[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

herne|supp `Keideti `ernesuppi - - `õhta `süödi `paksu, `ilma `leiväta, `ommiku vedelä, `leiväga Lüg; Siis kui peremes sai `õtrad `külvätud, siis perenane `keitas sene [sea]savaga `erne suppi ehk uasuppi Jõh; `Söege `erne suppi, sie tieb mokkad `pienest [öeld lastele] IisR; teesibe `õhta `olli `erne supp Muh; ua ehk `erne supp, see oo `vastla päne supp Mär; ja `riede olnud `ernesupp KuuK; `erne suppi võib piimaga ja rasvaga `keeta; `erne supi `sisse pannasse `kruupisid, ja kui neid ei ole siis `tangu Äks; `erne ja ua supi `juure süiässe apu `piimä KJn; `erne supile pane `piimä ja põrmukese jahu; vanast ua ja `erne suṕp `olli pääsü̬ü̬k Nõo; Ma˽keedi iks vanast `herne suṕpi Urv Vrd herneleem
joodu|supp ristseteks keedetud supp juodusupid [keedeti] ikka kõik lihaga KuuK joodu|söömaig pidusööming ta nakass jälle `suuri joodusü̬ü̬m`aigu pedämä Har joodu|vägi pidulised nie mart`sandid `läksid ehk `kadrid `ühte kogu ja‿ss `suure `paaga oli `keidetud ja sielt olid nie pere`rahvas ise `süömäs ka viel ‑ ‑ s‿ku üks suur `juodu vägi ühess kuoss Kuu joodu|õlu ristseteks tehtud õlu [ta] oli teind pojale jooduölut Jaa
korgi|lapp kontsaplekk – Jäm Khk Pöi `Kingadele tuleksid uied korgi lapid `lüia Pöi
korginson → korgitser
kori|suu korisuu,so Emm, ‑su(u) Rei lee, kolle vanaema oli keige `rohkem, kes seal korisu peeru juures `estos; Sööd `veedi korisu; Ma `vetsi levad ahjust `välja ja pani korisuu `ouku; Korisu ees oli pärand kividest tehet; [karu] oli köhuli ahju pae ees maas ja käpad olid korisu pae peal Rei Vrd kori2

horlop `horlo|ṕ (-p) Kan, g -pi Plv Räp, -bi Se; horlopp Rõu Se; `orloṕ Ote/-p/ Har(-uṕ); orlu|pp San/u-/, g -pi, -bi Krl; `(h)orlo|bi Ote Kan Urv Plv Vas Räp, -ba Ote Plv Räp

1. lobasuu; kerglane; sõnakuulmatu; hooletu, logeleja oh sa `orlop, ei pea `kõrda; nu̬u̬ `oĺliva täitsä mehe, ega na‿s ole `orlobi ega joodiku Ote; Vana `horlobi `poiskõnõ huĺutas `ilma `mü̬ü̬dä, mitte sõ̭nna ei˽kuulõʔ Urv; tiä es `kullõʔ, lätt uma `tahtmise `järgi - - tu̬u̬ vana `orluṕ Har; ei olõʔ inemisist ei jumalast `säändsel `pelgü, om `horloba Plv; tu̬u̬ om üts `horlobi, kiä suust `vällä aja ilotot jutto Vas; üt́s uĺl, tõõnõ horlopp Se
2. loba, lori; hooletus `orlobi ajavaʔ - - rumalat juttu Kan; laul pääle `horlopi `laulõ Plv; tü̬ü̬ peräst es saaʔ `kiäki `pessä, `horlopi - - peräst [saab] Räp; sa muud mõistaki‿i, ku `horloppi aiaʔ Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur