[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

hitso, hitsoh itso Võn; hit́so Plv; hid́soh, hid́soo·h Se
1. int a. (varsa kutsumishüüd) itso-itso-itso Võn b. vissi tu̬u̬ (vasikas) `aetass kohe, siiss tetäss hid́si ~ hid́soh ~ hid́soo·h Se
2. lstk varss tol obõsõl om `väike hit́so kah üteh Plv

mias mias missugune Mias ta olli, sedä mia küll ei tää Hls

nirts1 nirts g nirtsu Nõo, `nirtsu Kuu, nirso Kod narts, räbal Kui igä `tormiega mereld tuled, on ka kohe `riided `jusku `nirtsud `märjäd Kuu; nirsod, kellegä koevatad ja pühid; nahk lähnud lõtutama nagu nirsu ruas Kod; Mes nonde nirtsega tegemä nakad, et sa neid nii väega korjat Nõo

nisu nisu Kuu RId hajusalt S L K, K(nesu KJn) I Trv Hls Krk T V, niso Kul Mih Tõs Ris Kod, neso Rid Mar Kul, njõsu Khn; p nissu hajusalt T(`nissu Rõn San), V teraviljataim (Triticum); selle taime vili, terad rotti läks nisu VNg; mina en nähnd nisu mõjal kui `mõisas, talu`poigil ja vabadikkudel ei õld nisu maas Lüg; nisud nii vihma `vaevas, ju nääb, kuidas nisu kasu `juhtub olema Khk; me tegime ühe pöllu keigest nisuse Vll; Tali võttis enne nisu ullust ää küll, rugi oli tugevam Pöi; vesi`veskil `köidi jahvatamas nisu; mei nisu oo aruke Muh; neso akkab juba `looma Mar; liivatse maa peal ei kasva neso nii `äste Kul; tänabu naa arb ja vilets nisu Mär; nisust saab sepiku`leiba Vig; `varlased akavad nisusse kippuma Kir; nisud kasuvad põllal, kui `easte küpse oo, siis oo `valged Lih; nisud viiässe `veskele Tõs; nisudest saab saja jahu Tor; tegin `terve vakama nisu maha Saa; nisost tehaks `püili Ris; kümme kilo nisu sai Kei; tänäbu on rukis ja nisu igäs `kohtes ilus Juu; nisu pannakse `ämmu (kämmu, saadu) HJn; koer `juoksis nisusse JMd; on okkaga nisu ja okkata nisu Sim; nisust saame saia jahu ja sepiku jahu IisK; nisuda võis külvata madalama koha `piale; nisu võis sirbiga lõigata ja vikatiga `niita Trm; rehele `lästse üks `ku̬u̬rem nisusid Kod; ülemineva `aasta olid nisud kui pudru, läks `kasma ja `imbis ära selle vihmaga Pal; `kooris ned keed piält ärä - - nesudel KJn; nisu `oĺli nõndasama jäme ikki nagu rükkigi Vil; sia lääve `nissu; nisu ei tohi külüde, ku kait́s `valgust `taevan (kuu ja päike korraga), siss kasvav nõgipää Krk; nisu põhu eläjät seevä ärä Ran; ani `tahtsiva nisu - - mes põllule `olli pudenu Puh; rüäl om tungõlterä, a nisul om tungõlpää, terve pää om must; kui küĺm om nisu ärä `riknu, siss jahu om vedelä, sai ei tõse Nõo; neli vakka nissu om `veśkile viiä, siss saase jälle jahu Võn; paĺlu sa `nisse said ka; nisu ja kesvä ja kaara külveti keväjä Ote; ma olõ elu aig ilma nisõlda olluʔ; meil omma kesvä nissõga segä lännüʔ Har; kesväl oĺli˽piḱä˽pöǵsi jalah, kaaral lakat́s müt́s oĺl päähn, nisul oĺli˽siidi `rõiva˽säläh, rüǵä oĺl ihoalastõ Plv; esä pańd üt́stõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä Vas; üt́s ajastak oĺl meil ni piḱk nisu, õt hińnästki näe es `väĺlä Se; `oĺli kolʔ neli vakka nissõ Lei

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur