; kaŕatse küdsätive tule veeren karduĺt Hls; Ahi om jahess lännu, si̬i̬ ei küd́säte ämp `leibä ärä; ma küdsäde kala süte pääl Krk; liha küd́sätedi vanast peldin kah Hel; `kiissu sai alati küd́säteduss Ran; küd́sätedi taari leib, `poetedi taari tõrikesi, ki̬i̬b vesi valeti `pääle Puh; `tüt́rigu küd́sätivä köögin liha Nõo || fig põud igävest ta (vilja) läbi küdsäten, kudass ta vi̬i̬l `kasve Krk; irm om ta nõnda läbi küdsäten Krk

küdsüss küdsü|ss (-d́s-) g -(s)se (küpsetatud) lihatükk paŕembaʔ kodo kooriguʔ, ei ku külä küdsüseʔ Lut Vrd küdüss

külmetus külmetus Vai/`k-/ Jäm Vll Pöi hv Muh, Mär Vän Tor/-ĺ-/ Hää/-ĺ-/ Juu/-ĺ-/ HJn Kad VJg Iis, -dus Emm Rei, -dos Käi, g -e; g küĺmetse Kõp; külmetu|ss g -se Krk Puh/-ĺ-/ külmetamine timmijaanid pidid ka külmetuse `vastu olema Jäm; külmetus tegi `aigeks Muh; Külmedusest tulevad keik `vistrid ja koera naelad Rei; küĺmetuse `järgi jäi `aigese Tor; mul on kõhe suur külmetus Iis; `väike külmetuss, si̬i̬ ei ti̬i̬ kedägi Krk || (ilmast) sene `külmetuse aja ikke kui jää läks siis, oli `ilma aga, aga `muidu ku jää ikke oli kova siis juo `mendi [silgupüügile] Vai Vrd külmetis, külmidüss

küüds küüds (-d́s) g küüdse (-d́se) Trv Krk Võn San V(küüd́ž, ḱ- Lei Kra; köüds, ḱ-, ḱöüd́ž Lei); küids (-d́s) g küidse (-d́se) Trv Hel T(g küü-)
1. inimese sõrme- või varbaküüs `päidle küüds om `umbsi üless ajanud Trv; Mõne kõnelese, et avvan ka vi̬i̬l küidse ja `juusse kasvasse Hel; `kargab kas vai `küidsiga näkku; `väike `valge täpike lüüb küidse alt üles - - küids `äitseb Ran; kas sa toda valu jõvvat `väĺlä kannatada, ku‿sa pinnu küüd́se `alla `suskat Puh; nu̬u̬ salatäi söönävä nii `irmsade et, sa lahu küstega kas vai puruss `endä Nõo; taal küüdse˽piḱä˽kuʔ, kuĺli küüdseʔ Urv; küüst tohe ei˽kaarihn ärʔ lõigadaʔ ja minemä visadaʔ, nu˽küüdse˽`korjass vanajuudass ja teǵe `hindäle küüd́sist kübärä Rõu; Esi eläs vanõmbass, küüdse kasusõ noorõmbass = ahjuluud Vas; `küüdsiga `krampas Lei || mitte midagi musta küüdse väärt es anna mulle Trv; küüdse väärt ka ei tää ma sest; ma ei tää nõndat paĺlut ka, ku must küüd́s `valge küüdse otsan om; ta ei anna küüdse suurust `asja kah, `seante kidsi Krk; oless ta mulle `niigi paĺlu annu, nigu küidse all `musta Ran; kisup `endä poole ja ti̬i̬b ülekohut, temä‿i anna mädä ka küüdse alt sulle Puh; musta küüdse väärd ei ole ta mulle ääd tennu Nõo; ma ei tiiä tu̬u̬śt musta küüdse väärt kah, jätä minnu rahu Har; mul ei olõʔ küüdse `võrdki maad Plv; taal mehel es olõ˽küüdse suurt ka `süüdü Vas; ma olõ õi musta küüdse võrd varastanuʔ Se || fig palub küüdse `püsti (väga) Trv; keelega libe, küistega tige (kahepalgeline) Ran; mul küüd́sil `künmine, päkil pää `toitmine Plv; küüdseʔ ei nakaʔ `külge (nõutusest, jõuetusest) Vas; ḱull küüdse˽küünüsseʔ ja `hamba haarusõʔ, kost vähägi võimalik [midagi saada] Se; küüdse enda poole (omakasust) egäl küüd́se `endä poole, sika sarve säĺlä poole Ran; [tal] olliva küüdse alati endä poole Nõo; Inemine om joʔ `sündünü sääntsess, et küüdse õks `hindä poolõ Vas; kümne küüdsega 1. oma kätetööga kes oma `kümne küüdsega alustava, nu̬u̬ `näevä tulist `vaiva Nõo; kõ̭ik olõ ma oma `kümne küüdsege `rääpenü San; kõ̭iḱ mia sa esi näet om mul `kümne küüdsega teenit ja˽tett Har 2. iga hinna eest kaabib `kümne küüdsega [endale] Trv; küüdsil ja käpil ~ küüdsin ja käpin ~ küüste ja käppiga ~ küüdsi ja hammastega iga hinna eest, kõigest väest [ta] pallel miu iks küüdsil ja käpil; temä lasep nüid seräst ilma`orja ärä, temä piäp küste ja käṕpiga temäst `kińni Nõo; Hoit vi̬i̬l elust küüd́si ja˽hammastõga˽kińniʔ Rõu; timmä sai koolitõdus küüdsil ja käpil Räp
2. küünis kaśs kisk `küüdsi, ei tää ka (kas) ilm sadame lää Krk; karu `suuge ei võta, temä küüstege kisk `lahki Hel; jäńess lei siia kõtu pääle küstega Puh; kaśs küstega kisup miu `uńdrigust, et anna `süvvä Nõo; karu oĺl tõmmanu kõik taguotsa maha tõesel (tantsitajal) küistega TMr; võt́t kuĺlikõsõ hää peräst `piiu, a tõnõ pit́sit́ küüdse˽käe `sisse Har; kurivaim, sul umma˽nigu `hauka küüdseʔ Rõu || sõrg `lambal omõvaʔ köüdseʔ tõvitsõʔ Lei | kabi `vaĺkšidõ `köüd́žiga opõn Lei
3. sälk, sisselõige, soon vitsa küüd́s Krk; looga küids olli üits ase tettu, mes `vehmre `külge jäi, jäi vehmer sinna pidämä parembide Ran; puuanuma vitsaʔ lõigatasõ `küüste, siss aiass pääle Har; Vits mõõdõti inne `ümbre anuma ärʔ, sõ̭ss lõigati küüdse˽`sisse ja˽`pańti otsa˽`vaelikku Rõu; sinno panõʔ vai looga küüste (öeld kui vankril enam ruumi pole) Plv; käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl, nõ̭na tõmmat looga `küüśte (uhkest inimesest); `pańti kell looga `küüdsi Se
4. silmakae silmä pääle küüd́s kasunu Krl; nigu küüd́s kasvass silmä pääle, `tuhtre `lõikass välläʔ Har; kelmeʔ um sääne õrnakõnõ, küüds um paks, `valgõ Plv
5. (taimedest) ua küüdse (idukohad) om musta, siss om uba `valmi; küüd́slaugal kasvav küüdse (sibulad) all Krk
Vrd küns, küüs

küüdsmä `küüdsmä (-d́s-), da-inf `küüdsiʔ Har(küüdsädäʔ), (ma) küüdsi Rõu küünistama, kraapima kaśs `küüd́se äsä tuult; mul oĺl nii˽suuŕ halu vai `küüd́snü maad `küüd́siga Har; No kiä su näo om ärʔ `küüdsnü Rõu || haŕkadraga küüd́siti maad Har Vrd küüsima

küüs|kabali, küüs|kabalud küis- Mus Kaa Krj Muh käsipidi lasse `lähtvad küiskabali kogu Mus; küiskabali koos `kaklevad Krj || kämmalkooku nad vεdasid ühna küiskabali, kummal tugevamad küined `ollid, see teise ää vεdas; akkame küiskabalud vεdama Muh Vrd küüdskagaril, küüs|kouku, küüs|käbali

laatsakil, laatsakile laatsakil IisR/`l-/ Khk/-gil/ Vig Hää Saa Juu JMd Koe Krk/-ds-/; laatsakile Pöi lösakil, röötsakil Poiss oli `Iisaku vahel `laatsakil maas, `teised `lällasid niisama IisR; laatsagil rohu pεεl maas Khk; Kaua sa seal laatsakile oled - - rugi tahab `niitmist, tõuse aga üles Pöi; Oli laatsakil laua ääres Vig; lakku täis mehed oĺlid ikki laatsakil maas Saa; üit́s kasuk olli vällän laadsakil mahan Krk Vrd laatsakalli, laatsakili, laatsakilla, laatsaksil, laatsakulla, latsakil

larakas1 lara|kas g -ka Lüg Jõh IisR Sa(g -ga Khk) L spor K, Trm Hel Puh Krl Plv; lara|gas Phl, laara|gas Khk, g -ga; lara|k Hel, g -ka IisR, -ga Saa, -ku (-gu) VNg/n laraka/ Plt Hls Krk T Har
1. suur lai (maa)tükk, lahmakas; suur hulk `Miestel õli Õjamu all igavene suur `einämma larakas Lüg; sai laraga maad käde, mis tal nüid viga elada Khk; Liivastes männikutes ta (pohl) kasub oort suurde larakate `viiti; Kus olid ikka suured kivi larakad, neljast viiest kivist pane toa parand `alla Pöi; suur maa laragas küll, midagid pole `saada‿nd Phl; ta `ośtis suure laraga `metsa Mär; Sõnna annab minna, sõnna oo ea larakas maad Han; suur larakas veel künda Aud; poig jõi selle laraga maad ühe `aastaga maha Saa; suured laiad kasetohu larakad HMd; [soos] `ańti üks `turba larakas kätte, sealt akkasid `võtma Rak; tegid iad larakad einamaad Trm; suured põllu larakud Plt; labrukas on lai larakas SJn; `suuri ahvenid ja latikid nagu larakid olli Hls; ää larak `mõtsa maha võet Krk; mes tä tolle maa larakuga `mõtlep `pääle nakata Ran; Visas suure laraku ainu lehmäle ette, arvas et tollest larakust ei saa viil Nõo; `täämbä olõt üte laraku maad ärä käünüʔ Har
2. lasu, plärakas, latakas `keske akend sur linnu sita larakas Khk; Sülje tati larakid oli kõik kohad täis Pöi; [kana] setob öhö suure laraka Mar; suured rava larakad, pole seal ristikibisid ega kedagi Mih; sa panid kohe nihukese laraka `süĺge `sõnna põrandale Juu; kus vere larak mahan olli Hls || fig (inimesest) kuradi larakas `maoli maas, tüöd ei `viitsi tehä Lüg; [ta] pikali `maoli maas nagu larakas PJg Vrd larikas
3. (mõjus) hoop, löök saad ühü laraka `vastu `vahtimist Mär; `ańdis ea laraka möda `kõrvu Plt; mia `andsi tal üte laraku Hls; pańd kepiga laraku ärä `küiru pidi Ran; suure laraka sai ku ta maha sattab Puh; ma ańni talle üte laraku, nii et ta `tuuśe Võn
Vrd lärakas, plarakas, plärakas
4. simman, külapidu Luusikal larakad, sial paelu `poissa kuos Sim; Noored `tahtsivad ju vahel larakal vai subrikus käia Trm; tulge täna meie larakale, meil on täna larakas Äks Vrd parlarakas

laulatus laula|tus (laola-) g -tuse Khk(-dus) Vll Pöi Kse Tõs Aud Tor Ris JMd Koe Rak VJg Iis Ksi Plt Trv Kan, -tse Rid Mar Saa SJn, -tu|ss g -se T, -sõ Ote V(-śs); `laulatus g -e Jõe VNg Lüg Jõh, -du|s g -kse Kuu Vai; louladus g -e Jäm Rei; laala|tus g -tuse Mar Mär Vig Kir PJg Vän Kei I Ksi KJn SJn, -tse Mär PJg Juu, -tu|ss g -se Puh Nõo TMr Rõn; laula|tis Lih Kse Koe, g -tse Muh, -tise Muh JJn; loulatis- Jäm; laala|tis g -tise Tõs Amb JMd Koe VMr Sim Plt, -tese Var VMr, -tse Vig Kse Han Mih Tõs Plt; laula|tes Ris, g -tse Hag Juu(g -tese), laolate|ss g -se Puh; laala|tes g -tse KJn, -te|ss g -se Puh; laulats g -i Var Tor, -e Juu Kõp Hls Krk; laalats g -e Tõs Vän Tor Hää kiriklik abielu sõlmimine kävimö `lauladuksel Vai; siis oli pruut kui ta `kihlamas käis nii kouva kui louladuseni Rei; ruudid kεisid laulatusel sariligud mütsid pεεs Khk; kui noorik laalatselt tuli, `pańdi müt́s pähä ja põll ette Mär; noorikuga `sõitis laalatsele Tor; no siis õpetaja luges laalatuse ää ja siis tulime pruudi koeo Ris; puid `pańdi ette kui pruutpaarid tulivad laalatselt Pee; laalatuse edess pruut́ ańd `õptajale sukad ja `kindad Kod; kolm püha kuulutadi kirikust maha ja siis läksid laulatselle SJn; `mitme laulatse `ollive kõrrage Hls; naist, kes eläss ilma laalatuseta, kutsuti sohinaene Nõo; laulatusõ aig piät villadse sukaʔ `jalga `panma, sõ̭ss lätt `lambakari edesi Kan; peräst laulatust sööväʔ `mõŕsa ja kosilanõ üt́e `luidsagaʔ ja `haukasõ üt́te suupalla Se

liineal (variante:) `liineal, `liinjal, `liinjan, liinejaań, liinija(a)n, liinijaań, `linja(a)n, `linjar, `linnijan, linian, `lindja(a)n, `lindjuań, `liinal, `liinar, `liiner, `liimian, `liimion, liimijaan, liial, liiań, `liian, `liiań, liiand, `liidjan, g -i spor üld; `liin|jaen Mar, liini- Kaa, `lind- Khk, g -jaani; kliinijaan Nõo, `plińjan Vän, `plinja(a)n Kuu, g -i joonlaud Kuol`meister - - virut `plinjaniga `künne peräje `pääle `ninda, et kohe veri tuli `künte ala Kuu; kui ei õld lugemine `selge, siis kuol`meister võttas `lapse `sõrmed pihu ja lei `liinariga pihu `sisse Lüg; `liidjaniga tömmetase `tahvli `pεεle `viirgu Khk; Nee liiandid on liiga lühised, kuidas ma sehustega mööda Rei; `koolis tarvitavad `linjanisi Mär; `enne olid liianid või joonelauad `koolis Aud; ta (õpetaja) teinekord oli kuri, `lindjaaniga `ańdis HMd; ennemuiste kuoĺ`meistrel oli seda voli küll ikka et `toksis, suur `lindjuań oli ika tal enesel pius Hag; `liimian `öeldi minu `aeges Juu; `liinal oli nihuke lai - - ja siis kuoliõpetaea lõi `seia küinte `piale Koe; liinijaaniga tõmmatasse `tahvli `peale jooned ette Trm; `ańti liimijaanige, sõrme kondi leive tuld Hel; tol kliinijaanil `oĺli ää suur mulk sehen, siss `pańti kliinijaan vaja `otsa Nõo; ma olõ uma liinijaani kuuʔ unõtanu, ma‿i saa mingagi `ju̬u̬ni `kiskuʔ Har Vrd liinikas, liinlaud, lineika1

likerdis liker|dis g -se vilets asi (ka inimesest) pumbakaod, ne‿o muidu ühed pisiksed likersed suure kao kõrval; anna see noa likerdis `siia Muh

liputis liputis g -e Jäm/-dis/ SaId
1. ukse lingi tõstja missega ust `lahti muljutakse, `üitakse liputis; Rehaltse uksel oli puust liputis Kaa; ukse liputis on `pöidlaga muĺlutav Jaa; Liputis käis uksest läbi, see `tõstis lingi öles, kui `teiselt vajutasid Pöi || kellapendel kellu liputis Pöi Vrd likuts
2. päästik Kui püssi liputist püsut kiputada, siis tuleb oort ilmatu kärakas Kaa; Undi püśs oli ilmatu jäme rauaga, mõni‿s `julge püust lasta, sidus puu `küĺge ja `tömmas nöörist liputist Krj Vrd likuti1
Vrd liput

lontsatuss lontsatu|ss (-ds-) g -sõ lomp, loim sääl põllu seeh um sääne londsatuss, vesi ei joosõʔ `vällä, võtt vilä ärʔ; lat́s lätt taaha londsatusõ `sisse, tege jalaʔ likõss Plv Vrd londsak, lont6, lonts3

luuletis luuletis Tõs, -tes Juu, -dis Jäm, g -e tühi jutt, väljamõeldis sedap‿sa `uskuda, se on luuledis Jäm; luuletis oo mud́u üks tühe - - jutt, põle `õige Tõs; eks ta üks ilma `rahva luuletes ja jutt ole Juu; tühi luuletes, mis ta reagib Plt Vrd luule, luuletus