Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 72 artiklit
bet bet, bät aga tuul om `laiba, tuul om ra’ad, bet kis mulõ and; ma las `maanu, bätmul äi olõ lupa Lei
boka pl bokaʔ söögiseen – Lei
borr borr g bora Lei Lut lõikusesi `kuagi rau oma bora päl Lei; paĺlo kabõhõisi üteh borah Lut
botva botva hapendatud jook suhkrupeedist ja levikoorukestest – Lut
eotu Eotu – jõuetu – Saa
joh joh(
h)
Krk Hel Ran Nõo Rõn;
joʔ Trv Ote V;
d́oh(
h)
Lei int juba, ju si̬i̬ põrss om taga ange ärä viid joh Krk;
ärä‿nd `nuia, jätä joh `järgi Ran;
Jätä johh oma edestamine Rõn;
puuʔ nakassõ `tärkümmä mõts haletamma joʔ Plv;
tulõ ma joʔ Se;
päiv mińü `maalõ d́ohh Lei;
timä joʔ tuĺl Lut;
joba joh maa akkass küĺmetem joba joh Krk;
just kui `liiva aab `taevast maha joba mitu `päevä johh Hel Vrd jo,
ju,
juh
koh1 kuhu koh me `lääme nüid Trv Vrd kohe
kota kot́a kot́a kultpõrsa kutsumishüüd – Krk
koti deskr siil jooseb kot́i-kot́i-kot́i Kei
kots1 kots raskusviht kootava võrgu allääres, kutsikas – Kuu
kots2 kot́s g kotsi lstk pliiats ilus punane kot́s kähen;`reili sorgip ka kotsige Hls
kotš kot́š Lei; kot́s Lut ükskõik; kasvõi kot́š kumb om; `puolikala ala d́äta kot́š märast tüüd; `aara kot́š kiśsin üśkä ku mi̬i̬st äi olõ; kot́š nahk orõ päle (kui töö on väga raske); t́ema `võiev mińä kot́škoježidõ magama Lei; a langukõnõ, tu̬u̬ mullõ kot́s üt́s tatikõnõ (seen), kas määńe vana Lut
kott1 kot́t g kot́i (
koti)
Sa Muh L K I eL;
kott g koti Hi;
kott g kotti, kodi R(n -i)
1. kott a. (vilja-, asemekott, torp jne) `Ennemb `pandi igä `nuodakalad `talvel kodijesse Kuu;
Arilik kott on `kolme `puudane Lüg;
Teeme koti nooreks (öeld viljakotti raputades, et rohkem sisse mahuks) Jäm;
kalad oo kotiga sääl kojas Khk;
Paranda peal koti põhad mädanevad alt ää;
`Voata et koti suud kõvast `kinni on, et `lahti äi tule Pöi;
suured `valged varraste kotid `ollid, kus lõŋŋa kerad sihes `ollid, kui `vardud kudusid Muh;
obu jääb `seisu, `panta kott pεhe ja sööb `kaeru kotist Emm;
kot́i perse läks `lõhki, kot́il auk `persses, terad tulevad `väĺla Mär;
pani eese kolud kotti ja läks minemä;
`seemned olid kot́te sees Vig;
ajasin magamese koti `sesse `põhku Mih;
kõigil kot́tel oo paelad;
`mindi `mõisa `teole, laśs ees, kot́t taga Tõs;
`enne eeded käisid ikke kirikus, ilus lapilene kot́t oli käsi`vardes Juu;
mehed puńnivad kot́ta `vankre piale JMd;
panen jahud kot́i `sisse Iis;
kot́i suu paal Kod;
õled `oĺlid säńgi `põhja `pantud. kot́ti egä midägi ei `olnud KJn;
`laśti vili siin kot́tasse `panna Vil;
mis peenema `pakla, neist kedräti peenemat `lõnga. `koeti jälle peenemase kot́esse Trv;
ma‿i mõesta liinan `koeki minnä, juśt nigu siga, mes kotist `väĺlä `lastu Ran;
agana `viidi aganigu, terä kotiga `aita Puh;
ma‿la põrst `ot́sim, võta koti üten, pane `põrsa kotti Nõo;
kot́il om mulk tsopo sisen Võn;
koti `võtja (kottide vahetaja rehepeksul) Kam;
kot́t satte `loḿpi - -
tulõ aṕpi mulle, `tõmbame tu̬u̬ kot́t `väĺlä Rõn;
magasimi säl `kottõ pääl Urv;
võt́t kot́iga `säĺgä, vei minemä Plv;
tu̬u̬d kot́ti ma˽kül˽tahasiʔ, ku sääne `parrakõnõ, suurt taha aiʔ Vas;
igä elläʔ, ei kot́t ummõldaʔ (ei ole niisama lihtne) Lut;
koti peal(e)1. magama(s) `Ninda väsind et, saaks aga kodu kot́ti `piale IisR;
Lähme ära kot́i `pääle Hää;
Är‿lää kodu kot́i pääle, kõ̭gõ paremb Rõu; 2.
(ehalkäimisest) täna `õhta saab küläs koti peal;
kas sa olid seal koti peal koa Mar;
poisid lähvad koti `peale HJn b. (mõõtühikuna) `Ruotsi kott (tündrine) Kuu;
kot́t on vana mõõt, `viĺla ja kardulid mõõdeti Saa;
kolm vakka õli kot́t `õtru, meie mõõdima vakk `triiki Kod;
egass vanast nii `veiksid kot́ta olnud kui nüid on, olid ikke kolme, neĺla, viie vakased Äks;
viis `nakla kaaĺs kolme vakaline kot́t Krk;
tõi kolm kot́ti `kartuli;
mõni kot́t kaald kümme `puuta Ran c. kiriku korjanduskott `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas (raha kogumas) Khk;
`kerkus oli kella kot́t, pisike roheline kot́t oli, vars taga, pisike kell `küĺges, sellega kella mees `korjas raha Pöi d. rahakott Äi see pole mu kotti mööda üht, pailu mis pailu Kaa;
kolme eluga (sahtliga) kott Phl;
kui kot́t on kopikid täis, siss on aśjad korras Saa e. võrgukivi kotike võrgu kotid, see oli suuremast jaost naeste töö Rid;
`enne olid [muti küljes] käbad ja kotid Tõs;
mõnõd pidäväd ruadist `rõngu paramaks kui kot́ta Khn2. fig a. (võrdlused) `Ninda paks udu, ole`ninda‿ku kodiss - - kott mes kott, midägi ei `paista;
Siis hakkas lund tulema `jüskü kodist;
Magu ies `ninda‿ku `ruotsi kott Kuu;
Päev jo kesk`ommikus aga tema magab kui kott Hlj;
Ela siin küla `servas nigu kot́ti sies, kedagi `võerast ei näe IisR;
Püme öö oli kää, just kut kot́t;
Seal metsa nurkas on see elu just kut elaks kottis;
On see ikka paks, perse just kut kot́t taga Pöi;
väilas on nii pime kobista nigu kot́is;
ole nigu kot́is ei tia muast ega `ilmast VMr;
jämme rõõvass ku kot́t;
lume satass nõnda‿ku koti otsast Krk;
nooreld om nigu kot́t pään (ei saa asjust aru) Ran;
mõni om ummine nigu kot́t jälle, ei tule i̬i̬st ei takst sõna väĺlä (ei mõista nalja); `paksu lume tuleb nigu kotiga jälle;
sügise `olli miu lammass rammun nigu üits kot́t, liha `olli väkev nigu sia liha;
pimme ü̬ü̬ ku kot́t Nõo;
ta maka ni˽süväste nigu üt́s kot́t Har b. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) üks `rääkib ja `toine `tahtub ka `vuoru `saada [siis ütleb] las mina panen oma kodi ka kolule;
tule aga ligemalle ka ja pane kott kolule (ütle sõna sekka) Kuu;
`Tühjä kottiga mies (varata inimene, hulgus) Lüg;
Küll mina tian isegi ega ma kot́tis `kasvand ole IisR;
kennel kot́t sellel kohus Jäm;
ülekohus ep seisa killegite kottis Khk;
Kenne kot́t, senne kohus Kaa;
Vanast anti laevast kott (lõpparve) Emm;
Kerjadosel peab kott omal olema, sisse juhtub ike saama Käi;
ää lase ennast kotti ajada (petta) Rei;
see oo nat́ike toho·hh või kot́iga pähä saan Tõs;
pista põrsas kot́ti ku pakutakse Kei;
Ära põrsast kottis osta Jür;
ega kot́t `eari nuta, kui ta pealt `vaaka jääb Plt;
`tühjä tuult kot́iga taga ajama KJn;
Tühi kott ei seisä püstü Pst;
nüid om tal kitsass kotin (puudus käes); vaga siga koti `naaber (vaga vesi, sügav põhi) Krk;
üteldäss et ülekohuss ei saesa kotin, aga küll ta püsip kotin ku ta kotti pannass;
küll ni̬i̬ latse võhlitseva, ei püsivä pütin, ei saesava kotin;
laisk ei piä `leibä `kinni, virgal kõtt ja kot́t om täis;
kel jõud, sel võit, kel kot́t, sel kohus Nõo;
egass t́sika kot́in ei osteta, enne iks kaiass ärä, märäne ta om Võn;
egass tühi kot́t `piśti ei saesa Kam;
no˽panõ˽sa˽ka uma˽piĺli˽kot́ti (asjad kokku) Kan;
Ega˽t́sika veli kot́in ei ostõtaʔ Urv;
püsü üiʔ ülekohuss kot́ihn Rõu;
mis‿sa ajat tühjä kotte `pistü (teed tühja tööd) Se3. kotjas moodustis a. (ema)rind laps [imeb] oma koti kallal Khk;
Laps imeb eese kotist Mar;
laps sööb oma koti kallal, teene rind kot́t, teene rind laśs Tõs;
laps alles imeb oma kotist VJg b. nahavolt, lott Sul on kohe suur kott `leua all Kuu;
`priske, `lõvva all kott kõhe Jõh;
lihava inimesel on kot́t kurgu all Khk;
Kot́t koonu all Pöi;
igemed‿o `aiged. kotid aab igemete `peale Muh;
kes on `priske inimene senel on kott kurgo all Käi;
kot́t lõvva all Krl c. herilasepesa nää üks örilase kot́t ka sii Khk;
erilased nemad tievad nesukesed kot́id - - `tahtsime `einu (lakka] `panna, aga ei erilased lase `panna. `võt́sin ja laśin selle kot́i maha kukkuda VMr d. mõrra või nooda pära mörra kott on taga `otsas `sinna `sisse tulad kalad Emm;
nooda reied, kaks aru, `keskel kot́t Tõs;
nooda kot́t, kus kala pidama jääb Ris;
mutil olliva katel pu̬u̬l nigu siivad ja taka `olli `sände võrgust kot́t Ran;
sääsävõrgul om säräne `väike võrgust kot́t taka, kos kala sisse `lääb Puh e. ripnev, lotendav koht rõival see ülikond ei istu kenast, vaada siin on kot́t ning siin on kurts Jäm;
`jätsid sa [paikamisel lapi] `löölase, siis oli kot́t [pükste] sihetse pool küĺjes Kär4. kaitsev moodustis, ümbritsev kest a. munandikott kott venib palavaga `pitkäst Lüg;
`jäärad `puksivad nönda‿t kotid `vintsuvad Khk;
Oli neid kessel olid [tubakakotid] jäära kotist;
va loge mees, nii lagund püksid `jalgas, kell `väljas, kotid puhas ripakil Pöi;
Mõneskohas `seotud (kohitsemisel) obusesaba jõhviga kot́id `kinni Kei;
`oĺli igäne naĺla˛ammass, ütel poesile et, ma võta su `kińni, ma kobi su `siidi kot́te Nõo b. murelaise kottid (nukud), nie on pesas. murelaine läheb `toise `kohta, viib kottid ka VNg;
Isad `vahtisivad `poegi `saunas, kas kott (peenisel) viel pääs. kui kotti ei õld pääs, sis sie on `tütrikuga juba läbi käind;
Äi `rääkis `meile, et vars `sünnib `kõige kottiga (lootekestaga) Lüg;
pumba kott (kaevupumba pealmist kannu asendav nahkkotike) Khn;
See (kapuuts) oo kurja ilma kot́t või `paslak Tor;
kel tupõ väitse omma, siss nu̬u̬ omma kot́in sisen, tupõ sisen Har;
kiŕä kot́t (ümbrik) Se 5. pöial (sõrmede loetlemisel) –
Har 6. pej (inimest iseloomustavate liitsõnade põhisõnana) Ls ahne|kott,
ahnus|kott,
ajaviidu|kott,
hullujutu|kott,
kaeba|kott,
kaebu|kott,
kaltsa|kott,
kapsa|kott,
kari|kott,
karju|kott,
koogu|kott,
kärbse|kott,
laisk|kott,
laiskuse|kott,
liha|kott,
nortsi|kott,
sinikivi|kott,
tühjajutu|kott
kott2 kott g kota Khk Mih Saa Trm Kod Lai spor T V, kotta Jõh IisR vana, katkine jalats; äralõigatud säärega saapalaba (jalatsina) `Vihma sadab, panen kottad `jalga IisR; vahel käiasse küll kotadega Khk; Puu`taldega kotad olid `jalgas Mih; vana inimesel ei olegi saabast vaja, võib kottadega minna Saa; vanad `suapa kotad - - siared ära lõigatud pialt Lai; kotad kolmõ jalaga, raud `ambad suun = vokk Ran; oless vähäki lämmit `ilma, mina nait kummi kotte (kalosse) ei kannassi; `käänse ka kota `taiva poole (suri) Nõo; Kottõga om ää `kõndi porri müüdä Võn; kotaʔ puu `tuhlikõsõʔ nahk pääle ummõlduʔ kondsaʔ (jalakannad) välän Kan; vanaʔ kota tüküʔ (lagunenud saapad) Plv; lei kotaʔ [jala] `otsa ja kladõ minemä Se; viis võtt `viisu, kott kotta, saabaśs saabast; kelle lätt kott `jalga, ma tu̬u̬d võta [naiseks] Lut
kott3 deskr siil koterdab kott kott kott kott Muh; mis‿sa kotitad, üks kot́t kot́t [kostab] Plt
kotu1 kotu Vig (-
o)
Puh Nõo Rõn San1. kodus ei maka kotu kah, ulgub `ümbre;
ta tiiäb, et kotu ei ole muud ku‿tu kuju leib Puh;
laits kotu `kuulsamb, ahju päl `ausamb Nõo;
naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote;
ega ää ei ole ku `lat́si kotu ellätädäss Rõn;
neid es olõ˽kotu San Vrd kodu2,
kotun 2. kodunt, kodust mõned koerad ei lähä kotu `ulkma, aga mõned lähvad Vig Vrd kottu
kotu2 kotu Jäm Khk Hi
1. lastehirmutis a. koll ära ming mitte, kotu tulab Jäm; kotu on kajus, tule ära Khk; Lehen teki alla kotu äi saa kätte Emm; Sääl (metsas) elab kotu Rei b. karvane ese (lapse võõrutamisel) vaada kotu poues. nahk, karva pool väĺlatse pool `küĺles.`lamba vöi mis nahk tahab Jäm; vanad naised panid `riide arja `poue - - siis `eeti lapsele: kotu poues Khk; `pantaks mosta `lamba nahk [põue] ja `öödaks kotu ja laps peab `kartma Käi; [naised panevad] kotu tissi `pεεle Phl
2. lstk täi Lapsel on kotud peas Rei; tule otsime kotud peast öles Phl
lota1 lota Pöi Krk (kõlvatust tüdrukust) Rinnad `lahti kut va lota teiste seas Pöi;
si̬i̬ ku üit́s lota `tõmbass ilmast `ilma Krk Vrd lotakas,
löta
lota2 lot́a latakatena, kestendades nahk tuleb lot́a maha, suvel ku päev põletab Kod
loto loto Rõu Räp kohtlane No um üt́s loto külʔ Rõu
lots1 lot́s g lot́si Mär Juu Koe VJg Ksi Lai Krl,
lotsi KJn Hls Kam; n, g `lotsi VNg;
lots g lotsu Tõs Plt KJn,
lotso Khn Kod lobjakas, lumelörts üsä kengä `tärkmeni `lotso Khn;
sadab `lotso,
ei ti̬i̬ muud ku vett Kod;
`lot́si sadab,
lume ja vihmaga segi Ksi;
`lot́si võib talvel ka sadada,
kui sula on. lot́s nigu savitab `külge kohe Lai;
sula lumi tulep,
satap `lot́si Kam || (suurtest lumehelvestest) tulevad suured tibad,
nõnna ku lotsod Kod Vrd lotsak1,
lotsõ,
lott3
lots2 lot́s g lot́si Hää JMd VMr Kad, lotsi KJn Hls; lots g lotsu Han Tõs Plt
1. mütsilodu pani pähä vana kübärä lotsu Tõs; sui müt́si lot́s va ära `kortsunu Hää; eks neid kübara`lot́sa ole majas küll JMd; temal oli aga `väĺla venind üks lud́u lot́s VMr; vana kübär, mis rehe man pähan om, õigatse rehe lot́s Hls || (pehmest, vettinud asjast) Kinnas kää nagu märg lots; Õunad nagu märjad lotsud Han
2. mõlk, lohk lot́sid sies Kad
lots3 lot́s g lot́si Saa Kam laia teraga tahumiskirves lot́siga tahutse `paĺki. lot́s on `öeksa `toĺli lai Saa;
suur lot́s,
kutsuti vi̬i̬l i̬i̬st `lü̬ü̬mise kirvess kah Kam Vrd lutt3
lots4 lot́s g lotsi lutsukivi poisikse `viskav `lotsi vi̬i̬ pääl vähikse õhukse kivige Krk
*lots5 pl `lotsud löögi heli, mats Kurigalle `voieti `siepi `pääle ja siis `tauti `riiet künä `otsa pääl `ninda et `suured `lotsud `kuulusid kui `kaugale kohe Kuu
lott1 lot́t g loti eP(
lot́i Mär Tor Saa K)
M spor T,
lot́i Krl Rõu Plv;
lott VNg, g lotti VNg(n lotti)
Lüg Jõh,
lodi Kuu1. rippuv, lotendav osa a. inimese rasvavolt, lõualott `Priskel inimisel ajab lotti `lõuva `alle Lüg;
See oo söönd mees,
lot́t löua all Kaa;
mõne paksu inimesel on koguni kaks lot́ti lõua all Saa;
nii `priske inime kohe,
et lot́t lõua all Juu;
ega lot́iga tüdruk ilus ole JMd;
kui rammus on,
lot́t kohe lõua all,
vaob ripakille Ksi;
õige paks mees,
suur lot́t lõua all Lai;
ma olen näind suure lot́tidega [inimest], liha unik on kohe lõua all Plt;
si̬i̬ om `rammu söönu,
lot́t lõvva all Krk;
ta kasvatess `endel lotti lõvva ala San;
inimõni om rammul,
lot́t lõvva all Krl || (kottis silmaalustest) `Silmade all suured ripakil lotid,
paisu lotid Pöi;
suure loti [silmade all], nigu muhu ülevän Ran b. lokuti kukkel one lotti VNg;
kukel on lotid kurgu all Khk; [kalkunil] punased suured lotid kurgu all `repvad (ripuvad) Mar;
kukk sai tappa ja lott sai ära visata Mih;
kukel ja kanal ripuvad punased lotid lõua all Kei; [kuked] `riidlesid nõnna,
et lot́id olid paĺjas vere puru Juu;
`kalkuń suure lot́iga VJg;
esä `kalkun aab loti suures Hls;
esätsel [kalkunil] suur sinine lot́t üle noka maan Kam Vrd lotuss c. veise nahavolt mönel lehmal oo rinna ees suur lot́t,
see `öötasse εε piimalehm olad Khk;
veistel lot́t koonu all Vll;
ärjal o liha lot́t `jalge vahel,
mis suur rammus ärg oo Muh;
suure lot́iga lehm `öelti ää piima ańniga olema. igal lehmal ei ole suurt lot́ti Saa;
mõnel lehmal ja sõńnil koa suur lot́t Juu;
lehmal on lot́t rinna ees. kui lot́t on paks,
siis on ia või lehm Koe d. lont elivańt oo suur loom jämeda `jalgega ja pika lot́iga Tor;
elivańt võtab lot́iga `süia Saa;
elivandi lot́t Trv e. (paistetus, muhk) sinitse loti ollu küĺle pääl - - paistetem lännu; vesitse karjamaa pääl tulep lammastel vi̬i̬lot́t,
pää lääp paisteteme,
lõvva all `siante suur lot́t Krk ||
ku `perse lot́t [linnupoegadel] peeniksess jääp,
siss lääve `lendü Krk Vrd lokk5,
lont3,
lõtt1
lott2 lot́t Khk Ris Kad, g lot́i Trm Kod Plt KJn Krl Rõu,
loti Pst Puh Nõo;
lott Kuu, g lotti Jõh vana vormitu müts, lotu vana `mütsü lott Kuu;
va mütsi lot́t pεεs Khk;
vana müt́si lot́t `pantse `erne irmutusess Kod;
vanu lot́ta kõik seenä järed täis Kod;
Lot́t pähän ku imetegu,
katikine ku varestel kakut Pst;
Si̬i̬ om vanaesä vana kübärälot́t;
üits mütsilot́t om pään ja nu̬u̬ vana pigitedu `rõiva säĺlän ja kah om inimene Nõo;
võt́i nagla otsast va kübärõlot́i Krl;
Võta no˽sa˽ka taa lot́t pääst ärʔ Rõu Vrd lodu2,
lokk3
lott3 lot́t g lot́i Mär Vig Kse Ris Iis Kod,
loti Mus Mar PJg;
lott g lotti Lüg IisR lobjakas, lörts, märg tükkis lumi kui `laia lotti akkab sadama,
siis on sula ilm Lüg;
Sadab kohe `laia lotti,
paras `jõuluilm IisR;
lot́t oo paks,
`pehme,
märg lumi Mär;
täna sajab `laia lot́ti Ris;
laheb `laia lot́ti - - lipob nõnna ku `ku̬u̬nlid maha Kod Vrd lots1
lott4 lot́t g lot́i jutt, triip lot́t - - ike laiem one, kitsas one kriim; ku kudovad sängi kot́ta, `ütleväd suure lot́iga (laiade triipude vahega) Kod
lott5 lot́t g loti jutt, vestlus, lugu jo niid köik lotid läbi on; ta `teadis `söuksi lottisi et Jaa
mots1 mots Jõh, g motsu Iis Lai, -o Kod mõistus Vähese motsuga on küll teine Iis; Kos `neske `kerge kekkadivei on, kel õiget motsu põle, sial tehasse nii lohakalt töö, et inetu näha Trm; napakas [on see], kes pu̬u̬ltobo nagu, ei õle täätsä `motso, `kruudess `puudus Kod; niske naŕr oli - - ei old `õiget mehe `motsu, natuke nigu metsa `poole Lai; mots maas innukus kadunud Mehel ikke mots maas, midagi ei õle `üäldä Jõh
mots2 mots g motsu suu Kui sul muud reäki ei õle, siis pea oma mots kinni ja ole parem vagane Trm
mots3 mots g motso
1. (klimpjas) tükk ku jahu `putro ehk tangu `putro kiädeti, siis `pańti liha motsod `sisse;
`eśte lü̬ü̬b või tangule, siis lü̬ü̬b suuremad motsod;
üväd piimä motsod piimämärjäl siden;
klimbid patta [
pandud]
, suured motsod Kod Vrd motsik 2. (lõnga)jupp üks mots tuli ärä kerä piält Kod Vrd motsak mott mot́t Võn, g moti Pha koi [kui] motid `seina söid, sialt tuli `pulber, seinde vahelt, seda `anti lastele Pha
noh noh Kuu RId Jäm Khk Vll Muh Rei Mar(nuh) Mär Vig Lih Kse Tõs Aud Tor hajusalt K(nuh KJn), Iis Trm Kod Trv Hls Krk TLä TMr San Urv Krl VId, nooh Vai KJn TMr hüüds, adv noh `monda `asja oli, mes pidid `nuore `kuuga just tegemä Kuu; siis `pandi [oblikasupile] viel lusika`otsaga void `pääle ka vel, noh `ninda `maiustusest VNg; noh, mis sa nüüd tied, et sa oma `tüöga `valmis et saa Lüg; Ei `teine `jõuva täma `kätsatuse vahele `nohki `üelda IisR; sie (laat) oli viel `ennemb `pello tüöd, `abri·llis noh Vai; noh, mis see‿nd paes (praegu) olga Khk; noh, akka ometi minema Vll; nuh, ja kui paĺlo kardolisi keedeti Mar; tohmakas või arusaamata inimene, kas tal on siis natuke `mõistusest noh (puudu) Mär; `lasti kuppu, et verd lahutati noh Vig; sis kui ma oli vel alles noh kaheteist `aastane, mina käisin ka sis `pulmas Lih; noh, laalame nüid Tõs; noh tule, kui tahad Tor; ega siis seda (maad) põld paĺlu, üks, noh, viis vakamad; noh aga vat suuremad ju narrivad `väiksid Nis; mõesa koht oli `enne, aga noh eks me nüid isi pereme`aegas ehitsim‿maea uueste Rap; ta (värvitav lõng) oleks midagi `karva jäänd, aga noh ega sel midagi `muodi ei old KuuK; `kärpse `põrgu noh, ta oli nüid sie klaas, riist läks ümmarguselt kokku (kärbsepüünisest) JJn; nii paks, noh `umbes nii paks oli se turvas; tuleme, tuleme, et noh et nüüd saame ikke seia oma õige tie peale Rak; kas minä tiän, et suan `kõrda noh Kod; noh nii laialt oli `künda nigu siit `sinna Äks; nuh, `oĺli rahu `jälle; nooh, pu̬u̬ltõist `tuńdi ja kaks ja [küpses leib] KJn; `sańtekoda oli kiriku ukse i̮i̮s - - noh, `niuke tuba SJn; noh kas tulet joba Trv; Noh, `talve siss `tõmba `ketrust ik Hls; neil sääl kõrdsi man sai viśt midägi sõnavahet olema, noh purjun `pääga tuleb mestel ka ette, et `ütlet mõne vastiku sõna Ran; noh, pange käe `käimä, siss saade ennembide õdagule Nõo; nooh, siss nakass `suśkma, siss suśk ike - - sinnä ja tännä TMr; Noh, sõ̭ss ku˽`kapsta˽`pehme oĺliʔ, sõ̭ss koŕati ua - - `vällä Krl; tä arvaśs, et noh sa puttõt tä pessä ja et sa‿lõtõgi tu `süüdläne, kes [pesa] `maaha ai Plv; noh, mis um siss Vas; mitte üks noh 1. mitte üks sõna, hääl Olid vait ku puupakk, mitte üks noh ei üeld IisR; ma võti ta käsil, ta ei lausu mitti üit́s noh Krk; Tull ja `võtsõ mu rahakopika väevõimuga käest, ma es tohe˽mitte üt́s noh tetäʔ Urv 2. mitte natukestki `kolmõ `poiga ma‿i tiiä˽mitte üt́s noh Räp Vrd no1
nott1 not́t Muh Aud Krk, g not́i Mär Khn Tor Saa hajusalt K, I, noti Jäm Khk Kaa Pöi Mar Kse Han Hää Amb Kad VJg Kod Trv Pst; nott g noti Emm, nodi Kuu Lüg Vai/n notti/
1. puuront, puupakk tua vahe`seina sai puha teha lühikestest nottidest Lüg; me kaks vana notti (vanainimest) Jäm; Mis puid seal on, pisiksed notid on Pöi; ega nüid `paĺlu kütta `tarvis põle, `viska paar not́ti `sisse Mär; See not́t oo toores, see ei kolva tarvispuuks; Täis nagu not́t (purjus) Han; mite notti ei saa sa minu käest Hää; löön selle not́i `lõhki, mud́u see ei põle Saa; on üks va mädänend not́t, kui ta ää koevab, eks ta sis põle koa Juu; Linad `lauti vette ja not́id `piale, kivid veel not́tide `piale Amb; siis `kańti einamalt not́tisid ja niisukesi puid `seie Kad; ańnin tale not́iga Trm; laps issob `vankri piäl nõnnagu not́t Kod; sääl on suuremid not́tisid kah, tule jaost Äks
2. a. (väikesest poisist) poja nott nisuke `vaivane `tervisse puolt Lüg; `kutsin selle not́i `sisse, oĺli ära küĺmenud kui juńn Saa; poisikse not́t Krk b. väike kogus, raasuke Panõ not́t liha kua supissõ; Kui `rohkõm sua mtõ, mia tie selle not́iga kua kedägi; Ühe not́i suhkurt mia pani luasissõ Khn
nott2 not́t g not́i Kse Kei Lai, noti Sa Muh; nott g noti Emm Phl SJn paks jahukaste; pekisoust Tuhlistele notti `peale Jäm; `kiitsi (keetsin) natuse notti, see `aitab külmalt ka `süia Khk; Notti vöeti kausist - - tuhli körva; see supp on niikut not́t Kaa; siss `tehti‿surt notti ka `körva, vee `sisse leigeti lihatükid ning siis jahu `lasti ka `sönna `pεεle Pha; tee oo möne korra läkune kut not́t Vll; Põld on `paergus pehme noagu not́t Pöi; akkan notti tegema; Noti tegemeseks on `tarvis sia`rasva, jahu, vett ja `soola Emm; not́t on soust, kas mańdist ehk lehast, kastetakse `kartulid `sisse Kei
nott3 not́t Hää, g not́i Mär Aud, noti Pha Pöi Muh Mar Mih Tõs; nott g noti Hi
1. nokk, sirm (peakattel) mõni köib notiga mütsiga sui ja `talve ja; `juussed lokkis nagu mütsi notid ees Muh; mütsil on nott, se mes ees on Emm; mütsi nott‿o mütsi sirm Phl; ´enne olid not́id, nüid oo sirmid Aud
2. volt, lott vm rippuv või eenduv asi `tömbas uulel lommi `sisse, noti `tömbas `eemale (ajas suu torusse) Pha; kui kuulu (kalkun) vihaseks saab, siis aab oma noti pitkale ja suureks Muh; [kui] kuue toot `lahti on, siis `öölda, et nott repob `alla Emm; Pane kuub iluste ripustpidi varna, mitte seaviise kesk kuue abudest, siiss venideb sεεlt suure noti välje Käi || piltl poisi suguelundid notid `paistvad Pöi
3. lotu vana kübärä not́t Tõs
nott4 not́t g not́i Aud Pär Vän Tor SJn, noti Hää; nott Aud Tor, g nota Pär kala- või vähipüügiriist; kahv `vähka käisin ka `püidmas not́iga Aud; Liivaga ja notaga käiakse nüüdki veel kalal Pär; läks not́ile, `katsus, kas saab kala; `öösi lähäb kala enam not́ti, ega `päeva temaga saa; not́iga saab `säŕga, ahvenast, purikast ja iga`ühte Vän; notiga tõstetass kalad `mõrtsi Hää; not́t on sihuke võru, võrk küĺles SJn Vrd natt1
nott5 not́t Hlj, g not́i Tõs Hää, noti Jäm hüljes Notid magasid kivide `otsas Jäm; not́i liha Tõs; not́id, mere aĺlid Hää Vrd natt5
nott6 not́t Pil, g not́i Plv; Nott KJn pea; nutt ea not́t `otses, see põle rumal Pil; Sel mehel on notti KJn; ma võt́i kikkal not́i `maahaʔ Plv
oeh oeh Lüg Vai Khk Pöi Rei Mar Tõs Tor Saa Ris Koe Iis Plt KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv hüüds; hüüe ”oeh” oeh, küll õli valus Lüg; oeh ädä küll Vai; oeh, küll on `kange valu Khk; Oeh, see läpatis nõrgestab ösna ää Pöi; Oeh, küll on raske Rei; vanainimene `ohkab oeh, oeh Tor; visas oma pambu maha ja `ütles oeh, oeh Saa; oeh, kül‿ma olen väsind KJn; oeh `eldeke Trv; oeh, küll väsisi ärä Puh; oeh, kõik kotussõʔ omma vallu täüs Plv
oh oh R S L Ha Jä VMr Iis Kod Pal Äks KJn SJn Trv Hls Krk hajusalt T V hüüds rõhutab, tugevdab a. imestust, üllatust; rõõmu, heameelt oh sina `kallis aig Kuu; ku sene ägedä `pääle tuleb `vihma, oh neid `sieni Lüg; Oh sina ime, kuda nied `naised `võivad `ninda litterdata IisR; oh sa `elduse `aiga küll, sai nähä sääl sedä kometi Vai; oh sa poiss, sääl oli kalu mällakili Jäm; oh sa `eldenes aeg Vll; `toodi üks kopikene sai linnast, oh küll see oli magus siis Pöi; oh kui jäme vihm Muh; oh sa paraku, kui pistis `joosma Mär; siis `tõśtsin ämmaeede üles, oh sina `oitku küll (tantsust) Kir; oh jessike, see oo jo Ann, mes sealt tuleb Mih; oh, küll oo ilusad linad Tor; Oh sa poiss, ma sain suure kingi Jür; oh missugune pia me eidel on JJn; oh mu jumal, sedä kärä ja mürä Kod; küll nad (hapukapsad) olid magus apud, oh sa `looja Äks; oh sa pime, küll on paks laaś KJn; Küll sääl sai ikki `naĺla, oh sa mu meie küll Trv; tu̬u̬ `polka `oĺli küll üits ull tands, oh sa pime, tandsi nii, et nahk säĺlän vatutab Ran; oh `taivakõnõ, no lugõ nigu vana venne paṕp Har b. kurtmist, haletsemist oh neid `aigo, ku neid akka `rääkimä Lüg; Oh pole see vana inimese elu änam `kerge `öhti Pöi; oh ma ole nii `aige `ühte `jooni Muh; äi lapsed pole `tohtind neid `kiskuda, oh igavene aeg Käi; oh mo ehoke Mar; oh, ma piä takatsi minema Tor; oh, küll on `raske Saa; oh oh oh, küll ma olen väsin Ris; oh ega siis põld masinad Hag; oh kus seda kala - - kus seda kala sis said KuuK; oh jumal, jäi teesekski päävaks, kis nii ruttu `välla sai ulga sõńnikud Pee; siis oh, olid jah `paĺlad jalad, läksid pinnad `sisse VMr; oh `oitku, kõik `üeldässe ärä Kod; oh neid (linu) on küll saand lahutata Pal; oh, kirik oli nii rahvast täis, kudagi `sisse ei pääsnd SJn; oh ma `vaeseke Trv; oh jumal paraku, mis elu miul om, miul om vilets elu Krk; oh te memmekesed, küll te `näete ka `vaiva Ran; oh kui vallus Krl; oh `lu̬u̬ja esä, no˽koolõsõ latsõ `näĺgä Har; oh jummal küll, `tervüt ei olõʔ, kõrvost ei kuulõʔ, `jalga likahta Räp c. pahameelt, etteheidet, kirumist oh tei sogedat Hlj; oh sa pagana poiss Lüg; `Sõuke inimese näsu et oh `oitku Pöi; oh sa kuramuse nupakas Muh; oh sa tuline elvet Emm; oh sa must kurat Mär; oh sa sõge oma jutuga Tõs; oh sa mädänd raebe Juu; oh sa pagan küll, kuda meelest läks ära JMd; oh pagan võtass Kod; `ü̬ü̬ssi lähme `väĺlä, oh sa kurivaim, tuline küĺm KJn; oh sa `saadlase eńg Ran; oh sa rigu, [laps] om söögi kõ̭iḱ põrmandule `aanu Nõo; oh sa va tikeläne, ta om mu asja ärä `võtnu Kam d. kinnitamist; lohutamist oh, mis sa muretsed Pöi; oh, kül‿me akkama saame Kir; õppijale `ańti niuke viletsam vikat - - oh‿se`aitab sulle küll Nis; oh ma olen pereme `juures‿vel lõigand sirbiga ja kõik Hag; oh `erned keedeti ikke lihaga KuuK; oh, küll me ikke saame, ära siis nuta sellepärast Amb e. soovi, igatsust oh `jeesus, tule abi Khk; oh et mette södasid tule end Käi
oih oih IisR Se hüüds Oih, kes‿ned `meile tulevad IisR; oih, siih om ińemine `ku̬u̬rma all Se
oot oot Phl Noa Juu KuuK Koe Sim, uot Lüg, ot VNg Muh HMd KuuK Amb JJn KJn Har Plv; odo·t Jõh Muh Nis Kõp Hel Nõo Kam Urv Har(odõ·t) Plv Vas Räp, oodo·t Kod KJn Krk, udu·t Muh Khn; (o)odaot Kaa, oduot Ran; (ood)otta Muh hüüds (ka korduvana) väljendab a. soovi, et oodataks või viivitataks udu·t, ma võta ukse `lahti Muh; oot, ma tahan seda ära `viia Phl; oot‿ot, mis ma veel pidin `rääkima Noa; Ää `kandug üksi, udu·t ma `aita kua Khn; oot ma tulen `aitan Sim; mes `aastal, ot, see on meelest ära läind KJn; odo·t, ma tule tagasi Hel; oduot, ma kae kah Ran; ot ma õigõ kae, kos nimä omma lännü; odõ·t, ma murra ossa ärä Har; ot-ot, ma ei saa˽jäl jakogi Plv; odo·t, mis ma `tahtsõ üldäʔ Vas b. hoiatust või ähvardust uot-uot, ei ma sedä `sulle ei jättä tasumatta Lüg; Odaot, kui ma siit töuse, siis sa saad Kaa; oodotta, ma otsi vitsa Muh; oot-oot, küll ma sulle annan Juu; oodo·t, küll ma teele `näitän Kod; odo·t, odo·t, ma anna sulle ää `kooseri Nõo c. (muud juhud) ot minul `juhtus `niisukene `onnetus VNg; ot-ot-ot, mis kurjalooma vaĺts se oli HMd; `vaatasin, et ot sa kurivaim, kui paneb mõisa `puole [lehm] JJn
oote `u̬u̬te Kod, `uote VNg Lüg Jõh Vai hooti `vihma sadas `uote VNg; `uote käis sie köha Jõh; `u̬u̬te käeväd vihmad Kod
oots u̬u̬t́s g oot́si oode – Pst
hot hot́ Vas Se Kra kas või panõ no hot́ likaldõgi `saapa `jalga, lävvä äi `haptit; peräst joogu hot́ pańg `viina Se Vrd hots
ote ote Trv Hel Nõo Ote San, ot(t)õ San; otegi Hel(otte-) Nõo ometi(gi) tillike koer taht ote `sisse tulla Trv; ega ta nii küĺmässe ei jää otegi Hel; meil `oĺli suur karrane tüńn ja ote kana uppusi ärä `tüńni Nõo; sääl aidveeren `õkva pengi pääl ma `istõ, ta‿lõss võinu ote midägi üteldä Ote; oss sa otõ mullõ `vasta tullu; mis tä ottõ siin tegi San
hots hot́s Se(-ts) Lut kas või; ehkki `Paĺja `käega mingu‿i nulganaist `kaema, hot́s kiviga˽`viskaʔ `nulka; Hots rõivass `veiga jämme oĺl, enos siss kavvõst tuud näe es Se; hot́s `väikene, ta kõvastõ kiŕg Lut Vrd hot
ots1 ots g otsa S L K Pal Lai eL, `otsa Jõe Kuu Hlj VNg IisR; n, g `otsa VNg Vai; õts g õtsa Iis Trm ILõ, `õtsa Lüg Jõh IisR
1. a. algus ja/või lõpp; eesosa ja/või tagaosa; ülemine ja alumine või eesmine ja tagumine pool Kaks `otsa `kerkiväd `kerraga (traavi jooksmisest) Kuu; linane särk, ülemine ots oli viel `pienemb, alumine ots oli takkune VNg; luom kui tappeta, siis - - muist liha `võeta esimesest `õtsast, muist tagumasest `õtsast Lüg; vüöd `enne vanast `kanneti vüöl, vüö `õtsad `perse pääl viel ja; `Niisikene `trehter õli - - ja pisikesed `pulgad, `miiga `vorsti `õtsad `kinni `pandi Jõh; Vana maja, igast `otsast laguneb; `Süöma`lauvas `vuhmivad `aina kahe `otsaga (aplalt) piltl IisR; `malgad - - on `otsast `siotu `ühte kokko Vai; paku otsa pääl vöi koes ta `istus Jäm; sääl olid kövad, kövad lahingud sääl Sörve `otses Ans; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada; kahe otsaga pulm on kahel pool, peiu ning ruudi pool Khk; ladva ots rabati `enne, siis tüi ots Kär; see oo otsast otsani (läbini) vale Muh; akatse ühöst otst `peale ja `lähtväd `teise `otsa Mar; teene sae ots käib teese kää, kui saetakse Mär; maja katuse ots kõik lõhutud Tõs; Laenõ käüs [paadi] iest otsast taha `otsa üle Khn; jõe ots läheb `merre Hää; siinpool linna `otses on üks kivi HMd; puri`ammad on kõege taga ots Kei; mis on terava `otstega munad, nied piavad kuked olema JõeK; akka nii`muodi otsast `väänama; siin ies ots on kanis nisuke pikk ia ein ikke Amb; kes `võt́sivad `põhku `vasta, olivad [masina] otsa all JJn; vii ta `sinna suure tie otsa `piale; siu nied otsad kokku VMr; siis olivad pia painandi otsad painutatud `ümber jalaste `otste Kad; vau otsad tehakse `puhtast Sim; ühe `katse all eläväd, tõene tõesen õtsan Kod; nii pikad on `parmad kui reia alune, et saad otsest võtta ja lakka `viia Plt; [kui leib] ahjust `väĺlä `võeti - - mutku akati `sü̬ü̬mä otsast; rüid oĺlid maa‿i·lma pikäd, ots `ju̬u̬skis `mü̬ü̬dä maad Vil; lume satass nõndagu koti otsast; vat si̬i̬ om oben, ilusa otsa (ilus ees- ja tagakeha) Krk; meil vanami̬i̬ss kah, kõ̭ik ni̬i̬ usse ja kõ̭ik om otsast otsani temä oma tü̬ü̬ Puh; tõesest otsast `olli aab `valla, aava veere olliva nigu moka ireveli, tõene ots nakass `aiglaselt `kinni kasuma Nõo; ahju suu ette `panti - - erä puu, üte otsa `panti parde `pääle, tõse otsa `panti tala `pääle Ote; vü̬ü̬ `päälmine ots tsusati päält `alla, tõnõ ots jäi alt üless Kan; munal om vaib ots ja tümp ots Har; külä otsahn oĺl suuŕ pido Rõu; edimäne, mis pät́si külest lõigati, oĺl leevä ots Vas b. (tagumikust, allkehast) pojal `küöti tagumine `otsa palavast VNg; `eigä siis `naistel `püksi jalas õld, `naistel õli alumine õts `paljas puha Lüg; Mis sääl muud, `karsis sabad üles ja tegi tagumise `õtsa `kirjust Jõh; lühine jökk oli üle ning alumine ots oli päris paljas Ans; `laoti ikka kakskümmend viis otsa `sisse (peksmisest) Khk; alt otsast‿o ikka paljas Muh; Pane ots maha (istu) Emm; mina küll ei suand seda alasega `särki `kanda, sie oleks `õerund tagumise otsa ää JJn; temal on alumene ots ammaste vahel (ropendab) Pil; Temä sai kakssada `u̬u̬pi ja päräst oleva tagumine ots olnud nagu suur must pada Vil
2. a. tipmine osa ottas nena `otsast `kinni VNg; `naaskli õts tehä teräväst Lüg; Sie ei `jaksagi `sõnniku `piale `tõstada, `angu `otsaga nattuke `sorgib; Pane `rohkemb jahu, mitte `ninda `kühvli `otsaga IisR; `konkso `otsad `tarvis `olla nisukaised kui `neula `otsad, siis `kaapi paremmast maad Vai; ajab keele otsa ammaste vahelt `välja Ans; nööl ka nii vahe otsaga, läheb sörme `sisse Khk; sirbi otsad tagusid `lossi `vastu kivisid Kär; Nina ots keheleb, tittesi on kuulda Pöi; igal sõrmel‿o oma ots, kui sörmkinnas oo Muh; Panin vilja ahju otsale `kuivama Rei; `mõises olid enni suured saŕvilised jäärid, otsad kasusid `silma Mär; põlve ots oo üsna `katki Tõs; sukka ahendatse, kui tehasse suka `otsa kokku Aud; löi künnasnuki otsa ää Ris; toemeta nii et peä märg, mödä ninä `otsa jooseb vesi maha; keele otsa peäl on, aga `meele ei tule Juu; otsast `tehti [kuhi] teravam Amb; siŕp kukkus otsaga mua `sisse Sim; ei taha [saapaid] enne ära visata kua, kui `otsest päris ära laguneb Lai; põlve otsa lei ärä, juśt selle teräve nukakse päält Krk; püśt nõna om nigu `rõiva varn, ots üless; sirutad käe laḱka, siss sõrme otsast sõrme otsani om üits kuvve jala süĺd Ran; mul om serände `väike väedsekihu, terävä otsaga nigu nõgel; iluss poig, et `tüt́rigu kastava vai näpu otsaga ta ärä Nõo; `itskme vedämise ru̬u̬ṕ `olli nigu ahju ru̬u̬ṕ, aga täl oĺl terräv ots Ote; ta käü varbastõ `otsõ pääl Krl; Perästpoolõ `naati noolõ viglulõ ravvast `otsõ `pandma Rõu; sattõ tuu lat́s sial `maaha aho otsa päält Se; `kinda lõpõt ots - - hiĺläkeisi lätt `ahtabast ni `ahtabast Lut b. juhtpositsioon `seitse`kümmend `aastat oli‿s [isa] ise peremes siin, kui `meie vast `saima oma kätte `otsa VNg; Nõnda kut otsa oma käde sai, nõnda lõi teised `välja Pöi; ots olli iki esä kähen seni `saandigi Krk
3. eseme lühem või väiksema pindalaga külg isamehe kohos on `istuda `laua `õtsas Lüg; need olid siukst vanad `muistist asemed, suurde `körgete `otsadega Pha; Pane pesu toa (maja) `otsa `kuivama, toa `otsas `seisis ikka kardas Rei; istuvad laua `otste peal Mar; minu isa maja otsas, seal oli suur `nüöridega kiige Kad; lapse tekkidele eegeldasin pit́sid `otsadesse Plt; Ku˽`sü̬ü̬mä `naati, nõstõti liha perremehe ette lavva `otsa Rõu
4. algus või eesosa olen käind `korra - - `otsaga juba `Mahtras; `terve üö `istund [paadiga] siel pae pääl `kinni, `enne kui siis `uomigu `otsass akkand vesi `jälle `tousema Kuu; panin `kanga `õtsa üles, ehk saan `toksitust tõse ikke Lüg; `Käskis mul `otsa `ümber `kierada ja kodu tagasi `menna IisR; need (hommikul püütud kalad) oli ikke `kella `kuuest juo `otsaga küläs Vai; peab sügise otsast ära `söötma sööda `kaapsud Jäm; Teeme niid laulu otsa `lahti Kaa; tea, kus ma‿i·lma `ääres poiss juba otsaga oo Krj; päe või kaks `joodi otsast maha, räägiti, kudas asi akkab menema ja Rid; akkab otst `peale karima `jälle Mar; tegi jutu otsa `lahti Mär; omigu vara oo koedo ots `välles Mih; omiku akka `rapsima, otsast `pihta HMd; nied sireli `põesa redud - - lähvad aga ikke `ühte lugu suuremast, viimast otsaga tia kus Amb; ma `katsusin teda kua kudagi otsa `piale (järjele) aidata VMr; vesi aina sinas, ei meie `tohtind akata üle minema, `kierasime otsa `ringi Kad; siin on mitu Alekõrret - - need nimed on `kasvand, kes ta `õtsa tiab Trm; eks ta `rääkis seda ikki, võt́tis sialt otsa ülesse kus ta sai SJn; Ku linu juba `rohkemp är suiut sai, siss akati otsast lekku vedäme Hls; si̬i̬ om otsast saandigi `seante ollu; joba lei ao otsa vähä nättävel Krk; sa makad, aga külälise om joba otsaga ussaian Nõo; nu̬u̬ `essünüvä laaluga ärä, siss alostanuva `vastsõst ja nakanu otsast `pääle Võn; tu vits, minga hobõsõ kehä kińniʔ köüdet, tuu `kaśvi `taivahõ otsaga Se
5. a. lõpp(osa) oli ka viletsaid [hobuseid] küll, kes ei last `rautada, mõni oli vana `otseni ull Hlj; tieb ikke ka, aga ei saa `õtsani `miski `tehtust; tuba on `õtsani inimesi täis Lüg; `Teie ei tahagi oma `riidudelle `otsa teha IisR; kui kurn `lahti, mis siis änam, siis ölle ots kää Jaa; `Meite `noores `põlves [oli] `sõuke raĺl, missel pole `otsa olnd Pöi; `viimpses `otses `võt́sime panni `juure, `praatsime liha [heinamaal] Vig; tegime eena `tööle otsa `peale Juu; kardulepanemisel `vaatavad - - et ikke vana kuu `otsas saaks maha JJn; kõva väŕv, sie `väĺja ei lähe, on kuni `viimse otsani Kad; tiä, kas tä nägi enese iä `õtsa, et ärä suri Kod; teene küĺg niidad otsani ära ja siis `jälle teene küĺg Pal; `küündle om otsani är palanu Krk; tü̬ü̬ `sisse vai upu ärä - - `otsa tal ei ole Hel; viimätsen otsan nakati lina `rohkemb maha tegemä, et sai raha noist Ran; jutub mitu `tunni, ei tulegi tol jutul `otsa Nõo; Imä arm om otsaldaʔ Urv; inemõni om otsani viha täüs Krl; sälävalu oĺl ka nii, et `otsa pääl es olõʔ Plv; siss sai rahha pojanaaśõlõ, nii et `otsagi es olõʔ; `mitmõt `päivä satass `vihma, ka tulõ no ilma ots Se b. surm, hukk, elu lõpp tegi `luomale `õtsa `piale Lüg; Tigeda kukkele saab täna küll ots `tehtud IisR; jo `moolgid elu ots lisidel on Ans; rügame ja rüŋŋime `peale niikaua, kut `viimne ots kätte tuleb Muh; vanaste see inimene, kes ise otsa teind, `viidud kerigu aja taha Emm; tal oo ots käe Mar; eks ma ole `aige olnd, ots akab `peale tulema Vig; kis esimene üle [uue silla] sõedab, see leiab õnnetuma otsa Mih; mees `leidis seal otsa Vän; isi teeväd omale otsa `peäle Juu; temal on jo ots ligi JMd; kui ta ka nüid tulevase talve viel elab läbi, aga kevade vetelagu aal on ike ots käe Kad; jään väĺla `piale, suren `lumme ja ots Plt; si̬i̬ ot́s ullukoera `viisi `otsa, tükiss kigel pu̬u̬l muudku Krk; võõrass vanainime `olli, aga ta pedäss ja sü̬ü̬t tedä ammak otsani Nõo; temä nigu aemaśs ette oma `otsa TMr; timä om esi˽tennü `hindäle otsa Urv; määne elo, sääne ots Vas; `naakõ ar `sü̬ü̬mä, `valgõ jo otsani väläh Se c. (suurt hulka, rohkust rõhutavates väljendites) Kus sen `riemu ots, olemme omitegi kodu `rannas Kuu; kus sene `loksomise õts - - sie `vanker õli nda ku mere pääl Lüg; Kus selle mure ots, mis nende laste kasvatamisega sii oli Kaa; Emane kaśs püüab rottisi küll, aga kus nende poegade ots Pöi; kus selle töö ots, mis sii `tehtud saab Mär; kus selle tie ots, mis mul `käia JMd; kus‿sis selle sut́su ots - - viis miest tormutavad `kambris, igal oma piibunośu `ambus Sim; üks oo tark ja tõene targem, kos selle kisa ja jutu õts Kod; kus selle aea ots, mis `sinna kulus Lai; `mõtle, kus selle kahju ots Krk
6. a. väike osa millestki, jupp mul on leib läbi puha, nüüd on `viimane õts näppus Lüg; `küinla ots pöleb sääl laua pεεl Khk; isane inimene paneb mõrra otsa (mõrratükikese) `sisse ka Pöi; neil oli - - kaigastest küök, teistel oli ikke nihuksed laua`otstest `lüödud (väliköögist) KuuK; sie on üks noti ots Amb; vein `kanga õtsad `aita Kod; süte pańn `oĺli [peergudel] all, kus söe otsad `pääle `kuksid Vil; pane [ketrusmasin] üte oorige `ju̬u̬skme, sõss tule vähep `otse Krk; `tüt́rigulõ `üĺti, et sü̬ü̬˽sa levä ots, sõ̭ss saat külä `otsa mehele Vas b. väike olend Mis `söuke lapse ots sii peaks `pεεle `täńkima selle va suure `kervega Kaa; Ma oli alles pisike poisi ots; Mis kala püüdja sõuke sitt on, viieteisme aastane lapse ots Pöi; Näile poiskõsõ otsõlõ om kibõid vitsu vaia Rõu c. vana, vilets olend vana obose ots Ris; mi̬i̬s on vigane, üks mehe õts Kod; kui üle kaheksateist`kümne `aasta `leeri läksid, olidki vana ots Lai
7. a. otsmik, laup see oli siit kurgu alt sedasi `kinni olnd, siit sedasi `ümber otsa (teat peakattest) Jäm; `kurdus otsaga Ans; `Kõrge otsaga mehed `olla targad mehed; Vahest lööb `sõuke külm igi `otsa (otsa ette) Pöi; tääl oo kohe vaeba (vaeva) igi otsa peäl Mar; tegime `juused `pat́si [nii]- - et tä üsnä siia otsa `kohta ei jäen mette Aud; kukkusin otsaga `vastu kiva, keik krobuskil Ris; körsud otsa ees Juu; rät́ik on otsa pial `liiga, rät́ik kohe silmini Amb; otsa ies oli suur aŕm Sim; kos lei muhu õtsa ette, suur muhk õtsa eden Kod; ots oli kõvasti ära kriimustud Plt; sellel om lahe paĺlas ots Hls; laik otsage [hobune], ku nõna päält `valge Krk; mõni om madala otsaga Ran; pää piäp ülevän `oidma, muidu veri pressib otsa `sisse Nõo; venelese kumardõsive nii `maani, et otsa `pańdi maa ligi San; igi om otsal Krl b. (kergemeelsest või äkilisest inimesest) `ninda `kerge `otsaga, ei `oska midagi teha Hlj; Inimene äi tohi nii ühe otsaga `olla, peab ikka püsut kannadust ka olema Emm; Ah see on üks va nobede `otstega (tasakaalutu) inimene, äi tema `peale tea mitte `loota Rei; `kerge otsaga mees, põle `kindlad meelt Mär; linna kekat́s on teine, ega ta üks täie otsaga mies ei ole VJg
8. teekond, reis isa oli `nuorena - - `laevue pääl ja tegi pikki `otsi Kuu; Siit obosega `käidi `Rakveres, üks õts ühe`päivä tiekond Lüg; siin käis siiss - - `peipsiläisi ka [kala ostmas], nie `toivad siguri ja sibula - - `tahtoned juo `tühjä `otsi tehä Vai; prii ots Ris
9. a. laeva kinnitusköis tahivad `tulla minu alukse `piale ja `viskasin säld ühe `otsa ja nii kova tuul oli, nämad ei saand seda `otsa kätte Hlj; Veerand tunni pärast teemi otsa lahti (alustame sõitu) Emm; Mehed `plesväd tekkis `otsõ Khn b. (lõngast) kuus`kümmend `õtsa on juo `paasmas, kolmkümend `õtsa läb siis pääldpoold ja kolmkümend alt; kui `kaŋŋast `niide `panna, `tõine võttab `vasta säält `niisidest läbi, `tõine `annab `õtsi Lüg; kolm `õtsa `kõrraga, siis on `kolme `kõrdane lõng; sie on kolm `õtsa pii vahel, siis tuleb `paksemb `kaŋŋass Jõh; puol`villast ikke kudut ühe `otsaga IisR
10. teenistus, töö(võimalus) Seikest εεd otsa pole iga pää leida üht Kaa; sai ühe ea otsa `peale, sellel oli `õnne Mar; elu aeg olen seda metsatüöd teind, no mõned pisikesed otsad [mujal] VJg; Tal on ia õts kää, õlgu mies ja pidagu `kinni Trm; si̬i̬ om ää otsa kätte saanu - - `kindla palgaline Hel
11. ei ole otsa ega aru ~ aru ega otsa; ei ole otsa ega äärt (veert) ~ äärt ega otsa 1. ei ole piiri, lõppu Juttu järele täma rikkusel ei ole `otsa ega äert IisR; tööl pole `otsa ega aru pεεl Jäm; `naĺjadel pole vahest `otsa ega äärt Vll; Täna ta lätib seda lund maha, pole `otsa ega aru Pöi; Kui ta pöörastama akkas, äi siis pole otsa ega äärd Rei; Sellel pole enam `otsa ega aru, kus laseb nagu `tatra`veski Mar; kõik mis mõttesse tuleb, aab suust `väĺla, põle sial `otsa ega aru Nis; põle enam `otsa ega aru, kui `võetakse nii paelu Juu; põle neil sõdadel kua `otsa ega äärt VMr; ei ole aru ega `otsa pääl sel tü̬ü̬l Hel; ilm `mässäss armõtudõ, ei olõ `otsa ei arru; siss es olõ enämb naĺlal `otsa ega vi̬i̬rt Har; niipaĺlo oĺl jo pahanduist, õt `otsa es vi̬i̬rt inäp olõʔ Se 2. ei ole mitte mingit selgust kui `räägib `ninda siit ja sääld, siis täma juttul ei õle äärd ega `õtsa Lüg; `Möllab küll, aga ei ole sel aru ega `otsa, tia isegi, keda tieb IisR; `rääkis söögivahe `otsa, aga põlnd `otsa ega aru Tor; üks asi `seia, teine `sinna, et ei ole `otsa ega aru KuuK; muĺab `pialegi, põle sel jutul aru ega `otsa Lai; jäme ots võim, juhtimine Majas on jäme ots `keskmise poja käes IisR; Sääl peres oo jäme ots naise kää Kaa; Aaras varsti jäme otsa oma käde Emm; Vana perenaisel jähi ikka jäme ots kätte Han; Jäme ots on alles kauvelt parunite käe Vil; kahe otsaga kahekeelne, silmakirjalik sie inimine on kahe `õtsaga, ku täma `ninda `selja taga `räägib Lüg; Kahe `otsaga inimesest `oia kohe `iemale IisR; Kahe otsaga inimene - - `enni räägib `asja `ühte `moodi, sii samas `paikas `jälle teist `moodi Rei; Kahe otsaga - - kes `ühte räägib ja teist ti̬i̬b, tend `uskuda ei saa Hää; kahe õtsaga on tämä - - `ütleb: ma ti̬i̬n nii ja `ommen `jälle nii Kod; si̬i̬ va kate otsage, kate keelege Krk; kahe otsaga vorst kahekeelne inimene Kahe `otsaga `vorstist saa `millaski aru, mis täma tahab IisR; mõni mees ka on sihuke kahe otsaga voŕst, räägib ühest aśjast `mitmed `moodi Plt; ken edesi tagasi juttu aave, si̬i̬ om kate otsage voŕst Hls; Vilgõss vai kate otsaga voŕst Rõu; otsa kätte saama, otsa peale ~ otsale saama selgusele jõudma, taipama hakkama Siis vast `saaned `laevamihed `otsa `pääle, kus asuvad Kuu; kui `keski `tõine `rääkis `mulle salaja `varguse luost, siis sain sääl `õtsa kätte Lüg; `Raske oli `otsa `piale `saada, mis ta säel ehitab IisR; nüüd vast sain `otsa käde, mineperäst olen nisukaine `aige Vai; Niid ma aka ka püsut otsa pεεle saama, kudas see öieti sääl oli Kaa; nüid ma sain otsa kätte Kei; niikaua `nuukis, kui sai otsa `piale Kad; ta sai otsa kätte ja akas kohe tegema, teeńe ei saanud `otsa kätte Ksi; `juurdle ja `juurdle, aga otsale ei saa Lai; kuri siĺm `vaatas neid `põrssaid, `saadi otsale, et see käis - - sel on kuri silm Plt; ma ole mõtelnu küll, aga periss otsa `pääle ei ole saanu Hel; ai niisama käo`jaani, es `saagi `õiget `otsa kätte Ran; Niä˽sõimaśsivaʔ iks `t́suhkna, `t́suhkna õ̭nne, es `saaki maʔ otsa pääle, mis tu̬u̬ `t́suhkna om Urv; ots otsaga välja tulema, ots otsaga kokku saama ~ tulema millegagi välja tulema, läbi saama Üks igavene läbi`laskeja on, ei `mõista `ilmaski ots `otsaga kokku `tulla IisR; Inimene peab oskama sedati elada, et ikka ots otsaga kogu saab; Me saime seeaasta levaga kenasti ots otsaga kogu Kaa; Piab ikke `vuatama, et ots otsaga kokku tuleb Amb; katsu ikke ots otsaga kokku tulla VMr; mea ole iki ninda `oiden, et ots otsage `vällä tule Krk; `enne eläsivä inimese vaest `viisi, na‿s tule kudagi ots otsaga kokku Nõo; edimene `aastege tulli ma ots otsagõ kokku San; mul sai kangass `koetuss, tuĺl ots otsaga kokku, is tulõ˽koed `puuduss, is jää üle kah Har; ühe otsaga ühtejärge Millal seda `aega sii on, peab `pεεle rügama ööd kui päevad öhe otsaga Kaa; Sügise lasi [tuulik] vahest ööd kut päevad öhe otsaga; Kui äkist `jooma akkas, siis jõi kas või mütu nädalt öhe otsaga Pöi; olli üte otsage seidse `aastet `aiga imeten [lapsi] Krk
ots2 ots Muh Mar Vig Var hajusalt Pä, Ris Kei Juu Pee Koe ViK Pal Lai KLõ, õts Trm Kod otsas
1. postp peal, küljes ühö juure ots oli kahessa kõrt Mar; Küpsetän kaks `räime orgi ots ärä ja söön ärä Var; poisid `roinasid puu ots Tõs; viidikas on õnge ots Tor; tuulelipp käib ridva ots `ümmer ja `näitab, kust tuul on Kei; naised ikke `viavad sõńnikud, ag‿mis nüid‿s, istub `koorma ots ja läheb Pee; naga ots käib pruńt Koe; ukse kõrvas naela ots ta vedeles VMr; resis `vesta puud et tilk nina ots Kad; `tehti nest `kitsad virnad, `aeti `kõrgelle ja siis sial ots inimest `lautisid, `võt́sid `vasta neid `vihku Rak; siin on linnamää ots üks säng, kos Kalevipoeg on maganu; [pastla] `rihmade ots oli ikke paelad Äks; koer magab lume ange ots, aga kaśs pliita pial Lai; laps nisa ots Pil; `kolde juures `oĺli vinna küĺles koogu ots pada KJn; üks kuhja ots ja, ja teesed tõstavad sõni ku kuhi `vaĺmis Kõp; äĺl `liikus kase ots Vil || midagi omades lapsed kasuvad vanemate vara ots ülese Aud
2. adv a. lõpul, läbi; halvas seisundis töö oo ots Tõs; kus ta oma palga pani, ikka ots Ris; raha on ots, nüid änäm kopikad ei ole Juu; kas sul on nied jahud jo ots VMr; sie nädal `jälle ots Kad; tema oli siin kodu ikke vääga ots Pal; nüid on ots‿si tońdilugu Ksi; kui `tarkus ots, siis akkas kukalt `krat́sima Lai; sai mud́ugi [liha] sinnä (supi) `kõrva `võetud ja, kui ta oĺl ots, `oĺli ots KJn b. peal, küljes siniõllul‿o kenad sinised õied ots Muh; kasuka piht - - `käisud põle ots mette Mar; kui lina vilets `väeti oo, siss oo üks kupar ots Vig; liigete nuga lingerdab, terä lõksub ots; pehelgal oo suured tordid ots Var; piä värises ots Tõs; sel naelal põle piad ots VMr; uhasid `poĺkad, ne‿t pia märg ots Sim; pilliroog õitseb, pruun tut́t ots Plt
ott ot́t g ot́i Saa; ott Võn karu ot́i mõminad oĺli kuulta, me oĺlime metsast väĺlas kui õhk Saa
otu1 ot́u Jäm, otu Emm, ottu IisR ohmu, tobu Sie poiss - - `milla ta enamb `kasvab, ta jo vana ottu IisR; Oled sa ikka ot́u küll Jäm; On see aga üks otu Emm
poeh poeh Hls Krk oih; võeh poeh, sa ka siin Hls; poeh, või sea `ütlet seast rumalt sõna Krk
pohh pohh naerma ajamise mäng; selles mängus osaleja Akkamõ `pohhi [mängima]; Sia, pohh, akkasid ju `naerma Khn
poti-1 poti- (anumast) Potti`rauvad õlivad, `õuves sai `kieta Lüg; Liest ei saand potti `muidu kättä, siis õli pottiark Jõh; Ah sina oma loriga võid potti`laadale `menna IisR; potisepp on `linnas, seda tööd äi tee mitte egaüks Emm; pot́ipihidega `kallad [sulami] nokast `vormi PJg; võta aŕk siält nukass ja `sorka ahaju, pot́iaŕgil oo vars taga Kod; Ma võti potikaupmehe käest rügäde i̬i̬st kaits suurt `liuda Trv; [koduõlu,] si̬i̬ õigati potiõlu Hls; joba köögin potieli ja pannieli, joba söögitegemine käib Nõo; meil om uma pot́isepp jo˽vanass jäänüʔ, `kiäki ei oṕi manu, näüś, kost mi˽pot́isepä saa Har; Mineʔ uma rumala jutuga pot́ilaadalõ Rõu; padonik om pot́i`kauplõja, kes poripot́te müüse Räp
poti-2 poti- (kaardimastist) pottiemänd, sie on kaard `neske Lüg; istub `peale kut potiäss (ei tee midagi) Rei; poti`essa põld Juu; potiäss jo üteldäss kõge alvemp olevat Kam; ma˽mäńge `kaartõ, muidu lät́s kõ̭iḱ välläʔ, a˽pot́i`soldań jäi `piiu Har; paatuuss, pot́ituuss Se
pots pots IisR Khn VJg, g potsu Koe Kad Plt
1. miski pehme, löts või üsä pots Khn; paks soust on pots, potsust kutsume Kad; leib on `taignane kui pots VJg || lobjakas lume pots Plt
2. onomat Kust sie lehm `õuvele `päeses, nüüd `laskes pots-pots kõik `õuve täis IisR
pott1 pot́t g pot́i (-t-) Sa Muh L hajusalt K TaPõ, eL, pot́ti IisR; pott g poti Rei Mar, potti Lüg Jõh, podi Kuu; potti g podi VNg Vai
1. (lameda põhjaga anum) a. keedu- või haudenõu, kastrul Pane podid `pliidi `pääle Kuu; pottil `sanga pääl ei käi, pottil on `kõrvad Lüg; panin sene krabu `sinne potti `kiemä Vai; potid oo sauest `tehtud Vll; Ajand keeva vee poti `ömber ja põletand `eese jala puhas ää Pöi; pot́i `persses auk, pot́t ei kanna änam Mär; pane `kaapsad pot́i sisse `auduma Kse; `villu värviti `niokste suurte potte sees Tõs; `kamber on nii soe kui pot́t HJn; pot́i võõp lähäb ära, pot́t on ull, keedab sinise supi Ann; pada `sõimab pot́ti, ühed mustad mõlemad vns VJg; seisab kääd `taskus nagu `kõrvadega pot́t Trm; ma `võt́sin seda pot́ti küll räbalatega, aga oli kuum, `pillasin maha ja oli puru Lai; setud teeväd pot́ta KJn; pot́tel om kõrva Hls; oŕst om orstige pistet, pot́t potige pistet (parastajast, keda ennastki õnnetus tabab) Krk; pot́t om õhuke, tu̬u̬ om `väega usin `põhja `kõrbuma, pada om paksemb, tu̬u̬ ei võta nii Ran; es olegi sel potil pikkä igä, `ju̬u̬skma nakass Nõo; laja põh́aga pot́in ei saa nii `äste `ki̬i̬tä `paksu `sü̬ü̬ki Võn; vanast olliva lavvust tönni, siss `olli rasu tönni sehen, siss es ole pot́te Ote; Nigu˽pot́ti, nii kaant, eǵä pot́t löüd `hindälle `parra kaanõ (igaüks leiab sobiva kaaslase) Urv; hiidä pudõŕ pot́ti Rõu; tu̬u̬ sannakõnõ oĺl läḿmi nigu˽pot́t Vas; mõ̭nõl saiś mesi kõ̭õ̭ vahagaʔ kõ̭õ̭ talvõ pot́ih Räp b. pissipott, ööpott tuli ise, käis pottil ja käis `küögist vett võttamas Lüg; sii värviti potisinist, `kusti pot́t täis, `pandi `apnema Khk; õpetakse last pot́i `peäle Juu; `oĺlid akand last pot́i piäl kusetama KJn; viie-kuvve `aastane arbeldab joba esi - - võtab poti ja istub poti `pääle Ran; pot́t om iks tuli ää, mugu võta sängi alt ja kuse Nõo; imä laśk lat́sil pot́ti kustaʔ Vas c. lillepott triip`uones `kasvasivad `ruosid, `kärnäl pidi seda kõik sättima pottide `sisse Lüg; toaroosid kasovad pottide sees Mar; nu̬u̬ aalu poja (aaloe kasvud), mes kõrval om kasunu, `võetass pannass `tõisi potti Nõo d. (muud juhud) erilased tievad pot́ti JMd; Sai kõhe joodud mitu potti õlut Trm; anna miul üits pot́t `tinti; ku `süäme soone om ärä venidet, siis `panti potti (kuppu) kõtu pääl Krk
2. pottkivi, ahjupott sie suemüür - - on `niskest liht`pruunid pottid Lüg; teĺleskivid ja potid, potidest ahe Hää; pot́te tetäss savist, pot́t taap vähep põlete ku teĺlesskivi Krk
3. (voki osa) voki potti käänetas kruuvist üless või `alla Ote
pott2 pot́t g pot́i (-t-) Mär Kse Trm KJn Trv Hls Kam San Har Plv Se; pott g poti Rei, potti Lüg poti, pada (kaardimast) pada ehk pott Lüg; pot́id läksid kõik maha, ega taal pot́isid kää vist põle änam Mär; pot́t om tromp San
veebiliides
@ veebihaldur