[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

klamber `klam|ber g -bri Jäm Emm Rei Mar Iis Kod, g -ri VJg; `klam|mer LNg, g -bri RId, -ri Kuu JMd, -re Juu Kos Plt; klammer Tor Hää Ran Rõn, g `klamr|e Ris Koe, g -i Kod Nõo; n, g `klambri San spor V(-mr- Krl; n klaaḿri Se); `klaam|er g -ri Kuu; klaamer g `klaam|bri JJn Trm/-ua-/, -ri San; `lam|ber g -(b)ri Khk Var, `lamb|ur g -ru Saa; lammer Vig Aud Krl/-õr/, g `lamre Tor; `lam|mer g -re Mär Kse KJn, g -ri Kse Han Tõs; `laam|er g -(b)ri Khk Kaa Vll Pöi/-oa-/ Tõs/-är/; `lammur Trv Hls/-mb-/; lammur Krk, g `lambru Hls; lamur g -i Trv/-oŕ/ Krk; n, g `lambri Har Vas
1. rauast või puidust kinnis a.  teravate otstega raudklamber (kasut peam ehitustel kahe palgi või puu- ja raudosa ühendamiseks) `Klammer on nisuke `kańdiline lame `rauast, `oiab `paĺkisi `kinni IisR; [tuuliku] Völvikael `tehti kenast öhesuguselt ömarguseks ning tapiti `ömbe`rinki raud `loamrid tiheli täis Pöi; tehasse maeasid, pannasse seina `paĺka, ikke pannasse `klambrid vahele Mar; `Lamriga pannatse `lõhkivaun (vajunud) puu `kinni Han; lammer lüiase aamtala `sisse paranda tegimise `juures Tor; Sepad tegid `lambrid. `lambrudel kääneti otsad ära ja `löödi vähe teravas, siss lähvad puies `sisse Saa; kui maja nurk `tahtis maha kukkuda, siis `pańdi nihuke raud `klammer `sõnna `ümmer Juu; [vankri] aśsipakk käib `klamretega aśsi `küĺge Kos; [veski] päävõlli `kinnipaneku lamuri Krk; tüiripalgi ots `panti päälmätse krandsi `küĺge klammõrdõga `kinni Ran; maja nukk om ravvadse `lamrigõ kińni `pantuʔ Krl; `veski siibo pandasõ kinni pruśsi `külge klaamridõgaʔ Se || traadist konks ahjupottide ühendamiseks pot́tahi saap lamurtege `kinni panna ja `simpsege Krk || vikati paik vikati `laamär Tõs; `lamrega `pantase ea kat́tine vikat `kińni Tor b.  pügalpakk, pitskruvi kut sedasi liimitasse, siis pannasse `lambritega `kinni Khk; `klamrite vahele `pantse, ku liimitässe Kod; lauad on `klamrete vahel, et kokku jääks Plt; lamurige pannass paĺk `kinni, mud́u ei saa varade egä tahude Krk || raudaas looga, reejalaste jm painutamiseks [reejalas] `pańdi `klaambrisse, et ei `õigne JJn; `lambru ja looga vahele lüvväs kiil, et [look] ei saa `löskude Hls; kas ratta`vitsu painute, või `lu̬u̬ka, või ri̬i̬ või saani jalasit, siis om lamuri Krk c.  pesulõks pesu `klambrid Rei
2. (kirjavahemärk) Pisi Mardi Jaańi poeg, Jüri - - siis tuńnistuse pial olnd nõnna, ja järele `pandud veel Jürjens, klammerde vahele Plt

käämer `kääm|er (-ea-, -ia-) g -(b)ri RId(-är Lüg) KuuK Kad VJg/-är/ TaPõ Kam(g -bre), g -re Hää Kod/-iä-/ Äks VlPõ Trv Pst Nõo Ote; `kiamb|er g -ri Sim(-ea-); n, g `kääm|ri TMr Võn(g -bri) Kan Har, -re Kan Har Rõu, -bre Kan Plv Räp; käämer g `kääm|ri I/-ia-, -iä-/ San, -re Hel Puh, -bre Urv Krl(-ŕ) suur lusikpuur, möll `käämriga `muidu `auku ei saand kui pidi pisikene auk ies õlemaie Lüg; küined nägu `käämred (pikad ja mustad) Hää; vanal ajal olid oherdid - - lõpust tulid `kiambrid - - sellega põigiti ei `lassa, ikke piki puud Sim; `uhmer `tehti ühest puust, `kiamriga `laśti augud `sisse Lai; `käämer - - mis aia `pośtidele `aukusid teeb Ksi; puu teĺlega ratta rummule `laśti `käämregä auk `sisse KJn; `Käämre om vähä nüriss lännu Hel; `käämrit ei olõ nüüd enämb tarvitusõl Võn; `rummõ uurõtass `käämriga Har Vrd kämm2, kämmel1, kääbri, käämerd, ämmer