[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

luu|jatk liiges; luud-liikmed joodik kaaberdap nigu luujakkest `valla oless; serände rohi, et ku võtat, siss kõ̭ik luu jaku käib läbi Nõo; ei ole `rõhkust luu jakkõ sisen eläjäl Urv; mul omma˽luujaku ni haluse˽ku˽tuli `õkva Krl; tenu jumalalõ, et mul kõ̭iḱ luujaku˽terhve ommaʔ; ma olõ ni˽`haigõ, luujaku˽ka omma kõ̭iḱ vallalõ Har; käänüss tu [jalg] luujakust `vällä Se || Voḱil oĺl iks õigõ˽paĺlo naid luu jakkõ, ańd iks meelen pitä edimält Kan
luu|liigendid luud-liikmed mina ole oma luu liigendega küll terve inimene oln; inimese luuliigendel oo igaühel oma nimi Muh

naine nai|ne Sa Hi hajusalt L Ha, ViK hajusalt TaPõ VlPõ M, Võn Ote, `nai|ne R(g `naese Hlj), nae|ne Muh L(g naise Tõs Tor) Ha Amb Tür Kad hajusalt TaPõ, VlPõ Trv Hel T, g -se; nai|nõ g -sõ Khn/nae-/ San Kan Urv Rõu Plv Vas Se; naa|ńe g -śe TMr Võn San hajusalt V(-ne, -se Se Lei); naa|ńõ (-nõ) g -śõ (-sõ) Krl(n nani) Har Rõu Vas Räp Lei Kra

1. naissoost inimene, naisterahvas (pl ka perekonna naisliikmed) `Naistel on nie `naiste `naljad, `naura `ninda et `silmäd `märjäd Kuu; `naine on `este vaga kui tui, aga ku `pulmad `selja taga joba, siis end `kullist `muudavad Lüg; Mis mies sie ka on, sie on `ullemb kui vana `naine IisR; `meite külas on pailu `leski `naissi, naised [on] vissemad Jäm; naistel‿o nüid köigil lühised `juused Khk; loraja naise suu ja aava leht `olla ühed (liiguvad alati) Pha; Naise `moodi mees, pole abent aga midagi, puhas pale; Naine just kut piibu nõel, nii pitk ja peenike Pöi; naesedkid jõid `viina Muh; naesed pesevad peso tänä Rid; vana jumal võt́tis külle luu ja tegi naese Kul; päräst masindamest naesed akkasid `rookma Vig; see naene oo ää karatud Tõs; naesed köevad viduksel neĺlaba `õhtuti Aud; sünnitaja oo naeste käsil, naeste aedata PJg; vanemid `naisa `oĺli väha `talgusel Vän; iad `lahked naesed juttu `aama Ris; naesed `võt́sid oma kroasid kätte Kei; naiste tüö oli kedrus HJn; ea, et vihmase ilmaga `naisa `väĺla ei `aeta Tür; naśtel olivad vanasti nisukesed varrega `suapad VMr; talve aal naśtel ei õld seda välistüed Trm; laalatet naene ei tõhi ava `piägä käedä majan Kod; see naine on nurga`voodis Lai; vanadlane naene lähäb juba tasem KJn; naestel oĺli mõdu pääju̬u̬k Vil; temä om ilus `valge naine Hls; kun kaits naist ku̬u̬n, sääl om kolmass suun (klatšimisest) Krk; täl `naisi jalaga segäda, ega sõrme jaoss üits naene Ran; temä om `kange sööjä naene, selle ta om paks Puh; ku naese jutu paneva minemä, siss kaagatava nigu anise Nõo; koess tu̬u̬ naine `jäie, kes maia `tahtse `osta Ote; toda naist ka üteldi nõiass, võib olla et ta mõne sõna posisi kah Rõn; üt́s nainõ `istos muro pääl, lat́s üsän Kan; vana läsä naasõga eläss kokku Har; naasõ˽põimiʔ, poisi˽takahn kääni˽`vihku Rõu; naaśõl tü̬ü̬d kõ̭iḱ ńapo`vaihhõ˽täüś, a `kuhja olõ õi˽`kohki nätäʔ Vas; taa naane ka jo mädä, ńauss, kunass tä ar lagonõs (lõppjärgus rasedast naisest) Se || (ehal käimisest) talvel naesel ei `käidud Rap; lähän õt́e tänä `õhta naesele Juu; [läks] naese saana juure Kos
2. abielunaine Hobust `osta rikkast majast, `naine kosi `kehvast kojast Kuu; `Naine võib rüppes `kanda `rohkemb `välja, kui mies `kuormaga kodu IisR; `andas tüttäre tämäle `naisest Vai; see pole änam üksi, see juba ammu naisega mees Khk; kes `oskab ahju luua `valmis tehja ja sea sooled arutada, see `kölbab naiseks Vll; poiss võtn selle tüdriku omale naeseks Muh; kui sa `kiiska akkad `sööma, jäta `enne naised lapsed jumalaga, see `kangesti `roogu täis Emm; oli vegane, aga `võeti naeseks Mar; kui naeses sai, siss sai kabi müt́si Vig; kas tulete moole naisesse Mih; Meie enäm muedu akkama ei sua, `Tuõmal tulõb naenõ võtta Khn; kaks tüdart on, naisest tüdar ja tüdrekust tüdar Aud; Naine, kaśs ja ahi `piavad ikki majas olema Hää; `võt́sin omal naene, viiskümmend `aastad ei tüdinen ära Ris; naene siis koristas teda ja lappis teda, aga siis naene suri temal ära Kei; tema esimene naene oli peenem, pärast võttis talutüdruku Kos; obu osta kiriku tielt, naine võta eina kaarelt KuuK; [pulmas] sõid, jõid kõhu täis, siis akati naist tegema, linutama Amb; akkasin muonamehe naisest Rak; õli tämäl naesen Kod; `oĺlin kolmkümmend seitse `aastad vana, kui naene `võt́sin Äks; pärast kadusid naestel tanud ära, naesed olid nigu tüdrukud rätikud pias Plt; poeg - - `tahtis naist võtta - - ei saand sedä `kuskilt KJn; ku mi̬i̬s surep, om naene nagu ilma katusseda oone Trv; võta naine ärä, saat `ristse aig paremini `süvvägi nalj Krk; täl `olli mitu `poiga nonde edimäste naśtega Puh; saa enne mehess ja siss võta naene Nõo; tütär om maja ilu, nani om maja lukk Krl; mu˽poig om ilma naasõldaʔ Har; ei olõ˽timä joht umalõ naaśõlõ `halva sõ̭nna ülnüʔ Vas; vota ar `hińdäle naane, kavvas sa elät soe `mu̬u̬du Se || (naise võimust perekonnas) kui on `naise `jalga `püksid `andand, siis älä vahigi `viina pudeli; ans `õhjad `naise kättä Lüg; taa miiss om uma˽püksi˽naasõ `jalga `andanuʔ Har
Vrd nais

nägar1 nägar g -a Jõe Aud Hää JMd; nägär g Juu KJn

1. tuhar sel alati nägarad sügelevad Jõe; ma lõi tal nägara pääl Hää; muhk nii näki nägärä `otses, paramad `kohta tal põld koa Juu; kus mina istun, kas näki nägara piale JMd || mügar kase käsn - - nägaras oo `okste `külges Aud Vrd näbar2
2. pl nalj luud-liikmed nägäräd mul nii `aiges jäänd KJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur