[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

kustuma `kustuma, (ta) kustub spor eP(kustob Mar; `kustoma Käi), `kustub Kuu RId Muh Khn Hää Koe Iis Äks; `kustma Vil; `kusma, (ta) kussub Kod
1. põlemast, hõõgumast, valgustamast lakkama vanast pidid panema süed tuha `sisse, siis evad `kustund süed `välla Lüg; pane `kirasseri `lampi, `muidu `lampi `kustu `vällä Vai; koi`valge kustub Jäm; puud saavad `otsa, tuli kustub εε; tuluke oo liidi all ää `kustund Khk; Ma sai eile öhta alles koi kustudes koju Kaa; Kustu see (tuli) nüid änam ää `öhti Pöi; tuli tahab piisi alt ää `kustu ühna; ammu juba koi `kustun Muh; `enne `oeti ikke sööd `korjas, et ää ei `kustund Mar; piip `kustus ää Mär; kui suured sööd ää `kustuvad, siss jäävad `piśsed liimakad veel järele Kse; ehä`valge oli jo `kustumas Tõs; tuli on ära `kustunu paa alt Hää; `õhtune agu juba kustub ärä Saa; tuli põles, põles, äkiste `järsku `kustus ää Juu; sie old eha `kustumise aal `õhta Jür; sai `tuua külast [süsi] kui tuli liest ära `kustus Sim; pess (tuletael) ei `kusnud ärä `ilman, kos tä ärä `kuśsi; tuli kussub ärä pliita alt, ärä lahe ärä `kussu Kod; söed `kurduvad puha ää, kui juba ära `kustuvad Ksi; kaks `tuńdi pärast pääva veeru, siis eha `kustus Lai; tulekahju `kustus, kas veel `tossab `kuśkilt poolt Plt; ei kustu ärä, kaua `õõgub KJn
2. ebaselgeks, mittemärgatavaks muutuma `pliiatsi kiri on `kustund, sulega `kirjutus `sõisab Lüg; möni raamat nönda `kustund kirjaga Khk; kiri on ära `kustund Rei
3. fig a. olemast lakkama, lõppema; lahtuma, vaibuma, hääbuma viha `kustub vähämäks Kuu; tema viha on jo `välla `kustund, `lähma nüüd temaga `rääkima; laps on kisedänd `ninda, et ääl on `kustund; kül `suoned `peksivad, aga nüüd on jo `kustuned `välla, enamb ei `liigu `ühtä; kui saab `õilend, siis `ongi `õiled `kustund (ära õitsenud) Lüg; `Külmätamisest tuleb `äälä `kustumine Jõh; ääl on `kustund ja körisö; see on `kuulujuttu vaid, se `kustu `vällä tagasi Vai; veha on ää `kustund, `mööda läind Kär; elu vaim `sesse εε `kustun, siis oled sorn ka Phl; puĺl `vaatas `lautes `otsa `seukse silmaga, ma `kustusin, täit `mõistust ei olnd korraks pias Rid; kui ilm juba `vaiknõ ja laenõ allõs suur, siis `üeldäkse, vana meri `kustub; `vaata kui laenõ lähäb ja `alla kukub, siis `üeldäkse, et sie laenõ valab ää, laenõ `kustub Khn; mis sa karjud naa `vaĺlu, kõrvad `kustuvad ää (lähevad lukku) PJg; juba tema lõhnake (hingeõhk) `kustus ää Vän; kudas mõnel jah need siĺma närvid ää kustuvad; näost kaob ja kustub nii ää ja vaob `alla, sel on surm ikka üsna ligi Juu; viha on `kustund Koe; kui inimene akkab surema, siis silmad akkavad `kustuma; silmad `kustusid - - siis ta suri Plt; kustub ja kaob ärä kis jääb nõnna `otsa KJn b.  nägemist, nägemisvõimet kaotama; pimestuma `silmad `onvad `kustuned, õlengi pime Lüg; `silmä `valgus on `kustund Jõh; `silmäd `kustuvad `vällä Vai; silmad `kustuvad ära, nii erk pää (päev) Jäm; silmad `kustuvad εε, kui päikse kääst pümese elu lεhed Khk; Öues nii erk lumevalge, et silmad kustusid ää Kaa; ämmarik on siis, kui silmad akkavad ää `kustuma Pha; mu silmad o nõnna `kustun, et näe `põrmugid, soab ää pesn, siis akkab nägema jälle Muh; Sool on söhune rebu kleit na et silmad kustoved εε kui vaadad Käi; mu silmad `kustuvad ää, ei vöi änam lugeda Rei; silma nägemene kustub ää Tõs; teene silm on `kustund PJg; silmad kustuvad valgusega Tor; `Vaata nii [kaua aega ühte kohta], et siĺmad kustuvad ära Hää; silma `valgus kustub ää Ris; siĺmaseletus kustub ää, jääb üsna pimedaks Juu; silmanägemene kustub mul ää, aga kõrvad kuulevad `iasti viel JMd; silma `valgus on `kustund VJg
4. euf surema sene inimese elo on jo `välla `kustund Lüg; ta `kustus, läks teisse `ilma Jäm; Vana Riidu oo ise visa iŋŋega, ammustaega juba pitkas, aga ära ei kustu Kaa; ta oli moost neli `uastad noorem, äga ära `kustus Pöi; `Mihkel peab ta `matma korra, kui ta ää `kustub Muh; elu küinal kustub Emm; ma kustun teitest `kõikidest ennem ära Kul; Kurja inimesega oo sedasi, kui kustub, siis akkab `väĺlas `tormama; Ää`kustumesega põle kiiret Han; sii ju siit ilmast ära `kustunu Hää
5. (kustutamata lubjast:) veega reageerima Lubja `kustumine, see vötab nädalid `aega Pöi; `Meister kis tü̬ü̬ võt́tis, es pane `lupja maa `alla mõnes aas `kustma, lubi `laśti `paĺlalt nõnna paelu `kustu, et liivägä või ruusaga sai ära segädä Vil

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur