[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
ahing1 ahing Ans Vän Tür Pee Sim Trm Lai, g -a Jõe Kuu Hlj VNg Lüg Jäm Khk Vll Hi Rid Vig Kir Kse Var Juu Jür Amb Kad, -i Jõh Vai Emm LNg Hag Rap Kos KuuK JMd Koe Kad VJg, -u Kuu Lüg Khk Pöi Rei Phl Mär Plt, -e VNg Lüg Khk Kse; aheng PJg Vän, g -a Pär Rap, -u Tor Hää; n, g ahinge VNg Vai(-o); ahing|as g -a Jõe Kuu Hlj VNg hajusalt Sa, Muh Phl LäLo Vig Kse Var Hää Saa Ris KuuK JMd Kad, -e Pha; aheng|as g -a Rid Var Tõs Khn Aud Pär Hää Ris; kaasaü ahingaga Rap JõeK kisuliste harudega kalapüügiriist, västar ahingaga ka `jälle `käüdi `püüdämäss - - `aŋŋerjast ehk `haugi siis ahingaga `lüödi Kuu; monel aingel on `pitkemb vars, `tisel lühemb VNg; `tõised [õed] õlid iad ikke - - aga sie ku tuli, siis nigu agingiga lei (süstimisest) Jõh; niid pole änam ahingaid, niid on teised `püüsed Jäm; läks ahingaga [kalu] `sonkima Khk; Ahingas oli ukse ede `valmis `pandud Kaa; Üks `sõudis, teine oli ahingu peal [tulusel käies] Pöi; läks ahingaga merele Rei; keisid ahingud aamas (tulusel) Rid; suur aug akkas ahingusse Mär; ahengas, `seuke suur aralene, seitse kaheksa piid, kisud olid `otsas Tõs; Mede vana suan siokõst suurt augi ahengaga leüä, et murdn varrõ ää Khn; Aheng oo mud́u `siuke `samma löögiriist nagu `väster, aga tal oo kidadega arude vahel veel `kaitsed Tor; puudade `viisi `raius ahengaga angerjid Hää; ahingiga soab kala `seĺga `löödud Rap; vagase ilmaga - - käia ahingaga merest kalu `püüdmas JõeK; aug on loĺl kala, seisab paigal, teda võib ahingaga `püida Amb; `enne olid pieru tuled, sie `käidi siis ahingiga `raiumas Koe; ahing on nagu suur `kahvel Kad; ahing - - tämal on veked kisud kahel puol Trm Vrd ahik
aru1 n, g ar|u (-o) uus Lüg Jõh, eP M T(g arv|u (-o) Puh Võn, p `arvo TMr San, seesü arvun Ran, seestü arvust Ote) V; arv g arv|u, -o Kod V, `arv|u, -o R(n `arv|u, -o)
1. a. sag pl aru, mõistus ei ole `arvu `haisugi Kuu; ei `selle `arvud pia `kinni midagi, nie jalad `vaesed `saavad pää iest `soita VNg; vana juo ei õle `õiget `arvu; `Arvu en õle `kaotand. Arv on `selge; on segane `arvudest; Arust lage; tämä on lühikese ja `kerge `arvoga inimine Lüg; Arut sul pias! Jõh; Pole mette meele arugid Khk; Kus inimesel aru on, äkist `öösel paneb minema; Elajal ikka elaja aru Pöi; sel ikke arost ja oiost `puudu; tä targa `mõistose ja aroga Mar; igä asjal oma aro olgo uńt ehk olgo karo; `keŕkleb nagu poolearuga Saa; ta (vanainimene) ei ole enam vana aru ~ `mõistuse sees Juu; ommikuks tuli arudesse (sai kaineks, tuli mõistusele) JJn; loomal on ka aru pias, ta tiab küll Tür; sul nuored arud viel; arudega inimene, targa arudega Kad; ta lähäb oma arudega juhmist juba VJg; õma arvudega ja mõttega `ti̬i̬sin küll vi̬i̬l, aga enäm en näe kudoda; targemä arudegä inimised Kod; tegi jõngermańni tükka, ei old veel täie aru sees Plt; siu aru lää laiali, si̬i̬ ei ole `õige jutt mis sa aat; temä akkass joba inimese aru `saama, küll ta nüid mõist `ende i̬i̬st olla; sa olet periss ullu aruge, siul ei olle täüt aru; si̬i̬ sai nõnda `pessä, et aru pala `kunnigil ei oole Krk; arust nõrk ~ nõrga aruge Hel; latsel latse aru Ran; naśte`rahval olna pikä `juusse ja lühike aru; ta‿lli `veedike napak, täit aru pään es ole; ta‿m jo ilma aruta inimene, ta‿i tiiä mes‿tä kõnelap vai om Nõo; `kergekene, `kerge aruga Ote; kas `arvo oli mihele minekuge, oh pimmet - - lät́si sinna nigu piina `ahju San; inemise eläse˽maa pääl aruldaʔ, arujagamise `aigu omma ussõn olluʔ; medäss `säärtse poolõaruga inemisega ˽`ti̬i̬deʔ, kel arru pään ei olõʔ; Poolõaruga, -mudsuga, -toruga, pu̬u̬ĺ`uĺli, pu̬u̬lpuudulinõ Har; [inimene] umah arvoh imp olõ õiʔ Se b. piltl (kergemeelsest, mõtlematust, napakast inimesest) ega sen `arvud `haitle Kuu; minu `saapa `sääreski on `rohkemb `arvu ku sul pääs Lüg; sul o ühna varsa aru Var; Inimene on nätse - - puuduliku aruga; sellest `öeldaks - - et aru `viltu veab; Aru perset `mü̬ü̬da laiali - - aĺbakas inimene Hää; aru `teivaga seilas Koe; `sulle vaja nii kaua sugeda `anda kui aru `perssest pähä tuleb; ei sul ole õiget aru sul on va kitse arud VJg; aru ei saa toobiga pähä valada; võta ää malk, kae kas aru tulep `persest pähä Ran; Sellel on aru luskikaga antu ja kulbiga võetu TMr; vana torujüri. ei olõ `õigõt `torru ja arru Rõu; Vanamies vade `varsa`arvud Kuu; Vana obune, varsa aru - - (öeld) kui suur inimene ti̬i̬b lapse`tempusi Hää; vana mies aga lapse aru JMd; vana inimene, aga varsa aru Plt; vana mi̬i̬ss, `vaśka aru Hel; arust ära ~ välja(s) ~ ussen puuduliku mõistusega, meeletu, rumal `mielest `lahti ehk `arvost `välläs VNg; tama on jo oma `arvust kaig `vällä Vai; Sa oled eese tahtmisega ka arust ää Kaa; lapsed jooksevad nigu arust ära ~ ilma aruta Lai; lokeltes `pääle, edesi tagasi käü, ku arust ärä jäänu kunagi Krk; kas sa arust ärä ollit, ku sa sedä teit Hel; ta om jo arust ussõn - - tal ei ole enämb `õigõt arru Har | `lähväd arust `lahti, ei õle `õiget `muistust Lüg; aru pähe võtma mõistliku(ma)ks, targemaks muutuma rumal, ei võta aru pähe Kei; võta aru vahel pähä, et sa aru saat Hel || poiss käib ja uĺastap ja kotun tü̬ü̬d üle aru ja pää (väga palju) Nõo
2. arusaam; arvamus, mõte; kavatsus mul on `toine `arvu sene puold ei mina `tahtuks `ninda teha VNg; minu `arvo päält sinust ei õlegi `niiskest tüötegijat Lüg; ja ma olen arutand seda `aśja, ja olemist ja olen selle aru `piale `jõudnud Hag; no tee siis oma aru järele Juu; ei tia, kus ta siis lähäb oma aruga JJn; [lapsehoidjal] tuli tark aru et mis tiha Pee; ta `umbes aru järele `ütles, et nii pailu on vaja VJg; vana`rahva jutu aru `jäŕgi `öetse nuust, aga nüid `öetse natsa·lka Vil; ma tei ta ärä küll oma aru `järgi, ka ta `kõlbass või ei; mike aru pääl ~ mikeperäst sa sedäsi ti̬i̬t; siin o ilma arute (tarvitamata, ülearuseid) `nõusid kah Krk; ku tu `viuglemine käib, siss neil (mesilastel) om vist tu ärämińeki mõte ja aru Ran; mu arvo `perrä ~ pit́e ~ arvost `piäži nii olõma Se; arusse pähe, mõttesse toho tobe, mis sul arusse on tuld Sim; arus 1. peas, mõttes, kavatsusel mis su ullu arus on, et sedäsi tegid Juu; mis selle karja arus täna on, et ta nii vara tuleb `lõunelle Kad 2. (kellegi) arust, meelest mu arvoh om nii Se; arust (kellegi) meelest, arvates, arvamuse järgi minu `arvust et kaks `kerda `pisteti poiss silet `köüe puhist läbi Kuu; oma arust on tark, aga `vaata kui loĺlist teeb ise Lai; mu arust küll ei˽olõ˽tu̬u̬ asi nii eiʔ, t‿m vaest tõisildõʔ Har; Jaśsi noorik um mu arvust jäl nii`mu̬u̬du (rase) Vas; arude sees mõttes, (millegi üle) vaagimas, kaalutlemas `Oitegi pikke `aiga sügäväs mettes `kaaluteli - - oli sen `asjaga perisest `arvue siess, kuniks hüä neu; Mies ka ise aruje siess, `kumba otta, `kumba jättä Kuu; arvu lööma arutama, järele mõtlema, kaaluma lein `arvo kust ma saan huost Kuu; lüön aru, kas saan `tulla või en saa Lüg
3. selgus, teadmine Ei saand sidä `arvu, migäs asi sie on old Kuu; ega‿p saa ta kääst `selged aru, muidu keterdab Krj; `õiged aru põle kusagil, kõik oo `seiti Mih; kui ma selle aru kätte saan millas ta (kuu) `tehtud oo Aud; Jukude asi - - mis me sest aru tahame Juu; ei olnud nähnud, aga võt́tis aśjast `õige aru ja tegi ära Ksi; ta aru kätte ei saa, kas ei ole seletuss otsekohene vai om - - arusaamine `väike Hel || teised tüdrugod ajasid nii `kangest seda aro, on se ikka tösi, et mehele menemene toleb Rei; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Hel; aru saama 1. mõistma, taipama `vierad ei saa `arvu `meie `ranna `kielest, `kaigist sanust; Saa sa siis nüüd `naistest aru Kuu; lollakale äi maksa midad `rääkida, ta‿p soa aru Vll; Kui muedu aru sua‿mtõ, tulõb `nuuti anda Khn; kes aru`saaja, saab ise aru, kes loĺl, sellele `näita näpuga Kei; ei sest soa aru ei Liisu ega lapsed Kad; laps pudrab, ei saa aru, mis ta tahab Lai; sel om iki mi̬i̬ĺ pähän, si̬i̬ saap kõnest aru joba Krk; no temäst (veinist) ei saa aru, kellest ta‿m tettu; te saade `onte aru, et miust ei ole ämp tü̬ü̬tegijät Nõo; sa sait võõrildõ `arvo Plv; Taast ei saaʔ joht habõndõga juut́ ka `arvu (raskesti mõistetav) Vas 2. ära tundma; märkama põle arugi saand, et need `aastad oo läind; [nii kadunud, et] seda `kohtagi saa änam aru Vig || (emf hüüatustes) Saad sa aru, ta saigid mihele; Ta siis `terve päeva pole tööd teind. Siis sa saad aru! Rei; arule ~ aru peale saama mõistma, taipama [Siis] sai `Liena `arvule, et ta vei `itse henesä ku `lapsed `kaŋŋutasa kadule; Ei `saaned `üksindä ka `arvu `pääle, migä se küll oli Kuu; aru võtma mõistma, taipama Ku˽kõ̭iḱ ütte panõ˽sõ̭ss võta õi˽̣vana habõndõga˽juut́ ka inäp `arvu Rõu
4. seletus, selgitus; aruanne (hrl verbiga andma) `tulga aru `andama `vällä, midä õleta tehnd Lüg; `viimsest tühast sõnast peab aru `andma Muh; ma ei tahagi selle `peale aro nõuda Mar; Aeg annab aru Vig; ma olen `valged verd, `ańdis oma `kohta nihukest aru PJg; `omme pean aru `andma ja kui ma `anda ei soa, siis pean surema Kos; pian ma `sulle aru `andma sellest, mis ma tegin või kus ma käisin Lai; üt́skõrd piat kõ̭gõst arru `andma Har
5. teade, sõnum `lähtvad väĺjamaale, ei anna tεεdustkid, ei anna arugid Jäm; kadus tema jäljetumaks, pole temast aru midad; mine aru `viima, et `aitab merele `minna Khk; kes es saa `tulla, see `saatas aru tagasi Kär; saadeti arusid, keda kutstui vaderiks Mus; töi `meile aru et Poaste `randas `olle kalu Jaa; Käib aga `mööda küla arusid pärimas Rei
6. a. (kindel) määr, mõõt; teat hulk, kogus; arv; arvestusühik eks aru `puolest ole neil ikke `paĺju `luami Hlj; tie tüöd `arvu järele, ära tie üli `liia ega `vaiva `endäst Lüg; meitel nii ühe aru pärast (võrdsel hulgal) `piima; nee kapad olid `mitmes arus (suuruses). toobist viie toobini Khk; Kolme toobine mat́t si̬i̬ oli ikka si̬i̬ vana `muistine vaka päält `vötmise aru (kui tuulikul jahvatati) Pöi; kui tat aru pεrast `rüipad, siis ta ei tee rumalaks Muh; `pasmud tegid ise seda aru kui pikk ta (kangas) pidi olema; pidi paras aru olema ikke, kui ta (piim) paelu `apnes, siis läks `veesse Mih; pääva tõusust pääva `loodeni oli `endene päe, ega siis tuńni aru ei oln Aud; vana aru järele olid paĺgid [parvedes 21 jalga] pikad Vän; ku korvi kere aru koa täis sai, siis punuti põhja`vitste otsad `sõnna ääre `sisse; [orjaajal] vaest ei soand kaks ööpäeva magada. mis nüid inimestel viga, oma kellaaru magada Kei; ega siis (vanasti) pośtivahe aru põld, siis tuli se tulba aru, siis pośtivahe aru, nüid on tiinu aru; kui nad aru (normi) järele annavad, et ei `anta nii paelu kui keegi tahab Juu; egäs siäl kedägi päevä aru põlnd, et mitu päevä just pulm `oĺli KJn; tunni aru `järgi (määratud ajal) `anti rohi Krk; tu̬u̬ om nii inemise arust vällän ~ tu̬u̬l liha `lahkõss sälän `välläʔ; noʔ arutõdi sääl tu̬u̬d maa arru ja villä arru Har; siss heit raha sinnäʔ `liuda niip̀aĺo ku heit, tuul `arvo ei oolõʔ Se || `lõune ja `õhta vahe peal on kesk `päide aeg, sie oli üks aru, vata `enne põld jo kella Jür; pääv juba pät́si arul - - vaja `pät́si võtta (hommikul kella 8 ajal) Kod; sääl (kalendris) `oĺli `vahtsõ aru ja vana aru. tu oĺl õks edeotsast ku˽vastanõ aru (uus kalender) üless `võeti Har || (eitavas lauses) neli vassigad oli `metsas olnd. nönda otsitud et pole aru olnd Kär; kell lähäb naa `kaugele, et põle arugi; neid (pulmaliste kimpe) oli jo naapaelu `tarbis et põnd arugi; auna kärbis oli pailo sandim teha, `senna läks naa `irmos pailo lat́ta ja `teibaid et põlnd arogi Mih; Kui jõgõ `sisse tulid, siis `santeki serv oli veess. Sie olõss ju laevõl enäm aru mitte Khn || see `joomene oo koa arust ääläind juba (juuakse liiga palju) Mär; tsireli om tinav`aastak arvust ärä lännu, mud́u om iks neli `lehte, nüüd om viis Ote b. arvestus, arvepidamine see `ühte lugu tehässe sedä aro ja `rehnutti Mar; Kui perenaist põle, siis põle aruspanijad, majal nagu põles lukku ees; Inimesed võivad omased `olla, aga rahaga tuleb `seĺge aru pidada, mis ühü või teise jägu oo Han; se `puudlane jäend siis neid (varastatud naereid) aru tegema. ära jägama Vig; `Kihtida `tuĺli aru `järgi, mitte nii nägu lips-lops, et ükstaskõik, kudas Hää; piab kõrra aru järele süüḱ oleme ärä tett `tü̬ü̬listele. piab kõrra aru `järgi `vaĺmi oleme, kolm `kõrda süvväs Hls; na pidäsiv `rehnuudi aru iki Krk; ega˽taad nii arulda˽saa õi˽kotaʔ, taad tulõ ega kõrd esi˽`mu̬u̬du kotaʔ Har; ar(v)us, ar(v)usse arvel(e), arves(se), arvestatud; meeles, meelde, teada kui `paljo sel `aastal `sündind ehk surd, si on õppetajal kõik `arvus Lüg; kõik oli arus, `paĺlu sealt `saadud oo ja `paĺlu `saada jääb Mär; Saõmõ `mindud sõni kui Riia suetsud akkasid nägüma. Selles arus meie olimõ Tukkõ `kohtõs, üks nelikümmen `vörstä siipuõl `Riiga Khn; nüid on päävad nii arus, ei täiks kusagille neid ää raesata; aśjad pannakse arusse, kui pailu `keegi soab [pärandi jagamisel] Juu; ta võtab kõik asjad arusse VJg; pääväʔ omma arvoh täl, ti̬i̬t ku˽paĺlo `päivi teḱk Se || ons se asi aru pele `pandud (arvesse võetud, märgitud) Khk; aru pidama 1. arutama, kaaluma, järele mõtlema; nõu pidama vahin siin ja pian aru, kuhu `puole akkan menemä Lüg; `vallamajas `peeti aru, millas kellegi kätte kord tuleb [küüti minna] Aud; aga siis oli üks suur arupidamine - - kis `kańdis niisukest `pärmu·t̀re `nüöpi Jür; arsid `piavad aru SJn; `piämi siin - - aru et, kirn om ärä kadunu Nõo; ma˽pia õks arru pedämä uma elu üle, et kuiss ma˽saa Har; `nakseva `arvo pidämä umist aŕost Räp 2. mõõtu, piiri, arvestust pidama ikke pean aro (loen, arvan kokku) kui paĺlo see oo; peab igäst asjast ikke aro ja `eesest lugo Mar; kas ta viinaga aru peab, joob palga maha Kir; no küll oled `kergest lähänd oma `mõistusega, ei pea enamb aru kedagi VJg; ta on aru pidaja mees, ei võta ennast liiast `purje Lai; ku mõni ülearu kuri om, (öeld) sa piat aru iki `endest pidmäme Krk; võta pit́s ja piä aru Ran; jummaĺ ei joua arru petäʔ maa ilma `hullusõgaʔ, mia noʔ maailma päl tetäss Har; (ei ole ~ saa) aru ega (~ ei) otsa ~ (ei ole) aru ega otsa peal 1. (ei ole) selgust; mõtet; arukust, mõistlikkust senel `asjal ei ole `arvo `eigä `otsa, ei tiä midä tämäga saa teha Vai; sel inimesel ei ole aru ega `otsa peal (üks `müllaja inimene) Muh; naa `jõhker, `tormab et pole aru ega `otsa Var; muĺab `pialegi, põle sel jutul aru ega `otsa Lai; sääl ei oole aru ega `otsa, ni̬i̬ eläv ku mõtslooma, ni̬i̬ ei tää midägi Krk; nuil ei olõ arru ei `otsa maa pääl, kuiss eläseʔ Har; Taa lang um nii ärʔ pussõrdunuʔ, et taast ei saaʔ inäp `arvu eiʔ `otsa Rõu 2. (ei ole) piiri, lõppu, määra tüöl ei õle `millagi aru egä `õtsa, kie tüötegijä on Lüg; paeatavad naa paelu, põle aru egä `otsa Tõs; sel aśjal (raha kulutamisel) põle aru ega `õtsa Trm; mul om maai·lma tegemist ja tü̬ü̬d, ei ole aru ega `otsa pääl sel tü̬ü̬l Hel; pańd üte kõrraga `vihma valama, siss es ole enämb aru ei `otsa Ran; sellel pole aru ega akatust (rahulolematult millestki) Aud; kus selle aru või ots KJn; (ei ole) otsa ega (~ ei) aru (peal) 1. (ei ole) mõtet, arukust, mõistlikkust kõik mis mõtesse tuleb, aab suust `väĺlä. põle sial `otsa ega aru Nis; oma tü̬ü̬d kõrralikult ärä ei ti̬i̬, ei ole `otsa ega aru Hel; är um täḱeldänü˽ta linano‿i‿olõʔ `otsa ei `arvu Rõu 2. (ei ole) lõppu, määra tööl pole `otsa ega aru pεεl Jäm; aru-otsa ~ aru-otsa peale 1. selgust, arukust, taipu Pole niid küll aru-otsa pεεle, mis keik ää tehakse Kaa; [inimene] vahel peris segäne et põle aru`otsa `kuśkil Vil || üks otsalene piäb ikki olema, kis aru-`otsa piäb KJn 2. (ei ole) lõppu, piiri, määra Küll laulupidul oli ikka rahvast koos - - pole aru-otsa pεεle Kaa; tü̬ü̬l ei ole aru `otsa Hel; ku jutuotsa üless võtap, siss ei ole aru `otsa `kossegi tol jutul Nõo; otsa või aru peal id Kus ennist ikka oli `metsi, polnd sii `otsa või aru peel Kaa; pole aru-seadust peale id Meite emased imetlesid nii `irmsasti, et pole aru-säädust pεεle Kaa; otsa-aru (ei ole) mõtet, arukust, mõistlikkust Sene asjal pole änam otsa-aru tεεda Emm; saantki `õiged `otsa aru, mis ta `rääkis Mär; meil oĺl kiḱk `laokil, es ole `otsa-aru `kunnigil Krk; aru peal(e) 1. (pole) mõistust, mõistlikkust, arukust `Küünlakuus siis pole `kassidel änam aru peal, teevad `pulmi, `koinivad; Onts `söukstel aru pääl, öö läbi `jööravad `pääle küla kauda; See minemine oli ju nii käkas`kaela, et seal es olnd aru peal Pöi || nii `uhked `riided, pole aru pεεl Khk; Pole aru pεεle kui kena riie Kaa 2. (pole) lõppu, piiri, määra mette tööl pole aru pεεl, kui `tiitsest tehasse ning `otsa‿b saa Khk; teitel äi ole mette aro pεεl kui `paljo tei tahate vetags aga ika veel Emm; aru peal(e) panema järele mõtlema, kaaluma iga asi tahab arutada ~ aru peal `panna Var
7. a. teat iga, periood, järk (kellegi, millegi) eluajast; vanus se akkab juba inimese aro `sisse `saama - - saab kaks kümmend üks `aestad vana Emm; mina esi teos ei käenu, siis olin poisikese arus MMg; selle aru seen ta iki om, ega ta vanep viśt küll ei oole Krk; ta‿m jo alt `iäline, vi̬i̬l latse aru seen Nõo b. teat väärtus; liik, selts mis nii vana, selle `kohta `eetasse: see inimese arust `väljas juba Khk; mina põle änam inimese arus. mina olen aga teśte oiu ja varju all, muud kedagi Ann; ega sa‿s `väätima lapse arus taha `õlla Trm; ta on õige inimese arus (peetakse õigeks inimeseks) Plt; si̬i̬ om joba omast arust är lännu, si̬i̬ oless ammu `tahten är tetä joh; temä om pereme aru pääl, kullege temä `käsku; kasulatse aru pääle `võeti, aga orja tükike om Krk; ma olõ `väega vana. `minnu ei või ińemisess enämp ütelde, lat́sõ aru sisen San; ühes arus, üten arvun ühesugune, -taoline; ühtemoodi ühes `arvus (ühetarkused) Lüg; kes nüid koloo·si `aigu toda [põldu raadikuks] `ütleb, käib kõik üten arvun Ran; sais üteh arvoh (ei võta minit maitset juurde) Plv; sa˽saisat alasi üten arun ei jää˽sa kõhnõmbass, ei˽lähä ramutsõppa Har; ühe aru peal id nende kasu on nii ühe aru pel (ühepikkused) Khk; seda `kündi `tehti - - enamasti iga `aasta ikka ühe aru peal Noa; sa ei lää vanepess suguki kurdat üte aru pääl; mea ole temäge üte aru pääl selle vanadusen, mis `meaki ole Krk; üte arvo pääl om mõlõba, `ütsegi olõ õi targõp Se; ajast ja arust aegunud migä jääb ajast, sie jääb `arvust Kuu; mis aost tu̬u̬ arust Krl
8. (kindlaks määratud) kord; järgnevus, järjestus Mis aru see on [tuli] `kustund [pliidi] alt ää Pöi; see on ea ka, kui on aru nönna keeduga (igal nädalapäeval keedetakse teat kindlat toitu); kui oli nisust `toitudele aru, ei `ilmas ei läind segamisi [nädalapäevad] Noa; `nõuksed `jampsimese juttosi aab juba põle εnäm juttude vooriaro üht (palavikus olles) Mar; `seukest aru põle ennem oln, et `meile aĺlitan leib oo `toodud Aud; kas see nüid kellegi aru on - - mõlemad (mees ja naine) nii `juua täis et PJg; `reede olid `terved karduled. ikke olid nisuksed toedu arud ka Ann; eo ma˽kae õigõʔ, mis aru teil om taal asjal San || igal asjal on oma aeg ning aru Khk; egäl asjal oma aru Trv
9. komme, tava, pruuk nie puu `aarudega `aŋŋud, neid enämb ei `pruugitasse, nie on `arvost maha jäänd Lüg; vana aru `järgi `toodu `kaasa tegu `leiba [pulma] Mus; See oli ikka see vana aru, et jaanibest akkas einatöö `pihta Pöi; pidasid kuu aro, vanas kuus panid kardulid PJg; mõni vana aru `järgi peab veel kolmanda püha koa Juu
10. Muid tähendusi `niidu `massinal on oma arv (otstarve), `piimä `massinal on oma arv. kõik `asjad on oma aru järele tehtud Lüg; `närdin piim - - tääl põle siis oma aru, tä ei ole rõõsk, ei ole apu Tõs; peremes `istus laua `otsas [vanasti], teśtel seda `istumise aru põld. ükstas puhas kudas nad olid Kei; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi Sim; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia aru ~ `arvu lahevad Kod; Ei võida [tema teda] ilma pääl, kos sa sellega - - aru poha Trv; nüüd om kõik maha palanu, ei ole külä arru ei midägi (ei ole küla asetki) Hel; vinnütüsspaĺk hoit `tõisi `palkõ omah arvoh (paigal) Plv || suund koodiʔ (tähtkuju) omava õdagu siin arvun; kae˽kos kuh́aʔ om sääl arvon om Piirissaaŕ, arvon vai kańdin Räp
haru1 n, g aru (aro) eP(p aruda Kod) Trv Krk Hel Nõo; n, p aru, p, sisseü `argu, gpl `arge Hls Krk TLä(arg) Kam Rõn(n arg); n, g aru, p arru Kam San Krl(gpl `argõ); har|o (-u), p harr|o (-u) V
1. a. haru, hargnev, eemale-, väljaulatuv osa, ots, esemeosa – eP eL vörgu aŕk, argi arud Jäm; `toose argil o neli aru, törva kandid pölevad arude vahel Mus; Tuul `murdis õumpool öhe aru ää; saalinga arud, kust parduunid üle keivad Pöi; risti arud Muh; vabe arud; unna ark, kaks aru. unna nöör on `vihtis arude vahel; `kumpassi arud; aru tuul (küljelt puhuv tuul) Rid; iga aru ots oo linal üks pupar Kse; aŕksahad, `seoke argi `mu̬u̬di vadnas oo sehes, kaks aru Mih; `johtmõ arud Khn; arus (harali, haralised) sarved Aud; va karuohakas - - üks aru täda oo PJg; `sirkli aru; viie aruga [pudru] mänd; suured arud kahel pu̬u̬l pilvetükil Kod; abe oo katte `argu aet Krk; [kaevu] ling `olli tulba arude vahel; [reha] varrõ ots `aeti katte `argu; katte `argu kõjo om `loojast nii `luudu, et kasvap katte `argu Ran; tu̬u̬ `tõene prilli arg (sang) om serände piḱk, `tõene om lühilke Puh; mul om viie aruga pööriss; lääts om araline, mitu aru om küĺlen Nõo; poŕgen `kaksa maast üless, om `mitma haruga Har; ega `aastaga˽kasuss põdral üt́s sarvõ haro Rõu; i̬i̬h kerä, takah haro, keśkpaigah hiire`keldre = kaśs Vas; katõh haroh ommaʔ mi uiboʔ Se b. tee-, jõeharu Möuke aru säält siis `Mustjala `pääle lihab Pöi; `Pärnu jõel tuleb õege `ulka arusid `sisse Vän; jõgi lähäb `akste aruje, lähäb `lahku Kod; temä läit́s tõist `argu, tõist ti̬i̬d Krk; ti̬i̬ käänd `mitmade `argu; lännuva `tõene tõist `argu Nõo; nellä tii arrõ pääl tetti tuli San; ti̬i̬ lätt kattõ `harro Se c. haspli, kerilaua tiib `asplitel neli aru kut tuulingu tiivad, nee o jala `külges Krj; Arud ~ aruspuud Hää; kerilaua arud Juu; `aśpli aru õts õli kahe pulgaga `kińni, `võtsid pulga `välja, said [lõnga] tüki pialt ära võtta Trm; lõnga loil o aru Krk; ristil ommaʔ aruʔ pääl, `argõ pääl om lang Krl Vrd arus|puu || kumer põikpuu haspli tiiva otsas – Sa Muh Kse Aud Juu Trv Krl Mo emal olid `söuksed `asvlid mis seina sihes käisid. Kaks pisikest puud olid `risti, arud egas `otsas Pöi; `liikme kohalt `murtakse `asvle aru pooleks, et `lõnga kätte soab peält Juu || ”üks keerd lõnga üle haspli nelja haru = 4 küünart” – Khk d. veskitiib tuule`veski aru Nõo e. hangu, hargi, kahvli, ahingu jne pii, teravik laia arude vahega eina ang Kär; kahvrel oo peä ja arud Vig; ahenga arud Tõs; sõniku kablid, kahe aruga Kei; västri arudel on kisud küĺles Trm; kate aruga konk `olli, konguga `kisti sitt unnikude Puh; lei vigla `sisse ni˽kauõdõ ku˽harrõ oĺl Har; `västrä haro Se f. ankru, lutsuõnge jne haru krabi on nelja aruga `ankur Käi; `ankrul on aru ja lest itsas arul JõeK; `jaakar on kahe aruga Trm; mõni kümme harro oĺl lutsu õngõl Räp g. tangide, pihtide jms käepide kivi tangid kate aruga Ran; tangi haruʔ omma˽vällä˽`paindunuʔ, ei˽saa kokku pit́sitä Har h. nooda tiib lesta noodal `rohkem ei käind kui kaks miest, teene viab teist aru HMd; nuodal on pära ja kaks aru, nied arud on tiivad JõeK; kige vähemb om kümme `süldä [nooda] aru Trv; kriisi aro ja piḱk aro. kümme `süldä om üts aro ja kat́skümmend tõõne Võn i. ohja-, nööriharu `Sõuksed aralised ohjad olid, ega obuse välja pooltse suitse `rõnga `küĺges oli üks aru kinni Pöi; `tõmmas ohja arust Mär; ohja aru tulli tõisspu̬u̬lt obesel `valla Krk; käüdä ohjaharu kińniʔ Har; tsuvvakabla ~ tsuvva haroʔ Se || keere, säie kolme aroga palmek Käi; nöör punuti kahe aruga `enne ärä ja kui tahti tasasemad `saada, siis `pańdi kolmas `piale; plet́id `tehti kolme `keermega ~ aruga Lai; kahe aruga paĺmitsedi ja kolme aruga ka Plt; katõ haruga nü̬ü̬r Har
2. a. jalg, säär, reis; ka halv jalgevahe suurte `pitkade arudega mees Ans; Laes oli `joonud `pεεga rattaga obuse arude vahele `söitand Khk; ää aag ome arusid nii laiale; aa arud laiali, kihuta karune vahele = obune pannasse `vankri ette Muh; se ühnä arodesse kasond, kere põle kedägi Mar; seesab, arud laiale PJg; arudest soadik läks vee sisse Juu; aa aru `endel `lõhki jah, kisu `kintse vahe `lõhki Krk; imu viab i̬i̬st, `tahtmine `tõukap takast, rõ̭õ̭m kisup `rõiva `kaala, arm aab aru `laḱka (suguelu) Nõo; lät́s arõst saandõ vette Krl Vrd hark1 b. püksisäär Püksi aru kärises katti Kaa; `lühkeste harrõga püksiʔ Kan; püksiʔ omma arõ vahilt `kat́ski Krl; kaadsa haroʔ Se
3. van rukkilade vanast `pańti rüä haru˽mahaʔ, `ku̬u̬tõga˽`lü̬ü̬di pääle. `valgõni oĺl viiś kuuś harru rüḱi `pessäʔ; kat́s harru `pańti maha, nu `peśti välläʔ ja `pańti tõsõʔ kat́s jälleʔ Har
4. piltl eri suund jutt läks `metmesse arosse Mar; Oleme Miilige ütte argu (ühevanused) Trv; muretsemine om `mitmed `argu Hls; anna `taeva äit́, et te mitte tõine tõist `argu ei lää, et te ütel meelel eläde Krk; me oleme lännu egäüits esi `argu: üits `emmä, tõne `essä Kam; oĺlimõ kül üteh a etikui ar lät́sime `harro (lahku) Se | irost ja arost (kõikjalt, igalt poolt) koŕat kokko Se Vrd ara1
heina|topp väike kogus heinu `ommiku on `kaura õled `luomale `andada, `lõunast siis `õtra õled või `einä topp Lüg; `Puista kõik `allitand `einatoppid `laiali IisR; `Keldril oli korsnas peal kust `tuhli aur `välja läks - - `Talveks `pandi eina topp `sisse Pöi; Ja viimast kuhja terituse aeg antasse aga nii vähe [heinu üles], et ädalt seal angu arude vahel see eina topp seisab Trm
kabi kabi g kabja p `kapja SaId Rei Phl L Ha(n kabja HJn) TaPõ VlPõ eL(n kaṕpi Lut; g kab́da Lei), g, p kabja SaLä(p `kapja Khk) Krj Pöi Hi Mär Rak VJg Iis, g, p `kapja R(n `kapja Lüg Vai); n, g, p kabja Jä VMr Kad Sim Pal Ksi Lai(n kabi) Plt
1. hobuse kabi seppa `värki obuse `kapja VNg; `tõisel on ump`kapjad, `tõisel ilusad `kapjad, ei olõ plattis; `kapja `varba `naulad; `kapja `kanna `naulad Lüg; `kapjo `külge `panna `ravvad `nauloga `kinni; `kapja `piiri Vai; Öks pidas jala ölal ja teine ooletas kabja ja löi raava ala Kaa; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega; kabja kida o kabja sehes Jaa; esimesed kabjad‿o `aiged Muh; kabjadel on rouad all; kabja äärd leigada ära Rei; `kapje all oo rauad Mar; tulid naa mis kabjad `pauksid Vig; kabja tut́t Tõs; `paĺla kabjaga käib obune talbe paramine veel kui nüri `raudega; Kabjad lõid tuld Vän; kabja saŕv Kei; surnd kabi mis seestpoolt kaabitakse Hag; arakaliha lõegatakse kess`paika `kapja ää Juu; labakabi on klat́tkabi; püstkabjadega obused Kos; `tengel värgitakse `väĺla kabja siest Jür; obusel on kabjad, eks tal ole neli `jalga ja neli kabja kah Amb; kabjade kabin JMd; lõi naela sügavalle `kapja, nüid [hobune] `luukab teist `jalga Trm; ädä tuli kabja `piirmeni `väĺjä; kabja põlendik one siden, kabja serväd lükänud maha, ae kabjad õtsass maha. siis akavad kabjad `kasma nagu kuu serv Kod; apuleva `tainaga määriti `kapju Äks; kabja piirte man sääl om rei sehen Hls; näe, kus mul sõĺg ku obese kabi; kabja veere pääl om piire; obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; obesel `raudu all ei ole, egass ta `kapjuge jää pääl `kõńdi ei saa Hel; `lasti obesel lennätä nii et kabja `välkusiva Nõo; `tengel om `sisse löönu kabjal, kabja om lahenu Ote; kabja peniliha, õrgats Kan; vanal märäl omma lausigu kab́jaʔ, varsal omma˽süvä˽kabjaʔ Har; olõsi‿s `kapjo, saasi is `rauda pannaʔ; olõ õi `perrä kaenu kab́jolõ Se || inimese jalg kül siul on üväd `kapjad Vai; ega karjalapsel pold `miskit kabja `otsa `panna Mus || kaloss – Lüg || fig panõ kabjaʔ kot́ti (hakka astuma) Plv Vrd kapjas
2. mitmesuguste esemete osa täävi kabjad Jäm; Looga arude alumisi otsi öödaks looga kapjadeks. Kapjade välimisel äärel on kabjaküüs sisse leigetud Kaa; Posti `kopstik ehk kabi Pöi; pulluga `löödi vee `sisse, siis kalad läksid `noota. Pullul `olli kabi `otsas Muh; ku ta sedäsi laiass tapet ots om, kabi otsan Krk a. voki süda – Kuu spor eP(excl Sa) vogi `kapjanupp Kuu; voki kabi on see, kus kruu käib. kabi on nagu mo rusikas sedäsi `püśti Juu; kui tahetakse - - `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele nõks - - kabjast, kabja kruuvist sialt KuuK; [kui kruvi] Ettepoole `keerad, siis kabi toob pialmise värgi `kaugemale ja nöerid läävad pingumale Amb; kabi on pingi pial, `kapja võib ülesse poole keerata ja `alla, kõvemast ja lõdvemast Trm b. oherdi kaba oherdi kabi oli mehel rinna all Khk; kabja on puust. kabja pannasse `rinde alla kui `auka lastasse Ksi c. murispuust üle ulatuv katusesarika alumine ots;ka sarikasse raiutud sälk `päästlased teind kabja `otsa pesa; oli sirbi `noumbu kabja vahele `pistand Khk; kabja asemed oo aluspuu sihes; unga kabi Muh; saarika kabjad köevad rańtspaĺgi sisse Kir; saarika kabjad pannasse uulu puu `peale PJg; sarika kabi jääb moorispuu `piale `kanma, sarika ots tuleb seenast väĺlap̀oòle Nis d. viinaklaasi, karika, küünla, uhmri, lambi jne jalg se‿o väga kena kivi, tal‿o kabi all Jaa; Pisike kabjaga laes oli, selle täis `viina `anti Pöi; `enni olid kabjaga klaasid, pitsklaasid Mar; klaaślamp, sur kabi oli all Kul; kabjaga `sukrutuos nagu viinaklaas, jalg all JJn; teised [kupu] sarved on pit́sklaasid, nied kabjad lüiakse ää Kad; Neil kõrgematel [küünlajalgadel] õli kabjajagu kumer. Rasv - - jooksis üle kabja laua piale Trm e. löe alumine ots, kuhu vikat kinnitatakse [vikati] kanna näsa keib kabja `auku Khk; kabja sihes on auk, `sönna `sisse pannasse kanna nipp Kär; Vikati otsapanemiseks pannakse lüsi oma käte vahel püsti, kabi ülespoole Kaa; löö kabi oo `sirge; vikati kabja raud o `katki Muh f. püssipära vantsrui - - ojab püssi raava kabja küljes `kinni Khk; Puust oli kabi taga naagu püssil ikka on Krj; Kabi on püssil ikka puust Pöi g. lusika-, kulbi-, piibukaha piḱk piip lai kabi otsan; `luśku kabi olli ümärik või pikelik Hls h. sugutilukk `munnikabi; `kapjast vanad inimesed `üöldi Lüg
3. kabimüts perenaene ise panni sehukse tanu pähe nagu obuse kabi `olli Muh; noorikutel `panti kabjad pähe, ku laulatselt kodu `tuĺti ja ära `sü̬ü̬di Hää
4. puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa kabi `kannu `külles Lüg Vrd kaba3
1. hobuse kabi seppa `värki obuse `kapja VNg; `tõisel on ump`kapjad, `tõisel ilusad `kapjad, ei olõ plattis; `kapja `varba `naulad; `kapja `kanna `naulad Lüg; `kapjo `külge `panna `ravvad `nauloga `kinni; `kapja `piiri Vai; Öks pidas jala ölal ja teine ooletas kabja ja löi raava ala Kaa; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega; kabja kida o kabja sehes Jaa; esimesed kabjad‿o `aiged Muh; kabjadel on rouad all; kabja äärd leigada ära Rei; `kapje all oo rauad Mar; tulid naa mis kabjad `pauksid Vig; kabja tut́t Tõs; `paĺla kabjaga käib obune talbe paramine veel kui nüri `raudega; Kabjad lõid tuld Vän; kabja saŕv Kei; surnd kabi mis seestpoolt kaabitakse Hag; arakaliha lõegatakse kess`paika `kapja ää Juu; labakabi on klat́tkabi; püstkabjadega obused Kos; `tengel värgitakse `väĺla kabja siest Jür; obusel on kabjad, eks tal ole neli `jalga ja neli kabja kah Amb; kabjade kabin JMd; lõi naela sügavalle `kapja, nüid [hobune] `luukab teist `jalga Trm; ädä tuli kabja `piirmeni `väĺjä; kabja põlendik one siden, kabja serväd lükänud maha, ae kabjad õtsass maha. siis akavad kabjad `kasma nagu kuu serv Kod; apuleva `tainaga määriti `kapju Äks; kabja piirte man sääl om rei sehen Hls; näe, kus mul sõĺg ku obese kabi; kabja veere pääl om piire; obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; obesel `raudu all ei ole, egass ta `kapjuge jää pääl `kõńdi ei saa Hel; `lasti obesel lennätä nii et kabja `välkusiva Nõo; `tengel om `sisse löönu kabjal, kabja om lahenu Ote; kabja peniliha, õrgats Kan; vanal märäl omma lausigu kab́jaʔ, varsal omma˽süvä˽kabjaʔ Har; olõsi‿s `kapjo, saasi is `rauda pannaʔ; olõ õi `perrä kaenu kab́jolõ Se || inimese jalg kül siul on üväd `kapjad Vai; ega karjalapsel pold `miskit kabja `otsa `panna Mus || kaloss – Lüg || fig panõ kabjaʔ kot́ti (hakka astuma) Plv Vrd kapjas
2. mitmesuguste esemete osa täävi kabjad Jäm; Looga arude alumisi otsi öödaks looga kapjadeks. Kapjade välimisel äärel on kabjaküüs sisse leigetud Kaa; Posti `kopstik ehk kabi Pöi; pulluga `löödi vee `sisse, siis kalad läksid `noota. Pullul `olli kabi `otsas Muh; ku ta sedäsi laiass tapet ots om, kabi otsan Krk a. voki süda – Kuu spor eP(excl Sa) vogi `kapjanupp Kuu; voki kabi on see, kus kruu käib. kabi on nagu mo rusikas sedäsi `püśti Juu; kui tahetakse - - `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele nõks - - kabjast, kabja kruuvist sialt KuuK; [kui kruvi] Ettepoole `keerad, siis kabi toob pialmise värgi `kaugemale ja nöerid läävad pingumale Amb; kabi on pingi pial, `kapja võib ülesse poole keerata ja `alla, kõvemast ja lõdvemast Trm b. oherdi kaba oherdi kabi oli mehel rinna all Khk; kabja on puust. kabja pannasse `rinde alla kui `auka lastasse Ksi c. murispuust üle ulatuv katusesarika alumine ots;ka sarikasse raiutud sälk `päästlased teind kabja `otsa pesa; oli sirbi `noumbu kabja vahele `pistand Khk; kabja asemed oo aluspuu sihes; unga kabi Muh; saarika kabjad köevad rańtspaĺgi sisse Kir; saarika kabjad pannasse uulu puu `peale PJg; sarika kabi jääb moorispuu `piale `kanma, sarika ots tuleb seenast väĺlap̀oòle Nis d. viinaklaasi, karika, küünla, uhmri, lambi jne jalg se‿o väga kena kivi, tal‿o kabi all Jaa; Pisike kabjaga laes oli, selle täis `viina `anti Pöi; `enni olid kabjaga klaasid, pitsklaasid Mar; klaaślamp, sur kabi oli all Kul; kabjaga `sukrutuos nagu viinaklaas, jalg all JJn; teised [kupu] sarved on pit́sklaasid, nied kabjad lüiakse ää Kad; Neil kõrgematel [küünlajalgadel] õli kabjajagu kumer. Rasv - - jooksis üle kabja laua piale Trm e. löe alumine ots, kuhu vikat kinnitatakse [vikati] kanna näsa keib kabja `auku Khk; kabja sihes on auk, `sönna `sisse pannasse kanna nipp Kär; Vikati otsapanemiseks pannakse lüsi oma käte vahel püsti, kabi ülespoole Kaa; löö kabi oo `sirge; vikati kabja raud o `katki Muh f. püssipära vantsrui - - ojab püssi raava kabja küljes `kinni Khk; Puust oli kabi taga naagu püssil ikka on Krj; Kabi on püssil ikka puust Pöi g. lusika-, kulbi-, piibukaha piḱk piip lai kabi otsan; `luśku kabi olli ümärik või pikelik Hls h. sugutilukk `munnikabi; `kapjast vanad inimesed `üöldi Lüg
3. kabimüts perenaene ise panni sehukse tanu pähe nagu obuse kabi `olli Muh; noorikutel `panti kabjad pähe, ku laulatselt kodu `tuĺti ja ära `sü̬ü̬di Hää
4. puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa kabi `kannu `külles Lüg Vrd kaba3
kahamus2 kahamus Han suur kohev kogus, hulk Tüdrikute piad nagu suured kahamused, `juused kõik üles `aetud; Angu tääved oo kua kahamused kui pailu pikki `einu arude `otsas oo Han Vrd kähämos
kisaline2 kisali|ne g -se kisklik, kiskudega Västre arude otsa om kisalise, siss kala ei sa otst ärä rabelda Rõn Vrd kisuline
kõrva `kõrva Lüg Jõh IisR Pöi Muh L K I M Har Lei, `kõrba Pöi Mar Mih Aud Nis, `körva S Noa Ris, `korva Jõe Kuu Hlj VNg Vai
I. postp
1. kellegi, millegi kõrvale, äärde, ligi(dale) `istu `seie minu `kõrva Lüg; `peigo mehe `korva `istus isämies, `pruudi `korva `istusivad `kaasigod Vai; ojad ennast ukse `körva; ösudes pidid terava olema, et sa teise `körva `jöudasid oida Khk; Ketikastis lapida kett ilusti ridamesi puht puhi körva Emm; Tule mo `körva Rei; ükskord kukkus mul [lastud luik] just nii ońni `körva et `vaata oleks ońni puruks kukkund Noa; sa jähid ukse `kõrba `seisma Mar; se `Kirbla kihelkond oli `ültse `väike, ta köis Lihula kihelkonna `kõrva Kir; [rukis] `pandi rehale maha, vihk vihu `kõrva Han; `vanker juhab - - kisub tie `körva Ris; Mis sa mu `kõrva istud, istu `kaugemalle Jür; `pańdi nad (kalad) `varda `sisse üheteise `kõrva HJn; suur puu oli, sellega lasi [rukkivihud] maha, vihk vihu `kõrva JJn; regi akkab libeda tiedega juhama, nigu `ringi `kierab, viab enese obuse `kõrva Sim; üte tõise `u̬u̬ne `kõrva tetti ardu (varjualune) Pst; jäi läve `kõrva `saisma üten püssige Hel || (kooselust; abist) `naine on mend `tõise mehe `kõrva `õige, omast mehest ei võtta enamb `asjastki Lüg; enne ei tohi mehe `kõrva `astuda elama, kui akkab naeste`rahva riiet `kandma Muh; ta akkab nii kangeste ta `kõrba `seisma (teda kaitsma) Mar; Nägu mina oma majast teise `kõrva elama lähen, akkan kõruleseks Hää; kutsub teist oma `kõrva tuńnistajast VJg; akkas minu oma `kõrva `nõudma Hls || fig nüid on `tüösi nii paĺlu, ehk jää tüö `kõrva oma eluga (elamiseks aega ei jäägi) Kei
2. (ajalisest järgnevusest, kus põhisõna kordub) `rühmab tööd iga pää, pää pääva `kõrva, ei temal `aega põle Mär; pää pääva `kõrva ei tee kedagi, longib nisa·mmati `ringi Plt
3. lisaks, juurde `tütrik `tienis ja sai `palga `kõrva naul ehk kaks `villu Lüg; piab leva `körva ka midagid `vötma Khk; `kaapsud `auti (hautati) - - ning samma `moodi `värskelt sai `söödud karduli `körva Pha; `tuhli `kõrva keedeti notti Pöi; Vetsi käde ja tegi omal tuhliste `körva kalalaga Emm; Tää mis täna `karduli `körva saab Rei; `peetisi tehasse liha `kõrva Mär; `kartula `kõrva ja supi `juure `sü̬ü̬dakse [räime] Hää; ega meil kastet küll pudru `kõrva põld Kei; `ańti `tienijatele ka kes [lambaid] pesid, palga `kõrva `villu VMr; leib ike käis supi `kõrva Kod; [talu]koha `kõrva käis suur mets KJn; tooge saguskit, mehe tahava viinä `kõrva Trv
4. kellegagi, millegagi võrreldes puepiim on nii `lahja koduse `piimä `korva Kuu; Sinu näpputüö on `ninda ilus, ära pane `teiste `kõrvagi (ei anna teistega võrreldagi) IisR; mis vana inimest nüid inimeste `kõrva `rääkida, muedu et üks ääl sojub majas Kse
II. adv
1. kõrvale, külje juurde, veerde saan viab `kõrva, kui obone `viltu rakkes Lüg; kuha (kuhja) odrale `pandakse koa kärbised `kõrva, et kuku `ümmer mette LNg; kus muld eest `kõrva läheb, see oo adrakurk Lih; Kao pośt mädä, piäb tut́sid `kõrva panõma Khn; [pane] kõelussed `kõrva, siis ei lähe `viltu Lai; iśt `miule `kõrva Trv; ma `istõ `tu̬u̬lõ `kõrva Lei || (abikaasast) es anda noorikut enne `kõrva, ku ärä olli lauladet; ku sa olet ta `endel `kõrva võtten, siis elä surmani Krk
2. külje suunda, otsesihist paremale või vasakule (ka teelt eksides) Kus sa togad, et ei ole `aiga `korva valatada Kuu; läks teest `kõrba; löö otse ta `peale, ää `kõrba löö Mar; `kalla `kõrva (hüüe hobusele kündes) Kul; pimedas võib `õlpsasti tee pealt `kõrva pöörata Mär; oli igavene pori soo - - kui sammu [teelt] `kõrba läksid, siis olid kadun Mih; `kiegi taha tie piält `kõrva lumõssõ püerdä Khn; `Maima küla jäeb [suurest teest] `kõrva PJg; [laev] `Oĺli kursist `kõrva läinu ja jäi `kińni Hää; kõõrd siĺm ei saa otse `ültse vaadata, ainult `kõrva Saa; ma `vaatan vasak`pu̬u̬le `kõrva KJn; mine ti̬i̬ pääld `kõrva Trv; ma lätsi `kõrva, es saa `õiget ti̬i̬d Hls; obese piat `kõrva `kääntme Krk; tu̬u̬ (tüdruk) äi˽`käänä `kõrva˽kah (on poisile truu) Lei; kõrva jääma fig kaotama; alla (või süüdi) jääma `õigus jääb `kõrva, temä es saa [kohtus] `õigess Hls; ken `kõrva jääss `kohtuge, sellel om paĺlu `massa `kohtu kulusit; temä jäi `kõrva, mea sai `õiguse; si̬i̬ jäi oma kõnege `kõrva (vaidluses alla) Krk || fig valesti, ekslikult `kõrva `kaalun, om kasinest või `rohkemp `kaalun, ei ole `õigest `kaalun Hls; `kõrva ole lännu, arude üless, `kõrva ole kudanu; si̬i̬ aa lauluviisi `kõrva, aa teise ka `kõrva Krk
3. eemale a. (eest või käest) ära nüid panen muud aśjad `kõrva Mär; kolm ahu `auku `tehti, ahule `tehti, jälle kus sa `seoksed aśjad `kõrva paned Aud; Kuntsu (emakala) liha ei `sü̬ü̬da, `siadel `ańti ja mõni `viskas `kõrva varestel Hää; `võtke `ämbrest [vett] - - kui on kõdusi pial, lükake `kõrva Ann; ni̬i̬d põhud - - visas `jälle `kõrva, taha seĺlä Kõp; `jätsi tü̬ü̬ `kõrva Hls; võta lusiguge sõss, lükkä ku̬u̬r `kõrva (piimal); mine i̬i̬st `kõrva; ma visasi selle tü̬ü̬ `kõrva ja võti tõise tü̬ü̬ Krk || et seda (vanade juttu) ei või `kõrva lükata Hää b. eest ära, varjule; peitu, pakku ta nii `pelglik ja arg, oiab ennast ikke `kõrva Mär; kui saksad tulavad, katsu et sa `kõrva suad, joose `metsä eest ää Tõs; vihma eest sa ei saa iial `kõrva HMd; `lööper soadeti ette, et kõik tielt `kõrva ojavad Kos; temä taab ärä page ja oiab i̬i̬st `kõrva; ü̬ü̬kulli `päeva om ära lännu `kõrva Hls; ma lätsi i̬i̬st `kõrva, ta tulli oma ädäge mut `kiusame Krk; si̬i̬ `põikless `kõrva, si̬i̬ ei taha sedä tetä Hel || sie raha on mul `kõrva (tagavaraks) `pandud Lüg; Kokk lõi liha `kõrva (näppas) Han || fig raha sai `kõrtsis `kõrva `pandud - - `viinast `pandud Lüg
4. lisaks, juurde tulid `rannald ära, `kardulid pada, kalad `korva, kohv `korva Jõe; `keida suppi ehk `kartuli `leivale `kõrva ka Lüg; Ia `päevapalk [küll], aga `riide ja `süöma kulu, `selle unustavad `kõrva `rehkendamata IisR; sibula `latvu [söödi], kenad apud koort `körva Pha; Ma koju teise `sõukse [kinda] `kõrva ja on `jälle poar `kindud Pöi; neil kes `lehma pidavad, nad kasvatasid siin mulika `kõrva Mär; vana kääst saab [tall] vähä imeda, andatse lehma `piima `kõrva Kse; Kihnu muad sedäsi lahjad, ikka piäb merd `püüdmä `kõrva Khn; pühabä omiku `tehti `suoja `piima pudrule `kõrva Jür; [kui] teine [härg] `müidi ära - - õpetati teine `jälle `sinna `kõrva `künma KuuK; vedel pudru põle ia kedagi, see tahab `leiba `kõrva `saada Pai; sada rubla on `siśsi `makstud, teene sada [tuleb] `kõrva `maksa KJn; kõruline tü̬ü̬ [mida põhitöö] `kõrva jõvvad tetä Hls || fig ega mia ei või oma `enge ärä anda sinna `kõrva (tööd on liiga palju) Hls
I. postp
1. kellegi, millegi kõrvale, äärde, ligi(dale) `istu `seie minu `kõrva Lüg; `peigo mehe `korva `istus isämies, `pruudi `korva `istusivad `kaasigod Vai; ojad ennast ukse `körva; ösudes pidid terava olema, et sa teise `körva `jöudasid oida Khk; Ketikastis lapida kett ilusti ridamesi puht puhi körva Emm; Tule mo `körva Rei; ükskord kukkus mul [lastud luik] just nii ońni `körva et `vaata oleks ońni puruks kukkund Noa; sa jähid ukse `kõrba `seisma Mar; se `Kirbla kihelkond oli `ültse `väike, ta köis Lihula kihelkonna `kõrva Kir; [rukis] `pandi rehale maha, vihk vihu `kõrva Han; `vanker juhab - - kisub tie `körva Ris; Mis sa mu `kõrva istud, istu `kaugemalle Jür; `pańdi nad (kalad) `varda `sisse üheteise `kõrva HJn; suur puu oli, sellega lasi [rukkivihud] maha, vihk vihu `kõrva JJn; regi akkab libeda tiedega juhama, nigu `ringi `kierab, viab enese obuse `kõrva Sim; üte tõise `u̬u̬ne `kõrva tetti ardu (varjualune) Pst; jäi läve `kõrva `saisma üten püssige Hel || (kooselust; abist) `naine on mend `tõise mehe `kõrva `õige, omast mehest ei võtta enamb `asjastki Lüg; enne ei tohi mehe `kõrva `astuda elama, kui akkab naeste`rahva riiet `kandma Muh; ta akkab nii kangeste ta `kõrba `seisma (teda kaitsma) Mar; Nägu mina oma majast teise `kõrva elama lähen, akkan kõruleseks Hää; kutsub teist oma `kõrva tuńnistajast VJg; akkas minu oma `kõrva `nõudma Hls || fig nüid on `tüösi nii paĺlu, ehk jää tüö `kõrva oma eluga (elamiseks aega ei jäägi) Kei
2. (ajalisest järgnevusest, kus põhisõna kordub) `rühmab tööd iga pää, pää pääva `kõrva, ei temal `aega põle Mär; pää pääva `kõrva ei tee kedagi, longib nisa·mmati `ringi Plt
3. lisaks, juurde `tütrik `tienis ja sai `palga `kõrva naul ehk kaks `villu Lüg; piab leva `körva ka midagid `vötma Khk; `kaapsud `auti (hautati) - - ning samma `moodi `värskelt sai `söödud karduli `körva Pha; `tuhli `kõrva keedeti notti Pöi; Vetsi käde ja tegi omal tuhliste `körva kalalaga Emm; Tää mis täna `karduli `körva saab Rei; `peetisi tehasse liha `kõrva Mär; `kartula `kõrva ja supi `juure `sü̬ü̬dakse [räime] Hää; ega meil kastet küll pudru `kõrva põld Kei; `ańti `tienijatele ka kes [lambaid] pesid, palga `kõrva `villu VMr; leib ike käis supi `kõrva Kod; [talu]koha `kõrva käis suur mets KJn; tooge saguskit, mehe tahava viinä `kõrva Trv
4. kellegagi, millegagi võrreldes puepiim on nii `lahja koduse `piimä `korva Kuu; Sinu näpputüö on `ninda ilus, ära pane `teiste `kõrvagi (ei anna teistega võrreldagi) IisR; mis vana inimest nüid inimeste `kõrva `rääkida, muedu et üks ääl sojub majas Kse
II. adv
1. kõrvale, külje juurde, veerde saan viab `kõrva, kui obone `viltu rakkes Lüg; kuha (kuhja) odrale `pandakse koa kärbised `kõrva, et kuku `ümmer mette LNg; kus muld eest `kõrva läheb, see oo adrakurk Lih; Kao pośt mädä, piäb tut́sid `kõrva panõma Khn; [pane] kõelussed `kõrva, siis ei lähe `viltu Lai; iśt `miule `kõrva Trv; ma `istõ `tu̬u̬lõ `kõrva Lei || (abikaasast) es anda noorikut enne `kõrva, ku ärä olli lauladet; ku sa olet ta `endel `kõrva võtten, siis elä surmani Krk
2. külje suunda, otsesihist paremale või vasakule (ka teelt eksides) Kus sa togad, et ei ole `aiga `korva valatada Kuu; läks teest `kõrba; löö otse ta `peale, ää `kõrba löö Mar; `kalla `kõrva (hüüe hobusele kündes) Kul; pimedas võib `õlpsasti tee pealt `kõrva pöörata Mär; oli igavene pori soo - - kui sammu [teelt] `kõrba läksid, siis olid kadun Mih; `kiegi taha tie piält `kõrva lumõssõ püerdä Khn; `Maima küla jäeb [suurest teest] `kõrva PJg; [laev] `Oĺli kursist `kõrva läinu ja jäi `kińni Hää; kõõrd siĺm ei saa otse `ültse vaadata, ainult `kõrva Saa; ma `vaatan vasak`pu̬u̬le `kõrva KJn; mine ti̬i̬ pääld `kõrva Trv; ma lätsi `kõrva, es saa `õiget ti̬i̬d Hls; obese piat `kõrva `kääntme Krk; tu̬u̬ (tüdruk) äi˽`käänä `kõrva˽kah (on poisile truu) Lei; kõrva jääma fig kaotama; alla (või süüdi) jääma `õigus jääb `kõrva, temä es saa [kohtus] `õigess Hls; ken `kõrva jääss `kohtuge, sellel om paĺlu `massa `kohtu kulusit; temä jäi `kõrva, mea sai `õiguse; si̬i̬ jäi oma kõnege `kõrva (vaidluses alla) Krk || fig valesti, ekslikult `kõrva `kaalun, om kasinest või `rohkemp `kaalun, ei ole `õigest `kaalun Hls; `kõrva ole lännu, arude üless, `kõrva ole kudanu; si̬i̬ aa lauluviisi `kõrva, aa teise ka `kõrva Krk
3. eemale a. (eest või käest) ära nüid panen muud aśjad `kõrva Mär; kolm ahu `auku `tehti, ahule `tehti, jälle kus sa `seoksed aśjad `kõrva paned Aud; Kuntsu (emakala) liha ei `sü̬ü̬da, `siadel `ańti ja mõni `viskas `kõrva varestel Hää; `võtke `ämbrest [vett] - - kui on kõdusi pial, lükake `kõrva Ann; ni̬i̬d põhud - - visas `jälle `kõrva, taha seĺlä Kõp; `jätsi tü̬ü̬ `kõrva Hls; võta lusiguge sõss, lükkä ku̬u̬r `kõrva (piimal); mine i̬i̬st `kõrva; ma visasi selle tü̬ü̬ `kõrva ja võti tõise tü̬ü̬ Krk || et seda (vanade juttu) ei või `kõrva lükata Hää b. eest ära, varjule; peitu, pakku ta nii `pelglik ja arg, oiab ennast ikke `kõrva Mär; kui saksad tulavad, katsu et sa `kõrva suad, joose `metsä eest ää Tõs; vihma eest sa ei saa iial `kõrva HMd; `lööper soadeti ette, et kõik tielt `kõrva ojavad Kos; temä taab ärä page ja oiab i̬i̬st `kõrva; ü̬ü̬kulli `päeva om ära lännu `kõrva Hls; ma lätsi i̬i̬st `kõrva, ta tulli oma ädäge mut `kiusame Krk; si̬i̬ `põikless `kõrva, si̬i̬ ei taha sedä tetä Hel || sie raha on mul `kõrva (tagavaraks) `pandud Lüg; Kokk lõi liha `kõrva (näppas) Han || fig raha sai `kõrtsis `kõrva `pandud - - `viinast `pandud Lüg
4. lisaks, juurde tulid `rannald ära, `kardulid pada, kalad `korva, kohv `korva Jõe; `keida suppi ehk `kartuli `leivale `kõrva ka Lüg; Ia `päevapalk [küll], aga `riide ja `süöma kulu, `selle unustavad `kõrva `rehkendamata IisR; sibula `latvu [söödi], kenad apud koort `körva Pha; Ma koju teise `sõukse [kinda] `kõrva ja on `jälle poar `kindud Pöi; neil kes `lehma pidavad, nad kasvatasid siin mulika `kõrva Mär; vana kääst saab [tall] vähä imeda, andatse lehma `piima `kõrva Kse; Kihnu muad sedäsi lahjad, ikka piäb merd `püüdmä `kõrva Khn; pühabä omiku `tehti `suoja `piima pudrule `kõrva Jür; [kui] teine [härg] `müidi ära - - õpetati teine `jälle `sinna `kõrva `künma KuuK; vedel pudru põle ia kedagi, see tahab `leiba `kõrva `saada Pai; sada rubla on `siśsi `makstud, teene sada [tuleb] `kõrva `maksa KJn; kõruline tü̬ü̬ [mida põhitöö] `kõrva jõvvad tetä Hls || fig ega mia ei või oma `enge ärä anda sinna `kõrva (tööd on liiga palju) Hls
lutsu|mõrd lutsupüügivahend Esiti olid lutsumõrrad, nee olid sügise jões Pöi; lutsumõrra olli, katel puul olli arude jõe veeren `kinni Trv; lutsu`mõrdo pand mõ̭ni `sisse talvõl Se Vrd lutsurüsa
lutsu|õng nöörist ja konksudest lutsupüügivahend lutsuõńg - - üits raud om, vaŕs om, alt om kik arude väĺlän, neil om konksi sehen ülesspidi Trv; lutsu õńg kutsutass rogotka; mõ̭ni kümme harro oĺl lutsu õngõl Räp Vrd lutsu|konks, lutsu|mänd
lõikama `lõikama, lõigata (lõe-) Muh Pöi L HaLä(lõõ- Juu) spor Jä, I KLõ Trv T(lõõ- Võn Rõn) Lei, `lõika(da) Lüg(-maie) Jõh; `lõikam(m)a, lõiga|daʔ, -taʔ V(lõega- Lei Kra, lõõga- Rõu Räp, lõõja- Lut); `lõika|m(e), lõiga|te M(-de Krk; lõe- Hel) San, -mõ, -dõ San(-tõ) Krl Har; `lõikma Vig Lei Võn; `leikama, leigata Sa(-öi-) Hi LNg Kir KPõ(lee- Kos Kad Sim) Iis Trm Pal, `leika(da) R(`leiga- Hlj VNg) Jäm Mus Vll Emm Rei; `leikma, leigata, `leikada SaLä; `leikämä, -dä Kuu
1. a. terariistaga lõhki, katki, pooleks, tükkideks tegema, viile, laaste jne eraldama üks kilu `leigata `viieks tükkiks, sie `panna `onga `otsa Jõe; luom tappetasse ja `lõigetasse `lõhki; ärä `lõika `vorsti (ära peereta) Lüg; `vastlapä, siis leigeti `juuksid ning siis `pesti `palged; pole köhu äärest leigatud (tunnustavalt kellestki) Jäm; esimene `leikamine leva pεεld o kasu kannik Khk; leigatakse vöi rahvitakse `kaapsu piad, kui oled peenikseks `leikand, nuiatakse tihele Pha; Sea karva `võtmisega `lõikas sõrme ää Pöi; pühabe ei lõegata `küisi, siis `lõikad oma õnne ää Muh; ma `leikasi iga ühele käntsigu [leiba] Rei; sii külas oli ikke sedasi, teine peremees `lõikas teisel [juukseid] Mar; kaaled lõegatasse koa tüki `kaupa kardulete ja liha `seltsi Vig; Ühüssa `korda mõeda, `kümnes kord `lõika Han; Mia lõega obosõ laka vähämäs Khn; pian akkama `si̬i̬pi paast `väĺla `lõikama Saa; peremes `leikas `leiba, ega teised `leiba ei leigan Ris; keäri päräd on nii `kanged, lõegata ei soa Juu; Üks tüdruk leigand kogematta `lambal tiśsi ää Amb; nüri `noaga `lõika nigu `saega Tür; `nahka leigates olgu suured käärid Ann; sõela täis `leiba sai leigata ja `viidi kohe [jõulu] esimesel üel `luamadele VMr; lõigatasse kangas maha, siis jäävad `narmad järele; Jonstavi kivid - - need õlid ead [veski] kivid `lõikama (jahvatama) Trm; `sõrgu lõegati [härjal], sest muedo ei suanud `kündä Kod; liha `lõikan õege `peenest `vürhvlist Pal; naba vaŕs lõigatasse `lahti Ksi; ema `lõikas kõrva `lõhki `lambal - - siis `tuńdis oma `lambad ära Lai; sai õle katust võtta ja `õĺga `kat́ki lõegata ja elä˛eätele `antud KJn; mehe `lõikave [leiva] `valla Hls; `laaste lõegati, kui `õlgi es ole vai taheti parõmbat katust Ran; mia ole ka `väega ell - - ku Miinä mul `varba `küidsi `lõikap, siis miä röögi; põrs songip kõ̭ik taeme üless, `lõikame si̬i̬ `põrsa kärss ̀kat́ski, siss ta‿i saa `sonki Nõo; mõrdsuk `oĺli lõiganu pää otst ärä, ihu ragunu tüḱess Ote; ku‿sa lammast püät, ärä˽lõigaku˽`sisse Urv; poisel om jo tsiga puhastõt, nakasõ `lahki `lõikamma Har; mul oĺl ime˽kaiaʔ, et saia mant oĺl lõigat pu̬u̬ĺ arʔ Rõu; ma päälisskauda `lõiksi mõnõ lipsukõsõ, nii et `suuhtõ sai tsusadaʔ Plv; kida, tu lõigatass, mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se || (tapmisest) `mõtle, ta lõigass kõri `endel maha; me lõigasime ka `ende sia ärä, liha oli vaea Krk b. (terariista lõikevõimest) jussi ein, seda vikat ei `leika Jõe; `Käiasin `pussi teravaks, nüüd `leikab nii kui `siepi Hlj; saag on nüri, ei sie `leika mitte `suaja sittagi VNg; `suome `kirved on jo minu aja sies `kõige paremad `lõikama Lüg; `suitsu ta (nuga) leigab, `rohkem ta‿p tee medad Khk; see nuga ep nää puud, `miskid änd ei leiga Mus; Kõik äi ole lõigu teras, sellepärast äi `lõika Pöi; sirbid tehässe sepäl `neoksedest vekatidest, mis ei `lõika änäm; rohi lähäb võsaks, vekat ei `lõika Mar; iad `leikajad kiarid JMd; alb nuga, tuema terägä, ei `lõika iva Kod; vikat `lõikab magusade Ote; väit́s om nii nöhrüss lännüʔ, et ei `lõika hapud `piimä kah Har; õdagu oĺl kuiv, vikat́ `haina es `lõikaʔ Vas || minu `ammad ei `leika `õuna Ris c. juurde lõikama särgi käis `valmis leigetud juba, jupid pole kogu `aetud Jäm; tüssist [kampsun] oli, ta oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; `muntsrite järele lõegatse `riidid Muh; Purju leikamese kohaks valida lagem koht voi suure ruumi pärand Emm; `oskas täda (mütsi) - - `väĺla lõegata Aud; kui `kleitisi `lõikavad, siis on nihuke lõege, kelle järele nad `lõikavad Juu; rätsep `leikab `riide nit́i järele `väĺla, mehe õde `leikas mulle nit́id `väĺla VMr; `enne leigatakse, pärast akata `õmblema VJg; pihaga kuued, mis ni̬i̬d läbi lõigatud, rinna eest `lahti, `keskelt `õmblus sees Lai; poŕst `oĺli serände kitsass jaḱk, aga kõ̭ik kiha `perrä iluste lõegatu Ran; [ta] lõegass jaki ärä, miä esi ummelsi Nõo d. haava tekitama luha ein mis leigab, vahede äärdega Khk; ilus ein, aga luom ei süö, `leikab luoma kielt Kad; keele`leikaja on lai rohi, `leikab sõrme ka lõhki, nii terav serv on Sim; temä (lõikhein) lõegass, kui tõstid, kuju `olli, lõegass käe kah puruss Ran; tarnain om nii kare ja teräv, et `lõikap käe `katski Nõo
2. tööriistaga töötama a. õsuma; niitma käin nüüd iga päe `pillisi (roogu) `leikamas, nie `kasvavad meres, `kalda ligi Jõe; `moisa `pellul sai rugid `leika ja `tuhli noppi Hlj; neli vakkama `leikasid, kas `otra ehk rukki, se `andas ikke `leika VNg; kes omaga jäi `viimäsest `lõikama, sene `seljas õli `kõige `väljä küür Lüg; `leikma aketi oolipääva `aegu Ans; kudas sa `külvad, nönda sa `leikad Khk; rugid, nee sai ikka leigatud vahe sirbiga Pha; viis vikatid `lõikavad `ühte `järge Muh; kui mina veel `leikamas inimene olin, `ilmas ei polnd `körsi maas Rei; talivilja pöllud said sirbiga leigadud, lapsed `olled järel sidumas, vanad inimest `leikasid Phl; kui meri oo määnd, oo kuib, siis lõegatasse lemm`roogu Mar; `lõikaja, kis ei `oska, jääb `paĺlu laga maha, laga järel, siis sasib kõik rukki ää Mär; [jõulu]pühäde `aegas `leikasid, `ennem ei läind roog kõbass mette Kir; Vili küpse küll, võib `lõikama akata Khn; Rukist lõigati sirbiga, pärast `tul´lid rautsid Hää; kolmegisi `leikasime `tündrema rukkid Nis; ei jää `roovimise vihk nii ilus kui leigatud vili HJn; `leikaja pidi ike nii kärmas olema, et `päävas `leikas `kuorma `vihkusi Amb; uba leigati sirbiga, teda ei `kistud juurtega Ann; kui odrad leigati, sai õle sidemed `tehtud Sim; nüid akkavad `lõikama, lüäväd siŕbid `sisse Kod; minagi lõegasin ühe tüki `kaera ära, kaera kõŕs on pehme Pal; seĺg jäi ninda `aigess, aga ega midägi tetä es või ennegu rügä lõigat olli Pst; ü̬ü̬ `aiga lõigasim läbi ja ommukuss olli kikk kokku pant akin Krk; tsirbiga lõegati sõõru `viĺlä, kos juure ja ossa sisen Kam; ku kiä `lõikass, siss ei tuhõ takast `ju̬u̬skõʔ, jääss säĺg `haigõss (rukkilõikamisest) Har; Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva, et jovva õs kui t́siŕbiga lõõgadaʔ Rõu || fig `Ahnepäits tahab ikke `leikada sialt, kuhu ei ole `külvand (teiste töövaeva ära kasutada) IisR; Mis `noores `põlves külid, seda vanas `põlves `lõikad Han b. saagima `laudu `leigata `kuusest ja `männist Hlj; `nürjä `saega kui `lõikad, `üellässe, mis sa sittaga `kihnad; sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika Lüg; `nuorel kuul `lõigeti okkaspuud ja vanal kuul `lõigeti lehtpuud Jõh; talumehed `lõikasid ilma lubata `metsa Mih; viin paĺgid `veśkisse, `lõikan `laudu Juu; leigati pieru lõmmud, sialt akati `nuaga, pussuga `kiskuma KuuK; kõige pialt suab puu maha `lastud, siis saab nottideks leigatud Amb; puud tahvad lõigata JMd; sai leigatud `metsa ja rahaks `tehtud Kad; lüht lõigati `saega `välja Trm; alt lõeganud puud, õllud juba piä`aegu läbi lõegatud, ku visanud selle tüvikuga poosi minemä Kod; lõegassivad paĺgi kolmest `kat́ki, üks pu̬u̬lteist `sülda jäi iga tükk Äks; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; üks on lõigand kasumetsast säält `kaśka maha Vil; suur saaǵ om loogage, sellege saab ütsinde lõigate Hls; `uibul lõigats `vällä kun `väege kähmän, oksa `kokku kasunu Krk; vanast ei ole `lastu `saega lõegata, et pid́änu `kirvega maha raguma Ran; kajosalve puu olliva kõ̭iḱ `valmiss lõegatu ja ärä kanditu, mugu ti̬i̬ kajo; lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale pääle Nõo; pedäjä `tu̬u̬di mõtsast, lõõgati tüḱest `kat́ski ja lahoti `kat́ski, siss `kiśti pirress Võn; lõigake see katõkese jala päält mahaʔ, `kat́ski või ma üt́sindä ka lõigadaʔ; `piḱse om `vahtrõ maha löönüʔ, `õkva nigu `saega lõigat Har; vanast oĺl suuŕ saaǵ, `tu̬u̬ga lõigati `laudu, olõ õs vanast maśsiniid Rõu; tu̬u̬d mõtsa saart jo hoiõ, es täüʔ ütte `puukõistki lõigadaʔ; ma lasõ tu̬u̬ vana sanna är lõigada `hindälle pliidi puiss Vas c. kraavi, maad, turvast kaevama `saare mehed on `kanged kravi `lõikamaie Lüg; ise leiga auk (haud) `valmis Pha; raba äär oli rahvast täis, kõik olid raba (turba) `lõikajad Vig; mehed läksid rabasse turvast `lõikama Vän; tüdrukud ja mehed ja käisid `kraavisi `leikamas Kad; `lõikad muad `ümmer - - ku tahad `pi̬i̬nrid tehä Kod; oli suur kraav lõigata Lai; `lõikavad `turbid su̬u̬st Vil; lõegati `turbit ja sõss neid palutide Trv; põllud olliva vi̬i̬ sehen, siss nakati kraavisorisid `lõikama, läits vesi vähämbäle; kos madalambad põllud, sinna `lasti `kraave lõegata; `enne `jaani lõegati `turbad, seeni olliva jälle `kangad kodada Ran; [neil] tulep iki aiamaa viglaga lõegata; egal ütel `olli oma su̬u̬tüḱk, sääld lõegati turvast Puh; vanast ku `turbit lõegati, siss üteldi, et `lõika kamar ärä pääld, siss saame `turba kätte; sital `lastana mõni päiv lademen `kuiva, siss lõegatana nigu meil `turbit lõegatass Nõo; saarõkõsõ lõegassiva Krüüńeri `mõisan `kraavi Kam; maa om jo kuiv, no˽piat `laosõ `ümbre `lõikamma Har; maa om vesine, tulõ kraav́ lõigada `siśse Se d. nikerdama, sälke, täkke vms tegema `lõigetasse `lauvale suon `sisse Jõh; [mõrra] kupu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki Vai; need olid siukst vanad `muistist asemed - - leigatud olid sured vigurid `sönna `sisse Pha; leiga önar ede Käi; vitsa küened saavad puu `sisse lõegatud Kir; joogi kannudki olid puust, kirjuss lõigatud Mih; õuemärgid olid puu `sisse leigatud HMd; `lõika `seia `väike õnar `sisse, piab nööri paramini `kinni Nis; uulte väidseg lõigats nõu lavval uulte `sissi Krk; päeva`pulkel olliva teopäevä `pääle lõigat Ote; [kui] lehm `piimä nakass `andma, sõ̭ss lõikass joonõ sarvõ `pääle Rõu e. vikatit noaga teritama lasen vigastimme `leikädä teräväks Kuu; `taudu vikkast `lõikap paremast ku `lõigetu vikkast Lüg; vikatisi meitil ei lõegata, meitil käiätse Tõs; kohe olid vikati `leikamise nuad Ann; kui ma sulane olin, siis `leikasin, pärast `jälle olen ikke `pińnind Sim; pańnid vikati jala `alla, `lõikasid `piale üless poole, niikaua kui teravast sai - - kui `liiga paĺlu õli lõigatud, läks `lot́si Trm; mõned `lõikavad `nuaga vikatid, suurem jagu pinnivad, mina lõegassin kõik Äks; väits ja kirves taht `ihva, vikat taht lõigate Krk; mihe `lõikave naiste vikati kah ärä, aga `luiskame piab iki egäüits esi Hel; kui terä väegä õhuksess om lõegatu, siss lääb katekõrra Ran; ega egäüits ei mõśta vikatit lõegata, aga liibata mõśtab ega üits Nõo; `lõiksõ paari suvõga vikati maha Kam; see vikat́ om paksuss jäänüʔ, see ei võta enämb `haina, sedä piat `lõikamma Har
3. kirurgiliselt sekkuma a. kohitsema, kastreerima Mene `kutsu Ludvi `porsast `leikama Kuu; Kui oli `veike luom `leikada, siis `aitas [liiguks] `puolest `tuobist, kui suur, pidi ikke `tuobine pudel olema IisR; Pörsas on ära leigatud Jäm; kui tall lõegatud `olli, siis `pandi `tuhka `peale Muh; sälg, kui ära leigedi, oli ruun Rei; jäär ehk pässu, aga mis lõegatud oo, need `öötakse `oinad Mär; Vahest ku puĺlid tigedaks läksid, siis põld muud kedagi, leigati ää Kei; kis käib täkkusi `lõikamas, see on `ungur Juu; leigatud ärjad `üiti kabud Jür; vanames - - sie oli vana ärja `leikaja kohe KuuK; täkutsälg, `leikamatta täkk Ann; `lamba `tallesi ja ärja värsikuid `leikas Kad; si̬i̬ kuńdi `lõikamine täl suurem tü̬ü̬ õligi Kod; kutsu va Matt `põrsid `lõikame, mud́u `põrsa lääve vanasse Hel; juśt `lõikamise `perrä pańd ta toda kõevu lehe `li̬i̬mi aava pääle Puh; ku kolmass veeränd om, siss om kuu täis, siss ei või `põrsit lõegata, lääp `paistuma Nõo; Peris käänis`pääga `tasku väedsega lõegatas `kuńti Rõn; nüüd meil vanna `pahru ei olõʔ, `lõikamada˽`põrssit om inne Kan; vanast tuĺl `vendläne t́akku `lõikamma, uma rihm oĺl ola pääle mähit Har; `lõikamalda, mis jätetäss suguoinass Rõu; pahru liha õi olõʔ ni hüä, hot́t ar lõikaʔ paaŕ `päiväkiʔ ińne `tapmiist Se b. opereerima `kopsujest on `leigatud Kuu; `leigetasse kae `vällä Jõh; juudiusulised, ned `leikvad `ümber Jäm; südame `külges oo `kasvaja, seda‿p tohi lõegata mette Muh; `leepretel lõegati sääremarjad ära Lih; lõegatud luu äärest mäda `väĺla Vän; `leikasivad lapsekoja `kasvaja `väĺla Kad; kos serände kopsu mädändik olna, lõegatana Puh; mõnõl lõegatana emäkoda ärä, siss ei ole kuu`rõivit, ei ole last kah; peĺläss, et vände koolep ärä, ku aŕst `lõikap Nõo; lõegatass laits `vällä ja eläb Rõn; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; ku inemist lõigatass, piat [pärast] kümme `päivä sällä pääl olõma Har || lahkama mõ̭nõl tuĺl äkiline surm - - siss lõigati üless ja siss lubati mattaʔ Har
4. sisse, läbi vajuma kui on sula - - lumi, siis obose jalad `lõikavad läbi, `kuorik on lumel pääl, obose jalad `lõikavad läbi Lüg; ratas `leikab `sisse, `pehme maa; `pehme koht, jalad `leikavad läbi Khk; obuse jalad `lõikavad jääst läbi, ei kanna piäl Tõs; Ilm läks vähe sulakast, reerauad `lõikasid lumest läbi Trm; [talvenooda] arude ja perä all olliva paraea kivi, et `porri es `lõika Ran; lumi om pehmekene, rii `lõikass läbi nikaagu maaniʔ; `lõikass no hobõsõ jala läbi lumõst Har; `võrko vissitädäss, ku mutta `lõikass, pandass `oĺge ala noole kivele, siss lää‿i mutta Se
5. fig a. teravalt valutama, ebameeldivat aistingut esile kutsuma Tal nisuke terav äel, et `leikab luust ja lihast läbi IisR; suur valu, `lõikab sees kohe `kangeste Tõs; `Rüekis sedäsi, et `lõikas `luussõ ning lihassõ Khn; valu `leikas köhust läbi Ris; ku vägä sualane ehk kõva rohi, küll `lõikab kiäle piäl Kod; `tärpentiin, sellel olevet `lõikaje valu Krk; miʔ opõtajal om üt́s läbi `lõikaja helü, ku ta jutust `ütless, ta `lõikass su˽kõrvust ka˽läbi; ku õks valu `lõikass `süämede, siss om mineḱ kah Har; siäh (sees) lõikas suurõst halust Lut b. teravat külmatunnet tekitama tuul üsna leigab, nii külm vahe tuul Khk; `Lõikav tuul, ta puhub sul riietest ja luust ja lihast läbi Hää; `täempe om `kange `lõikaje küĺm Krk; `niiske tuuĺ om kige ullemb, si̬i̬ `lõikab sul lihast ja luust läbi Hel; `täämbä om külm põ̭hja tuuĺ, ta `lõikass kasukast ka˽läbi Har c. südame-, hingevalu põhjustama sie jutt `lõikab mu südant, et lähä `mielest `vällä Lüg; see söna `leikas mo südamest nenda läbi Khk; süda `lõikab tuld sees ja põleb, aga ega kedagi teha põle Mär; sõna `lõikas südäme, `kangeste valus oli Tõs; kui nii sańdid ullud sõnad on, siis `lõikab nõnna läbi südame Juu; `leikas südamesse, tuli paha tunnet Sim; kül süda `lõikab siden - - et tüdrik läks tõesele Kod; tu̬u̬ sõna, mia saʔ mullõ iilä `ütli, tu `lõikass mu `süämen nigu habõnaväit́s; siss `naksi mul süä nii `lõikamma, et kas mu˽poigki enämb elun om Har d. (teravalt ütlemisest, taga rääkimisest) `tõine inimine on `kange kielt `lõikamaie Lüg; Nävad jo uhked, `leikavad teist ikke sõnadega IisR; keeled `lõikavad nendel, üks aab `ühte lora, teine aab teist Mar; ees ea, taga `persse, sis `lõikab `kaela Mär; teisele `oskab `öölda n‿na et `aitab kohe, ta on `lõikaea keelega Lai; suu i̬i̬n oma sula sõber, aga säĺlä taka `lõikap `lõ̭õ̭ri; nali ei `lõika `kaala, `naĺla võip `aada Nõo; ki̬i̬ĺ om küll lihanõ, aga `luutsõ kaala `lõikap läbi nigu `niuhti Võn; suu manh sulat nihu t́sukur, säĺlätakan `lõikat lõõri mahaʔ Har; Niisama lõigas õ̭nnõ tõist inemiist - - õt saa‿s muid́o elläke˽ko˽tõist kõ̭nõlõss Se || riivama sääräne jutt lõikass õks au manu˽kah Har e. vaheltkasu saama Ooste parisnikud leikasid iga oo pεεlt oma tasku oma pisiksed rahad Kaa; Kus kukkus kasusi leikama Emm; No küll aga `lõikas - - ku keegi teesele mõne aśja müib ja kõvasti kasu võtab Tor; tu̬u̬ om jo vü̬ü̬rkaoba pidämine, ku sa kasu `lõikat vahepääld Puh f. (muud juhud) `Leikab kodu `nüörigä `leibä (on vaene) Kuu; `lõikas `tütrikulle taha (oli suguühtes) Lüg; `Miski kańt ei `löikand (kuskil polnud edu) Jäm; [on] leevast `lahti lõigatud, läks mehega ise `leiba (elavad lahus) Vll; mul om vastanõ säŕk sällän, nõkl mant lõigat enne (uhiuus) Har; ega no tu kat́ssada `ruublit olõ õi˽puu otsast lõõgadaʔ Rõu
6. kiiresti liikuma, jooksma, tormama kuer kadus jää `krunnije taha ärä, mina `leikan järel Kuu; võttan jalad `selgä, `lõikan menemä Lüg; `lammas `lõikas viel `undile järälä Jõh; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; las leigata, küll väsib ära Krj; lähed `koorma `otsa, obu paneb `lõikama Muh; `Pistis siit `leikama, nenda et `kampad `vilkusid Rei; `olle kodo magand ja tä vaim `olle möödä `ilma lõigand Mar; Üks läks joostes ees, teine pani lõigates takka järele Han; Kui veistel paelu söödikid kallal, sis tõstavad sabad `seĺga ja panevad `lõikama Tor; näe kud́as si poiss mäe pääl `lõikab, nõnda et kontsad käivad `kukrus Saa; küll me aga `lõikasime, naa kudass vähä jalad `ańtsid Juu; [lehm] `leikab ies, ole mies et saad `järgi JJn; lasime `paĺla jalu - - `talve ja sui alati sai leigata, milla meil jalas kedagi oli Koe; kel `jõudu, `leikavad `linna, kes `vaesed, kutsuvad kojo ämmaemanda Kad; lõegasin õtse `alla pitkä eenä `sisse Kod; muud kui `lõikab ühest `teisi Vil; ta tahass mutku ümmer lõegata sinna tänna Trv; uni tule uegaten, läbi laane lõegaten, meie tiĺlukesele tit́ale; poiss, si̬i̬ `lõikap kõ̭iḱ piduse läbi Nõo; lõikass pääle ütest `tõisi Ote; hopõń lät́s uma langa pääle viĺlä `sisse, is jää˽`saisma, lõigaśs mi˽langast ka läbi Har; Maʔ panõ siist õkva üle su̬u̬ lõikama Vas; kõ̭gõ parõmbidõ `lõikass puŕolaiv, ku tävvest käe päält om tuuĺ Räp || sa oled ikke vist `viina saand, jutt `lõikab naa et Mär
7. midagi hoogsalt tegema Kaik tüö `leikab kääs Kuu; sel on `õige ia `kessel (kõht), nii pali `kraami `lõikab `sisse; `lõikab `ühte `puhku ikkeda Lüg; `istus aga `lapsega ja `leikas `laulu Jõh; siis töstab änna üles ja muudkui `leikab joosta Krj; Kui mölder magama jäi - - paljas kivi lõikas käia Trm; tämä `lõikab juttu küll, `vuata et ei sua jutuss `laśti; su̬u̬l `lõikab (immutab) sia liha läbi, ei lähä apuss Kod; küll ta `lõikass kõvast tü̬ü̬ tegemist Krk; Õdagu pand pää valutama ja lõegas valutamist terve ü̬ü̬ Nõo; ta `lõikass taad `hullu `piĺli alasi (nuttis); kat́s `poiskõist `tapli tii veeren, ma ańni ka vi̬i̬ĺ `hu̬u̬gu, et lõigakõ poisiʔ Har; rüärääk `lõikass `kõõgõ ü̬ü̬ʔ Lei || `Leika kuhe üle `einama (mine otse) IisR
8. lööma, virutama tegin `kuuma vett, `lõikasin `neile `selgä Lüg; Sulane `leikas korupi `lahtiselt rie `piale IisR; ma `leika `soole `vastu nägu Muh; vetad `kaika käde ja `leikad teisel pεhe, siis oled ta maha löönd Käi; `lõika tääl (hobusele) `rohkem takka, mis tä mud́o nörgib Mar; ma `lõika `soole, mes sa vahid veel Tõs; koer tuĺli kallale, mehel es ole muud, kui lõigas tokiga Saa; `leikasin mäda (mööda) `kõrvu JMd; võta siĺmivie kapp ja `leika `vasta nägu Kad; `lõika tälle, pane üks laksak sellele lehmäle Kod; suur tugev tüdruk oli, see `lõikas [lokku] nõnna, et aina `kerkis seda`viisi Lai; temä `mõtlend, et `lõikan `kirvega KJn; ma `lõikan sulle üte napsu mööda `küĺge Pst; lõigats `rõõvil [kurikaga] ku lagin, iki laks laks; `lõika valu tal, sõss ta tääd, et ta tõisskõrd änäp ei ti̬i̬ Krk; `lõika˽no˽mõ̭ni hu̬u̬ṕ tõsõlõ Har; ma tälle `lõiksi üte pusmagu Vas
9. hävitama, kaotama Kirre (kirs) leikab puust paadilouad püsku ajaga läbi Emm; siäbikivi `lõikab rasva ärä Kod; ku loomal ale (kae) `pääle tule, siis ani sule läbi puhuti peenikest `su̬u̬la `siśsi, si̬i̬ pidi ale är `lõikame Krk || katkestama olass [kartulid] veel varemini maha saand - - vihmasadu `lõikas ära Mih
10. eraldama, piirama See Sinikesoo `lõikab need põllud poolest Trm; niidü ḱäärd, lõigat tu `vi̬i̬gaʔ Se
11. taipama, jagama Poisil nupp leikab Emm
1. a. terariistaga lõhki, katki, pooleks, tükkideks tegema, viile, laaste jne eraldama üks kilu `leigata `viieks tükkiks, sie `panna `onga `otsa Jõe; luom tappetasse ja `lõigetasse `lõhki; ärä `lõika `vorsti (ära peereta) Lüg; `vastlapä, siis leigeti `juuksid ning siis `pesti `palged; pole köhu äärest leigatud (tunnustavalt kellestki) Jäm; esimene `leikamine leva pεεld o kasu kannik Khk; leigatakse vöi rahvitakse `kaapsu piad, kui oled peenikseks `leikand, nuiatakse tihele Pha; Sea karva `võtmisega `lõikas sõrme ää Pöi; pühabe ei lõegata `küisi, siis `lõikad oma õnne ää Muh; ma `leikasi iga ühele käntsigu [leiba] Rei; sii külas oli ikke sedasi, teine peremees `lõikas teisel [juukseid] Mar; kaaled lõegatasse koa tüki `kaupa kardulete ja liha `seltsi Vig; Ühüssa `korda mõeda, `kümnes kord `lõika Han; Mia lõega obosõ laka vähämäs Khn; pian akkama `si̬i̬pi paast `väĺla `lõikama Saa; peremes `leikas `leiba, ega teised `leiba ei leigan Ris; keäri päräd on nii `kanged, lõegata ei soa Juu; Üks tüdruk leigand kogematta `lambal tiśsi ää Amb; nüri `noaga `lõika nigu `saega Tür; `nahka leigates olgu suured käärid Ann; sõela täis `leiba sai leigata ja `viidi kohe [jõulu] esimesel üel `luamadele VMr; lõigatasse kangas maha, siis jäävad `narmad järele; Jonstavi kivid - - need õlid ead [veski] kivid `lõikama (jahvatama) Trm; `sõrgu lõegati [härjal], sest muedo ei suanud `kündä Kod; liha `lõikan õege `peenest `vürhvlist Pal; naba vaŕs lõigatasse `lahti Ksi; ema `lõikas kõrva `lõhki `lambal - - siis `tuńdis oma `lambad ära Lai; sai õle katust võtta ja `õĺga `kat́ki lõegata ja elä˛eätele `antud KJn; mehe `lõikave [leiva] `valla Hls; `laaste lõegati, kui `õlgi es ole vai taheti parõmbat katust Ran; mia ole ka `väega ell - - ku Miinä mul `varba `küidsi `lõikap, siis miä röögi; põrs songip kõ̭ik taeme üless, `lõikame si̬i̬ `põrsa kärss ̀kat́ski, siss ta‿i saa `sonki Nõo; mõrdsuk `oĺli lõiganu pää otst ärä, ihu ragunu tüḱess Ote; ku‿sa lammast püät, ärä˽lõigaku˽`sisse Urv; poisel om jo tsiga puhastõt, nakasõ `lahki `lõikamma Har; mul oĺl ime˽kaiaʔ, et saia mant oĺl lõigat pu̬u̬ĺ arʔ Rõu; ma päälisskauda `lõiksi mõnõ lipsukõsõ, nii et `suuhtõ sai tsusadaʔ Plv; kida, tu lõigatass, mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se || (tapmisest) `mõtle, ta lõigass kõri `endel maha; me lõigasime ka `ende sia ärä, liha oli vaea Krk b. (terariista lõikevõimest) jussi ein, seda vikat ei `leika Jõe; `Käiasin `pussi teravaks, nüüd `leikab nii kui `siepi Hlj; saag on nüri, ei sie `leika mitte `suaja sittagi VNg; `suome `kirved on jo minu aja sies `kõige paremad `lõikama Lüg; `suitsu ta (nuga) leigab, `rohkem ta‿p tee medad Khk; see nuga ep nää puud, `miskid änd ei leiga Mus; Kõik äi ole lõigu teras, sellepärast äi `lõika Pöi; sirbid tehässe sepäl `neoksedest vekatidest, mis ei `lõika änäm; rohi lähäb võsaks, vekat ei `lõika Mar; iad `leikajad kiarid JMd; alb nuga, tuema terägä, ei `lõika iva Kod; vikat `lõikab magusade Ote; väit́s om nii nöhrüss lännüʔ, et ei `lõika hapud `piimä kah Har; õdagu oĺl kuiv, vikat́ `haina es `lõikaʔ Vas || minu `ammad ei `leika `õuna Ris c. juurde lõikama särgi käis `valmis leigetud juba, jupid pole kogu `aetud Jäm; tüssist [kampsun] oli, ta oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; `muntsrite järele lõegatse `riidid Muh; Purju leikamese kohaks valida lagem koht voi suure ruumi pärand Emm; `oskas täda (mütsi) - - `väĺla lõegata Aud; kui `kleitisi `lõikavad, siis on nihuke lõege, kelle järele nad `lõikavad Juu; rätsep `leikab `riide nit́i järele `väĺla, mehe õde `leikas mulle nit́id `väĺla VMr; `enne leigatakse, pärast akata `õmblema VJg; pihaga kuued, mis ni̬i̬d läbi lõigatud, rinna eest `lahti, `keskelt `õmblus sees Lai; poŕst `oĺli serände kitsass jaḱk, aga kõ̭ik kiha `perrä iluste lõegatu Ran; [ta] lõegass jaki ärä, miä esi ummelsi Nõo d. haava tekitama luha ein mis leigab, vahede äärdega Khk; ilus ein, aga luom ei süö, `leikab luoma kielt Kad; keele`leikaja on lai rohi, `leikab sõrme ka lõhki, nii terav serv on Sim; temä (lõikhein) lõegass, kui tõstid, kuju `olli, lõegass käe kah puruss Ran; tarnain om nii kare ja teräv, et `lõikap käe `katski Nõo
2. tööriistaga töötama a. õsuma; niitma käin nüüd iga päe `pillisi (roogu) `leikamas, nie `kasvavad meres, `kalda ligi Jõe; `moisa `pellul sai rugid `leika ja `tuhli noppi Hlj; neli vakkama `leikasid, kas `otra ehk rukki, se `andas ikke `leika VNg; kes omaga jäi `viimäsest `lõikama, sene `seljas õli `kõige `väljä küür Lüg; `leikma aketi oolipääva `aegu Ans; kudas sa `külvad, nönda sa `leikad Khk; rugid, nee sai ikka leigatud vahe sirbiga Pha; viis vikatid `lõikavad `ühte `järge Muh; kui mina veel `leikamas inimene olin, `ilmas ei polnd `körsi maas Rei; talivilja pöllud said sirbiga leigadud, lapsed `olled järel sidumas, vanad inimest `leikasid Phl; kui meri oo määnd, oo kuib, siis lõegatasse lemm`roogu Mar; `lõikaja, kis ei `oska, jääb `paĺlu laga maha, laga järel, siis sasib kõik rukki ää Mär; [jõulu]pühäde `aegas `leikasid, `ennem ei läind roog kõbass mette Kir; Vili küpse küll, võib `lõikama akata Khn; Rukist lõigati sirbiga, pärast `tul´lid rautsid Hää; kolmegisi `leikasime `tündrema rukkid Nis; ei jää `roovimise vihk nii ilus kui leigatud vili HJn; `leikaja pidi ike nii kärmas olema, et `päävas `leikas `kuorma `vihkusi Amb; uba leigati sirbiga, teda ei `kistud juurtega Ann; kui odrad leigati, sai õle sidemed `tehtud Sim; nüid akkavad `lõikama, lüäväd siŕbid `sisse Kod; minagi lõegasin ühe tüki `kaera ära, kaera kõŕs on pehme Pal; seĺg jäi ninda `aigess, aga ega midägi tetä es või ennegu rügä lõigat olli Pst; ü̬ü̬ `aiga lõigasim läbi ja ommukuss olli kikk kokku pant akin Krk; tsirbiga lõegati sõõru `viĺlä, kos juure ja ossa sisen Kam; ku kiä `lõikass, siss ei tuhõ takast `ju̬u̬skõʔ, jääss säĺg `haigõss (rukkilõikamisest) Har; Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva, et jovva õs kui t́siŕbiga lõõgadaʔ Rõu || fig `Ahnepäits tahab ikke `leikada sialt, kuhu ei ole `külvand (teiste töövaeva ära kasutada) IisR; Mis `noores `põlves külid, seda vanas `põlves `lõikad Han b. saagima `laudu `leigata `kuusest ja `männist Hlj; `nürjä `saega kui `lõikad, `üellässe, mis sa sittaga `kihnad; sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika Lüg; `nuorel kuul `lõigeti okkaspuud ja vanal kuul `lõigeti lehtpuud Jõh; talumehed `lõikasid ilma lubata `metsa Mih; viin paĺgid `veśkisse, `lõikan `laudu Juu; leigati pieru lõmmud, sialt akati `nuaga, pussuga `kiskuma KuuK; kõige pialt suab puu maha `lastud, siis saab nottideks leigatud Amb; puud tahvad lõigata JMd; sai leigatud `metsa ja rahaks `tehtud Kad; lüht lõigati `saega `välja Trm; alt lõeganud puud, õllud juba piä`aegu läbi lõegatud, ku visanud selle tüvikuga poosi minemä Kod; lõegassivad paĺgi kolmest `kat́ki, üks pu̬u̬lteist `sülda jäi iga tükk Äks; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; üks on lõigand kasumetsast säält `kaśka maha Vil; suur saaǵ om loogage, sellege saab ütsinde lõigate Hls; `uibul lõigats `vällä kun `väege kähmän, oksa `kokku kasunu Krk; vanast ei ole `lastu `saega lõegata, et pid́änu `kirvega maha raguma Ran; kajosalve puu olliva kõ̭iḱ `valmiss lõegatu ja ärä kanditu, mugu ti̬i̬ kajo; lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale pääle Nõo; pedäjä `tu̬u̬di mõtsast, lõõgati tüḱest `kat́ski ja lahoti `kat́ski, siss `kiśti pirress Võn; lõigake see katõkese jala päält mahaʔ, `kat́ski või ma üt́sindä ka lõigadaʔ; `piḱse om `vahtrõ maha löönüʔ, `õkva nigu `saega lõigat Har; vanast oĺl suuŕ saaǵ, `tu̬u̬ga lõigati `laudu, olõ õs vanast maśsiniid Rõu; tu̬u̬d mõtsa saart jo hoiõ, es täüʔ ütte `puukõistki lõigadaʔ; ma lasõ tu̬u̬ vana sanna är lõigada `hindälle pliidi puiss Vas c. kraavi, maad, turvast kaevama `saare mehed on `kanged kravi `lõikamaie Lüg; ise leiga auk (haud) `valmis Pha; raba äär oli rahvast täis, kõik olid raba (turba) `lõikajad Vig; mehed läksid rabasse turvast `lõikama Vän; tüdrukud ja mehed ja käisid `kraavisi `leikamas Kad; `lõikad muad `ümmer - - ku tahad `pi̬i̬nrid tehä Kod; oli suur kraav lõigata Lai; `lõikavad `turbid su̬u̬st Vil; lõegati `turbit ja sõss neid palutide Trv; põllud olliva vi̬i̬ sehen, siss nakati kraavisorisid `lõikama, läits vesi vähämbäle; kos madalambad põllud, sinna `lasti `kraave lõegata; `enne `jaani lõegati `turbad, seeni olliva jälle `kangad kodada Ran; [neil] tulep iki aiamaa viglaga lõegata; egal ütel `olli oma su̬u̬tüḱk, sääld lõegati turvast Puh; vanast ku `turbit lõegati, siss üteldi, et `lõika kamar ärä pääld, siss saame `turba kätte; sital `lastana mõni päiv lademen `kuiva, siss lõegatana nigu meil `turbit lõegatass Nõo; saarõkõsõ lõegassiva Krüüńeri `mõisan `kraavi Kam; maa om jo kuiv, no˽piat `laosõ `ümbre `lõikamma Har; maa om vesine, tulõ kraav́ lõigada `siśse Se d. nikerdama, sälke, täkke vms tegema `lõigetasse `lauvale suon `sisse Jõh; [mõrra] kupu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki Vai; need olid siukst vanad `muistist asemed - - leigatud olid sured vigurid `sönna `sisse Pha; leiga önar ede Käi; vitsa küened saavad puu `sisse lõegatud Kir; joogi kannudki olid puust, kirjuss lõigatud Mih; õuemärgid olid puu `sisse leigatud HMd; `lõika `seia `väike õnar `sisse, piab nööri paramini `kinni Nis; uulte väidseg lõigats nõu lavval uulte `sissi Krk; päeva`pulkel olliva teopäevä `pääle lõigat Ote; [kui] lehm `piimä nakass `andma, sõ̭ss lõikass joonõ sarvõ `pääle Rõu e. vikatit noaga teritama lasen vigastimme `leikädä teräväks Kuu; `taudu vikkast `lõikap paremast ku `lõigetu vikkast Lüg; vikatisi meitil ei lõegata, meitil käiätse Tõs; kohe olid vikati `leikamise nuad Ann; kui ma sulane olin, siis `leikasin, pärast `jälle olen ikke `pińnind Sim; pańnid vikati jala `alla, `lõikasid `piale üless poole, niikaua kui teravast sai - - kui `liiga paĺlu õli lõigatud, läks `lot́si Trm; mõned `lõikavad `nuaga vikatid, suurem jagu pinnivad, mina lõegassin kõik Äks; väits ja kirves taht `ihva, vikat taht lõigate Krk; mihe `lõikave naiste vikati kah ärä, aga `luiskame piab iki egäüits esi Hel; kui terä väegä õhuksess om lõegatu, siss lääb katekõrra Ran; ega egäüits ei mõśta vikatit lõegata, aga liibata mõśtab ega üits Nõo; `lõiksõ paari suvõga vikati maha Kam; see vikat́ om paksuss jäänüʔ, see ei võta enämb `haina, sedä piat `lõikamma Har
3. kirurgiliselt sekkuma a. kohitsema, kastreerima Mene `kutsu Ludvi `porsast `leikama Kuu; Kui oli `veike luom `leikada, siis `aitas [liiguks] `puolest `tuobist, kui suur, pidi ikke `tuobine pudel olema IisR; Pörsas on ära leigatud Jäm; kui tall lõegatud `olli, siis `pandi `tuhka `peale Muh; sälg, kui ära leigedi, oli ruun Rei; jäär ehk pässu, aga mis lõegatud oo, need `öötakse `oinad Mär; Vahest ku puĺlid tigedaks läksid, siis põld muud kedagi, leigati ää Kei; kis käib täkkusi `lõikamas, see on `ungur Juu; leigatud ärjad `üiti kabud Jür; vanames - - sie oli vana ärja `leikaja kohe KuuK; täkutsälg, `leikamatta täkk Ann; `lamba `tallesi ja ärja värsikuid `leikas Kad; si̬i̬ kuńdi `lõikamine täl suurem tü̬ü̬ õligi Kod; kutsu va Matt `põrsid `lõikame, mud́u `põrsa lääve vanasse Hel; juśt `lõikamise `perrä pańd ta toda kõevu lehe `li̬i̬mi aava pääle Puh; ku kolmass veeränd om, siss om kuu täis, siss ei või `põrsit lõegata, lääp `paistuma Nõo; Peris käänis`pääga `tasku väedsega lõegatas `kuńti Rõn; nüüd meil vanna `pahru ei olõʔ, `lõikamada˽`põrssit om inne Kan; vanast tuĺl `vendläne t́akku `lõikamma, uma rihm oĺl ola pääle mähit Har; `lõikamalda, mis jätetäss suguoinass Rõu; pahru liha õi olõʔ ni hüä, hot́t ar lõikaʔ paaŕ `päiväkiʔ ińne `tapmiist Se b. opereerima `kopsujest on `leigatud Kuu; `leigetasse kae `vällä Jõh; juudiusulised, ned `leikvad `ümber Jäm; südame `külges oo `kasvaja, seda‿p tohi lõegata mette Muh; `leepretel lõegati sääremarjad ära Lih; lõegatud luu äärest mäda `väĺla Vän; `leikasivad lapsekoja `kasvaja `väĺla Kad; kos serände kopsu mädändik olna, lõegatana Puh; mõnõl lõegatana emäkoda ärä, siss ei ole kuu`rõivit, ei ole last kah; peĺläss, et vände koolep ärä, ku aŕst `lõikap Nõo; lõegatass laits `vällä ja eläb Rõn; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; ku inemist lõigatass, piat [pärast] kümme `päivä sällä pääl olõma Har || lahkama mõ̭nõl tuĺl äkiline surm - - siss lõigati üless ja siss lubati mattaʔ Har
4. sisse, läbi vajuma kui on sula - - lumi, siis obose jalad `lõikavad läbi, `kuorik on lumel pääl, obose jalad `lõikavad läbi Lüg; ratas `leikab `sisse, `pehme maa; `pehme koht, jalad `leikavad läbi Khk; obuse jalad `lõikavad jääst läbi, ei kanna piäl Tõs; Ilm läks vähe sulakast, reerauad `lõikasid lumest läbi Trm; [talvenooda] arude ja perä all olliva paraea kivi, et `porri es `lõika Ran; lumi om pehmekene, rii `lõikass läbi nikaagu maaniʔ; `lõikass no hobõsõ jala läbi lumõst Har; `võrko vissitädäss, ku mutta `lõikass, pandass `oĺge ala noole kivele, siss lää‿i mutta Se
5. fig a. teravalt valutama, ebameeldivat aistingut esile kutsuma Tal nisuke terav äel, et `leikab luust ja lihast läbi IisR; suur valu, `lõikab sees kohe `kangeste Tõs; `Rüekis sedäsi, et `lõikas `luussõ ning lihassõ Khn; valu `leikas köhust läbi Ris; ku vägä sualane ehk kõva rohi, küll `lõikab kiäle piäl Kod; `tärpentiin, sellel olevet `lõikaje valu Krk; miʔ opõtajal om üt́s läbi `lõikaja helü, ku ta jutust `ütless, ta `lõikass su˽kõrvust ka˽läbi; ku õks valu `lõikass `süämede, siss om mineḱ kah Har; siäh (sees) lõikas suurõst halust Lut b. teravat külmatunnet tekitama tuul üsna leigab, nii külm vahe tuul Khk; `Lõikav tuul, ta puhub sul riietest ja luust ja lihast läbi Hää; `täempe om `kange `lõikaje küĺm Krk; `niiske tuuĺ om kige ullemb, si̬i̬ `lõikab sul lihast ja luust läbi Hel; `täämbä om külm põ̭hja tuuĺ, ta `lõikass kasukast ka˽läbi Har c. südame-, hingevalu põhjustama sie jutt `lõikab mu südant, et lähä `mielest `vällä Lüg; see söna `leikas mo südamest nenda läbi Khk; süda `lõikab tuld sees ja põleb, aga ega kedagi teha põle Mär; sõna `lõikas südäme, `kangeste valus oli Tõs; kui nii sańdid ullud sõnad on, siis `lõikab nõnna läbi südame Juu; `leikas südamesse, tuli paha tunnet Sim; kül süda `lõikab siden - - et tüdrik läks tõesele Kod; tu̬u̬ sõna, mia saʔ mullõ iilä `ütli, tu `lõikass mu `süämen nigu habõnaväit́s; siss `naksi mul süä nii `lõikamma, et kas mu˽poigki enämb elun om Har d. (teravalt ütlemisest, taga rääkimisest) `tõine inimine on `kange kielt `lõikamaie Lüg; Nävad jo uhked, `leikavad teist ikke sõnadega IisR; keeled `lõikavad nendel, üks aab `ühte lora, teine aab teist Mar; ees ea, taga `persse, sis `lõikab `kaela Mär; teisele `oskab `öölda n‿na et `aitab kohe, ta on `lõikaea keelega Lai; suu i̬i̬n oma sula sõber, aga säĺlä taka `lõikap `lõ̭õ̭ri; nali ei `lõika `kaala, `naĺla võip `aada Nõo; ki̬i̬ĺ om küll lihanõ, aga `luutsõ kaala `lõikap läbi nigu `niuhti Võn; suu manh sulat nihu t́sukur, säĺlätakan `lõikat lõõri mahaʔ Har; Niisama lõigas õ̭nnõ tõist inemiist - - õt saa‿s muid́o elläke˽ko˽tõist kõ̭nõlõss Se || riivama sääräne jutt lõikass õks au manu˽kah Har e. vaheltkasu saama Ooste parisnikud leikasid iga oo pεεlt oma tasku oma pisiksed rahad Kaa; Kus kukkus kasusi leikama Emm; No küll aga `lõikas - - ku keegi teesele mõne aśja müib ja kõvasti kasu võtab Tor; tu̬u̬ om jo vü̬ü̬rkaoba pidämine, ku sa kasu `lõikat vahepääld Puh f. (muud juhud) `Leikab kodu `nüörigä `leibä (on vaene) Kuu; `lõikas `tütrikulle taha (oli suguühtes) Lüg; `Miski kańt ei `löikand (kuskil polnud edu) Jäm; [on] leevast `lahti lõigatud, läks mehega ise `leiba (elavad lahus) Vll; mul om vastanõ säŕk sällän, nõkl mant lõigat enne (uhiuus) Har; ega no tu kat́ssada `ruublit olõ õi˽puu otsast lõõgadaʔ Rõu
6. kiiresti liikuma, jooksma, tormama kuer kadus jää `krunnije taha ärä, mina `leikan järel Kuu; võttan jalad `selgä, `lõikan menemä Lüg; `lammas `lõikas viel `undile järälä Jõh; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; las leigata, küll väsib ära Krj; lähed `koorma `otsa, obu paneb `lõikama Muh; `Pistis siit `leikama, nenda et `kampad `vilkusid Rei; `olle kodo magand ja tä vaim `olle möödä `ilma lõigand Mar; Üks läks joostes ees, teine pani lõigates takka järele Han; Kui veistel paelu söödikid kallal, sis tõstavad sabad `seĺga ja panevad `lõikama Tor; näe kud́as si poiss mäe pääl `lõikab, nõnda et kontsad käivad `kukrus Saa; küll me aga `lõikasime, naa kudass vähä jalad `ańtsid Juu; [lehm] `leikab ies, ole mies et saad `järgi JJn; lasime `paĺla jalu - - `talve ja sui alati sai leigata, milla meil jalas kedagi oli Koe; kel `jõudu, `leikavad `linna, kes `vaesed, kutsuvad kojo ämmaemanda Kad; lõegasin õtse `alla pitkä eenä `sisse Kod; muud kui `lõikab ühest `teisi Vil; ta tahass mutku ümmer lõegata sinna tänna Trv; uni tule uegaten, läbi laane lõegaten, meie tiĺlukesele tit́ale; poiss, si̬i̬ `lõikap kõ̭iḱ piduse läbi Nõo; lõikass pääle ütest `tõisi Ote; hopõń lät́s uma langa pääle viĺlä `sisse, is jää˽`saisma, lõigaśs mi˽langast ka läbi Har; Maʔ panõ siist õkva üle su̬u̬ lõikama Vas; kõ̭gõ parõmbidõ `lõikass puŕolaiv, ku tävvest käe päält om tuuĺ Räp || sa oled ikke vist `viina saand, jutt `lõikab naa et Mär
7. midagi hoogsalt tegema Kaik tüö `leikab kääs Kuu; sel on `õige ia `kessel (kõht), nii pali `kraami `lõikab `sisse; `lõikab `ühte `puhku ikkeda Lüg; `istus aga `lapsega ja `leikas `laulu Jõh; siis töstab änna üles ja muudkui `leikab joosta Krj; Kui mölder magama jäi - - paljas kivi lõikas käia Trm; tämä `lõikab juttu küll, `vuata et ei sua jutuss `laśti; su̬u̬l `lõikab (immutab) sia liha läbi, ei lähä apuss Kod; küll ta `lõikass kõvast tü̬ü̬ tegemist Krk; Õdagu pand pää valutama ja lõegas valutamist terve ü̬ü̬ Nõo; ta `lõikass taad `hullu `piĺli alasi (nuttis); kat́s `poiskõist `tapli tii veeren, ma ańni ka vi̬i̬ĺ `hu̬u̬gu, et lõigakõ poisiʔ Har; rüärääk `lõikass `kõõgõ ü̬ü̬ʔ Lei || `Leika kuhe üle `einama (mine otse) IisR
8. lööma, virutama tegin `kuuma vett, `lõikasin `neile `selgä Lüg; Sulane `leikas korupi `lahtiselt rie `piale IisR; ma `leika `soole `vastu nägu Muh; vetad `kaika käde ja `leikad teisel pεhe, siis oled ta maha löönd Käi; `lõika tääl (hobusele) `rohkem takka, mis tä mud́o nörgib Mar; ma `lõika `soole, mes sa vahid veel Tõs; koer tuĺli kallale, mehel es ole muud, kui lõigas tokiga Saa; `leikasin mäda (mööda) `kõrvu JMd; võta siĺmivie kapp ja `leika `vasta nägu Kad; `lõika tälle, pane üks laksak sellele lehmäle Kod; suur tugev tüdruk oli, see `lõikas [lokku] nõnna, et aina `kerkis seda`viisi Lai; temä `mõtlend, et `lõikan `kirvega KJn; ma `lõikan sulle üte napsu mööda `küĺge Pst; lõigats `rõõvil [kurikaga] ku lagin, iki laks laks; `lõika valu tal, sõss ta tääd, et ta tõisskõrd änäp ei ti̬i̬ Krk; `lõika˽no˽mõ̭ni hu̬u̬ṕ tõsõlõ Har; ma tälle `lõiksi üte pusmagu Vas
9. hävitama, kaotama Kirre (kirs) leikab puust paadilouad püsku ajaga läbi Emm; siäbikivi `lõikab rasva ärä Kod; ku loomal ale (kae) `pääle tule, siis ani sule läbi puhuti peenikest `su̬u̬la `siśsi, si̬i̬ pidi ale är `lõikame Krk || katkestama olass [kartulid] veel varemini maha saand - - vihmasadu `lõikas ära Mih
10. eraldama, piirama See Sinikesoo `lõikab need põllud poolest Trm; niidü ḱäärd, lõigat tu `vi̬i̬gaʔ Se
11. taipama, jagama Poisil nupp leikab Emm
näitama1 `näitama (-ämä), da-inf näidata (-ätä), näe-, nää- eP hajusalt M(ma-inf -me), T, `näitada R; `näitma, (ma) näida hajusalt Sa Hi; `näütämä Vai, da-inf `näütädä Kuu, `näütä Khn, `näütäʔ, näüdätäʔ (-däʔ) V(ma-inf -mmä; da-inf näädä- Räp); `näütäme, da-inf näüdäte San; `näütme, (ma) näüdä Pst Hls Krk
1. a. näha võimaldama, näha või vaadata laskma; demonstreerima `näüdän `teile `sorme nuga; `näüdimme - - oma tokkumendid ede Kuu; tahan `teile `kassi`poiga `näitada Lüg; `Lahket nägu `ilmaski ei `näita IisR; ma ole oma kätt ka küll `näitand, moole `eetaste, et ma jälle leseks jää Jäm; mis sa oma vigurid sii teistele näidad Khk; Leib näidab ända (hakkab lõppema) Kaa; kui meresiga ennast `näitab, vee `pääle lööb, siis on `tormi tääda Krj; Ta oli `kange `üĺgeküt́t, `istus pesas ja kui üljes nina `näitas, siis `andis; Läheb vähe `selgemaks, akkab `päikest `näitama Pöi; ma `võiksi teele näedata koa rae`jalga; `näita leping ette Muh; ta äi taha `teistel oma `asju `näita; mihed `näitvad sii kinu Käi; Äi neid `taimid pole meidele näidet Rei; teene [silm] ei `näita änam (ühest silmast pime) Kul; `näita moole koa, mis sul seal oo Mär; ma `näitä sulle `pinta Vig; tä läheb ennast `näitämä ja `teisi `vaatama Tõs; Läbi pilvete `näütäb vahel `päävä kua Khn; karu tansitajad `näitasid karu Tor; nied ei `näitan sugugi (nõrkadest prillidest) Ris; `näituse peäl kääväd `loomi `näitämäs Juu; poiss läks ise redusse `uopis, ei näedantki ennast Amb; ma `näitasin jo `sulle oma uut obust JMd; virmalised `näitavad põhja `rahvale `valgust Sim; tämä ei taha tõõsile näädätä ennäss Kod; mul `ongi neid kärbissid, ma võin `teile näädata Äks; vanast olema perset näidatud, kui meel paha Lai; ma `näitäks teele neid männä `laudu KJn; miul näüdeti ilusit `rõõvit Krk; kui virmalise `vehkleve, siss üteldess, et `laplastele näidätess `valgust Hel; suśe olna külländ nättu siin su̬u̬ pääl `kõńva, aga ega ta kodu ei tule ennäst mulle `näitämä Ran; temä läits `kaugembale, siss näedäss `ruśkat Puh; `pirdega lätsime `vähju `ot́sma, näedässime `pirdega tuld Nõo; tol inemisel om väegä kahe siĺm, tollele ei või `lu̬u̬ma näedätä Kam; es näüdäte `lat́si, latsõ `oĺli `pantuvõ vana inemise `tarrõ San; `näütä mullõ tu̬u̬d raamadut Krl; kül˽sullõ `näütedäss siss kõ̭kkõ Har; ku pilakit olõ õs, siss pidi˽latsõ˽tuld `näütämä Vas; no Mari `üt́less: näüdäku‿i halva `tüt́rit õiʔ, `näütäʔ sa õks minnu Se || piltl kova tuul old, nii et `purjet ei ole saand `näütä Kuu; vikatid põle `tohtind näedätä, kõik sirbiga (rukkilõikusest mõisas) Mär; Naine põle mehe riietel `nõela `näitanu Hää; `aeti `paĺlald ku̬u̬r tol veerepuul maha ja es näedätägi tälle `ü̬ü̬vlit Nõo b. (unes ilmutamisest, unenäkku ilmumisest jms) oli `naine, [talle] `näideti unes, et tule votta oma `keige `nuoremb tüttar `kaasa ja tule `sinne `moisa lau `juure VNg; emale ikke isa `näitas unes Lüg; [neile] on unes näidatud, et pidad ära pögenema Jäm; nii vanal inimesel ep näidata änam und Pha; näidati unes, et toŕm ja tuul tõi võrgud `sõnna, ja meie saime sialt kätte HMd; seda näedatud ühele vanamele unes Rap; mi̬i̬s näedänud naesele unen, et mes tämä ilma mütsitä matetud Kod; ühele eidele näidatud unes, et ta kõńnib `jalksi `taeva Lai; jah, Mańnilõ näüdätess kõ̭iḱ unõl ärʔ Krl; mullõ unõh `näütedi, et lat́s um rehe ala matõt Rõu; moona`poiśkasõlõ näüdäti unõh, et `Puuśki mäel om raha `keldre Se
2. millegi asukohta, suunda jne osutama, viitama `näitab `aina `laeva ja vehib kättega Jõe; maa`märgid `näitäsiväd kohe, et - - üks kolm üvä kilo`metri on `ranna `puole Vai; Aeg piaks löunat näitama, kere päris ele Pha; Ta `näitas sõrmega - - ma läksi siis `sõnna Pöi; lipp `näitab nõnna kut tuul oo Muh; koerale näedäti, et mine aa loom ää Mar; Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei `näütä `õigõd tuult; `Taeva `tähte ei tohe njapuga `näütä, sõŕm jäeb kõvõraks Khn; kui noa laev mere poole `näitab, siss tuleb `vihma Saa; `näitepośt on tie arude `otsas, juhatab ja `näitab, kus sie tie `kallab Hag; kool`meister `käskis kedagi `linna näedata, siis kepiga sai näedatud Ann; näidand kääga, kus obused on VMr; kui inimene ei tiä `minnä, `näitäb `käega Kod; muudku kiket näüdä siul näpuge Krk; siss näedäss ike pääd ja tänit `irmsade; kudass võib sõke sõgedale ti̬i̬d näedätä, tõene sańt ei näe jo tõist `santi `juhti; käokirjät `lendu `landu, `näitä kostpu̬u̬ld ma mehe saa Nõo; tu̬u̬ näüt́ mullõ `käegaʔ, et tulõ˽siiäʔ Har; nii hüä pinikene oĺl, ku lehm lät́s kohegi `mõtsa, `näüt́si inne, siss oĺl lehm väläh ku kabahti Vas; Äḱke `ilmo `kostke - - vana haĺl vanami̬i̬ss `vällä, näädäś `käega lavva pääle ja käśk `ju̬u̬ma `naataʔ Räp
3. mingit mõõdetavat suurust väljendama `meie kell - - ei näüdä `oigust, kas on ies ehk taga Kuu; `pitkemb `seier, sie `näitab minuti, lühemb, sie `näitab `vaide `tundisi Lüg; Meite `päsper näidab kaks `naela Jäm; kergu ees on pääva sammas, näidab kellu `aega, `numbrid pεεl Khk; `Mütmed `tundi kellu juba `näitab Pöi; meie margapuu ei `näita enamb `õigust Kad; veeke seier one suure seieri all, `näitäb minutid Kod; kellä `sirkel, kes `tuńne ja minudit näüt Krk; ma‿le nännu küll toda paru`meetrit, kes `ilma `näitäb, aga sittagi ta‿i `näitä; miu esä tei esi kraadiklaasi, `olli mes ta `olli, aga ilma `muutust ta iks `kuigivõrd näedäss Nõo; tuńnipakk oĺl pääväkell, tu̬u̬ oĺl `pantu varrass `pistü - - tu̬u̬ vari näädäśs `aigu Räp
4. välja paista laskma, ilmutama `nuorest pääst on ikke inimine rumal, `näitä oma ramu ja rikku oma `tervist Lüg; näidab sääl teistele oma mihisust Khk; ta tahab näidätä, et tä `uhke oo Mar; nende pojad `näitasid `teisi tegusi Ann; tema nägu `näitab kua, et ta üle kolm`kümne on Kad; läits oma `kangust `näitämä, äbiga `tuĺli tagasi Ran; temä näedäss jah, et temä om väli `õige ja puhass, aga tõese om kõ̭ik libu; mõni inimene om `u̬u̬pselt tõene, kõneleb `lahkeste, ei `näita oma südäme`uhkust Puh; ta‿less võenu nõ̭naräti `osta, täl `olli `jõudu küll, aga ta näedäss oma `vahvust, kodass esi Nõo; mina tahi tõśtele näedätä, et mina ole virk `marju `korjama Võn; tädi ja unu `näütäse enämb `armu (armastavad rohkem) ku esä; sa˽piat ka‿ks umma `mõistust üless `näütämmä, kas sa mõistat puutü̬ü̬d tetä vai eiʔ Har; timä `tahtsõ tõisilõ näüdädä, et kae˽mis ma või tetäʔ Rõu; `võrksa um tu̬u̬, kes `näütäss, et tal väsümüst ei olõʔ Plv; latsõʔ `näüt́si, et vanaesä om iks mi üle peremi̬i̬śs Vas; Nüüd tuĺl sõ̭ss kõrd vanapagana kätte näädätä, et timä kah tund `kõ̭ike eläjet Räp
5. selgeks, arusaadavaks tegema sie `näitab, et ma ei õle punaste `vastane õld Jõh; `Näütä, mis `muõdi sio `kjõnda kiri ond Khn; ma `näitasin selle aśsa piale küll, et sie tuleb ika nii `muodi teha Hag; Ma ennem kua ei osand, aga see perenaine siis `näitas Amb; kui sa aru ei saa, sõss ma näüdä Hls; emä `tulli kodu ja näedäss, kudass ruśkkinnast lõpetada Nõo
6. (ähvardades:) õpetust andma Kus sie `poisi`jõmpsikas on, ma `talle tahan `näitädä Jõh; Küll ma `sulle viel `näitan, `ilma naha`täieta sa‿i jäe IisR; ma `soole näida, katsu sa `minna Khk; ma selle kuerale `näitaks Mär; Ku sa‿mtõ sõna `kuula, küll sulõ siis `näütäkse Khn; küll ma selle tat́tninale viel `näitan VJg; Kui te endi jonnimist ei jäta, aga ma tulen ja näitan teile Pil; kül‿ma tal näeda koradil Trv; ma teele `näitä, vai teie ei loe aabatsit; piäss sä miu pääle `kaibama, ma sulle siss `näitä, mes su kośt om Nõo; ku ma su kätte saa, sõ̭ss `näüdä Rõu; ma võt́i jo luuakandsugi kätte, et ma˽tälle koiralõ `näüdä Vas
7. ennustama, millelegi viitama `taivas ku punab, on vere `karva, sie `näitab sõda Lüg; `kuuselüli sie `näitäs ka `ilma - - ku ajab jo `sirgele, siss akkab `vihma tulema Vai; pääval tara `ümber, näidab tuuld; kui meres suur sinine parras on, näidab sula; kui `õhta poolt `körbeb, siis näidab mere `tormi Khk; Seastene aeg äi `näita midagi ead, `kange kuiv ja pala on Pöi; taevas näidab, et oome on vihem Rei; taevas `vehkleb, `näitab vist `külma Mär; unenäud ju vanast aeast olnu ja `näitavad `õigust kah Hää; kollaka liivaga kivid, kisuvad märjaks, need `näitavad `vihma ette Tür; kui mets nohiseb, `näitab teist `ilma Kad; ku virmalised väĺjän, `näitäb `külmä; inimese südä `näitäb ette, kui õnnetus tuleb Kod; kuul on ratass `ümber, sadu `näitab Äks; punane taevas `näitäb `sooja, kollane taevas `näitab `vihma Plt; taevass punents, si̬i̬ näüt sadu Krk; päiv veretäb, kaeb `taade, `näitäb `kuiva ilma; vesi om tõsnu - - `näitap ilma muudatust Ran; mul kondi valutava, ei tää, kas `vihma `näitävä vai Nõo; udsu lätt üless, siss `näitäss `vihma San; sääne suurustamine ja `uhkuss iks kato `näütäss Kan; pilve kõrvõtasõ, siss `näütäss `vihma Har; kui õhetass taav́ass, `näütäss `küĺma Räp; kas `näütäss süä määnest pahanduist, süä om rassõ Se
8. näima, paistma vikkerkari õts - - egä ta‿i õle maas, aga ta `näitäb `ninda samasugune õlemaie, kui õles maas Lüg; kurja `näuga näidab olavad Khk; te `näitate moo eest ühevanused inimesed Vll; silma näu järele `näitab nii pisike et Muh; olemese poolest `näitab nao suur elbakas olevad Mar; kes teda `sisse teab, `näitab pealt üsna kena Mär; meil `näitab karduld tänabi na `easte olad Mih; ta `näitab noor `väĺla HMd; see `näitab nüid sedasi, nagu ma kiidaks ennast Nis; vesi on `tihke, `näitab nagu rasvane olevad Juu; ilm `näitab seda muodi, et tuleb `vihma Koe; taevas õli `selge punane ja lumi kua `näitäs punane; `näitäb piält üks `põrgu inimene tä õlema Kod; [pluusid] tegid inimese sihukses peeniksess, s‿`näitas ilus Lai; nemä näidäv ütte `mu̬u̬du, `juśtku velle os ollu Krk; põllud `näitävä väegä ilusad Ran; rõevass `näitäb jo `väega vana `väĺlä, ku ta ärä om `pli̬i̬kunu Puh; mõnikõrd `keŕkü toŕni ka `näütäse päävägõ kullatsõ San; `Kartoli - - ku̬u̬ŕ `näütäs joba must ja sisest om sääne mustaga segi, ei˽kõlba inäp süvväʔ Urv
9. hambaid näitama viha, vaenu ilmutama Seda ammaste `näitamest tuleb iga pää ette; Mis sa ikka teisel `ambud `näitad - - ole `leplikum Han; kätte näitama (kätte) juhatama `näida `miule tüö käde Vai; `tehke aga edasi, `teile on töö käde näidatud Vll; ega ta isi tea, peab tale kõik kätte `näitama Mär; `näitasin neile kätte küll, aga nad suand sest ikka aru Hag; ma˽pia sullõ tüü kätte `näütämmä Har; ma `näütsi tälle tükü kätte, et siin tulõ `kraavi `kaivaʔ Räp; nägu ~ silmi näitama kuhugi, kellegi juurde ilmuma enemb `kuoski ei `näütänd näkögi `neile `soldatille Vai; üsna sageli näidab nägu Khk; ei tea, kas `näitab nägu‿vel Muh; et sa εnäm eese nägo ei `näita Mar; `ennemä oli suur peigmies, päräst põlõ `silmigi `näütän Khn; `poiske tü̬ü̬d ei ti̬i̬, lähäb ärä ja ei `näitä mitte `siĺmägi Nõo; välja näitama 1. välja paista laskma Ei sie oma viha `väĺja `näita IisR; kui oleto rahul, siis `näütägä `vällä Vai; ta oo vihane küll, ega ta seda `väĺla `näita Mär; `näitab `väĺla, kui osav mees ta oo Tor; ega ta nõnna alb ja vali olegi, kui ta `väĺla `näitab JJn; `näitäb ennäss `väĺjä, et tämä kua õleman Kod; tä es näidä `vällä mitte, et tal südä täis om Krk; ega ma ni rummal ei olõʔ, ku ma päält `vällä `näüdä Har; kiudumiiś - - näüdäss `vällä, et timä om näläne Se 2. välja nägema, paistma täma `näitab `välla `ninda `tuskane Lüg; Ega sie `kellegi lehm ole - - nüüd `näitab viel `ninda `väĺja, [et] jäeb `uopis umb`ahtrast IisR; mes `moodi see mees `välja `näitas, kes meil käis Rei; see riie `näitab joonelene `välja Ris; kuda nad `väĺla `näitasid, eks neid sedasi osteti Ann; kapp `näitäb ilos `väĺjä Kod; nagu pahane näit `vällä Krk 3. ette näitama `näitasin `neile jo tüö `välla Lüg
paik2 paik VJg Äks Lai Pil TMr, g paiga hajusalt S, Mär Hää Saa Hag JMd Iis Hls Krk hajusalt V, `paiga Kuu Jõh, paega Muh Rid Tõs Vän Tor Trm Kod KJn Trv Ran Nõo Rõn, paaǵa Nõo Lei Kra
1. parandamiseks või tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm tükk kui auk sies, siis - - paik `pääle Jõh; sa pidid paiga nii suure panema, et see augu pidi ära kattama Kär; `pükstele pannakse `paiku `peale Vll; `Katlale `pandi punase vase paik `põhja, käis küll Pöi; [tal] oo püksi `põlvede `otsas paigad Muh; `pasle paik oo nahast Mär; kolm tööd oli, ahju luud `otsa siduda, püksi arude vahele paik aada ja sõrmkinnas kududa, siis võis mehele `minna Tõs; mõnikord pannakse lootsikule `paika `peale kah, ku `auku on Vän; kördil mitu `paika pääl Hää; `pükse paigates võid neid `paike mitu tükki kõruti panna, ülestiku ka, kui vaea on Saa; pane `suapale paik `piale JMd; panevad [pastlale] `kanda ehk `ninnä paega Kod; mis [nahal] servad jäid, sai `paikadest Äks; ärä nii suurt `paika pane KJn; paik põlve otsan Trv; kust ma `püksel `paiku saa Krk; sepp pańd vahel paega kah, kui kandsu pu̬u̬ld `lahki läits (vikatist) Ran; paranda, ku mulk `väike om, peräst lääb mulk nii suuress, et ei ole `kostegi seräst `paika võtta Nõo; temä käip nigu trüpiss, põllel om ka paega pääl Rõn; nii `hõelõ˽püksiʔ, et paik oĺl paiga pääl ja nu̬u̬˽ka es püüsü˽koon Krl; täl om paik nigu siĺm taga otsah Plv; paiga panõ kura poole pääle, hüä poolõ päält kõrutadass Vas
2. laik musta kirjud on ju ka, musta koorega ning `valged paigad sihes (kartulist) Khk; kui [lehm] paik`külgiga `oĺle, siss oĺl Jutik Plv
piiri|pääslane, piiri|pääsuke = piir|pääsuke `Piiri`pääsuke `kõige `iljem tuleb kevade ja sügise `kõige `enne lähäb IisR; piiri pääsuksed või viir pääsuksed üiavad ike viir-viir Tor; kallas piiri`piäskeisi täis, piiri`piäskese pesäd one nagu `tu̬u̬rve laedega sorgatud ümmärgused aagud Kod; piiripeesukesed on tõiss`mu̬u̬du linnud ike, aĺlimad, natukse lühem saba on piiripeesukesel Pal; piiri pääsukse, kes `urge `sisse pesä tegevet, ruusa`auku Hel; piiripääsukese - - nu̬u̬ joba `pärtlespäevä `aigu löövä `kimpu Puh; piiripääsukse om urude sisen, käib `sisse ku rot́t, pesä om muast koet Ote; piiri pääsokõsõʔ, nu̬u̬˽tegevä nigu tõistsugudaist hellü kah kuʔ naaʔ pääsokõsõʔ Plv; piiŕi`pääsläseʔ, noil omma mäe siseh oosõʔ, oosih omma pesäʔ Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|