[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

aoks aoks Mar Ris Nis Kei Rap, aos Var pahaks, halvaks, sündsusetuks (panema) ma pane sedä aoks kui sa sedäsi räägid Mar; kui inime `alva tükka tein, seda tuleb aos `panna Var; aoks `panna ei ole siin `miskid Ris Vrd ajuks

boka pl bokaʔ söögiseenLei

joks joks g joksi Lut, g `joksi Kuu
1. põrsa hüüd- v meelitusnimiLut
2. kurat no siis hakkasid ne vanad `joksid `kallale kippuma Kuu
koks1 koks g `koksi kivisöe jäätmed `Rannas igä on `koksisi, eks neid `laevust visada `ahjujest meresse Kuu
koks2 koks g koksi Jäm Khk väike pootshaak Kes kala `ülgeks nimetab, see kohe koksi vart sealt saab rhvl Jäm; vöta koks `seltsi, kui sa `ülge `jääle lehed Khk
koks3 koḱs g koksi vähinattTrv Vrd koksik
koks4 koks g koksi Vil Trv/--/, g kogsi Ran väike ahven viit pu̬u̬l `päivä ärä, sai paar `koksi; `kokse sai mutiga kah Ran
koks5 koks g koksi Emm, n koksi Mus lstk (väike) haamer Vrd koki
koks6 koks Pöi, p `kokso Kod; koḱs g koksi Hls Krk
1. hoop, löök lüämä munadega `kokso Kod; anna temäl koḱs, et ta maha `lendab Hls; ta om üte ää koksi saanu Krk
2. on (koksamisel, koksimisel tekkivast helist) Munad `löödi kogu koks koks, kummal `terveks jähi, see sai teise muna koa omale Pöi
loks1 loks Nõo, g loks|u Sa Muh Phl Kse ViK Iis Ksi Plt Vil, -i Pha Pöi Iis Hls Krk Võn San, -o Kod, `loksu Jõe IisR, `loksi Lüg; loḱs Puh, g loksi M Har Rõu Vas, loḱsi Urv Rõu
1. vilets, kulunud ese, logu vana `vankri loks Lüg; Ah sie või`massin on vana loks, `sellega saa iast võid teha IisR; tä‿p käi änam kenasti, vahel käib ning vahel seisab, muidu üks loks (kell) Khk; södise loksu (jalgratta) jäuks poleks `maksand raha `raidada Mus; äi see loks `kõlba änam `kuskile Pöi; vana massina loks Phl; jalavarjud oo naa loksud juba Kse; vana adra loks `siia vedelema jään Aud; mul on üks vana viiuli loks Saa; mis neist vanadest `loksudest viel parandatakse VMr; kus sa selle vana loksu nüid paned kua Ksi; müüs ära oma maja loksi Pst; üit́s vana loks, si̬i̬ om är kolikamress visat Krk; nimä olli jahil vana paadi loksiga, tu̬u̬ lät́s `põhja Võn; mis ma selle vana loksige ti̬i̬ San; vana rii loḱs om, `tu̬u̬ga ei saa kohegi minnäʔ Har; Päähn oĺl ka˽mõ̭ni vana kübäre loḱs Rõu
2. (riknenud toidust, lurrist) Mis `sõuksed `pehmed loksud (mädad kartulid) on, nee `viska `eemale, lehm sööb ää Pöi; kõik [munad] on loksud, albad, albaks läind PJg; mes täl õli, loks õli kaasin. vedel supp one loks Kod Vrd laks3, lops4, lokse
3. pej (inimesest) vana `naese loks, `loksutab `teisi inimesi (tagarääkijast) Jõe; vana loks, sańt inime - - täna räägib siin sedasi, teisepääva mujal teisiti Jäm; pordiku loks ka siin joba joh Krk
Vrd lõks2
loks2 loks g loks|u Koe Hls Puh Krl, -o Kod; n, g `loksu Kuu VNg Vai loksumine a. (veest) Tuli aga `laine `loksu `rohkemb `ranna `pääle, `loksut sen ohukase jää sadame siess ja kivije vahel `väigästeks tükküjeks Kuu; kui vesi on vagane, siis ei ole `laine `loksu `kuulla Vai; `laugne laene, `pitkämine lü̬ü̬b sedä `lokso; veikesed loksod tullud kivede vahele Kod Vrd lokse b. (linnuhäälitsusest) kana ti̬i̬b juba mõne loksu, tahab `audume minna Hls
loks3 loks g loksu madal, vesine koht, sooKad Vrd lops3

moks1 moḱs g moksi Trv Krk Hel Har Rõu Plv Se/ḿ-/ härjavärss ärja moḱs om väike äŕg, mulliguke Krk; ega sa tollest moksist `prilda midägi `inda ei saa, paremb söödä tedä vi̬i̬l üits `aasta ja müi siss Hel; suurõ moksi piat õks sügüselt vällä `müümä, ku eläje `käünüss ~ paaritõduss saava Har || (väikesest poisist) Tuu viimäne ka õ̭ks um täl jo hüä ḿoks Se Vrd muks3, mõks2

moks2 moks Hel, g moksi, mogsi Ran; moḱs Ran, g moḱsi Räp ahvenapoeg ku ma `ku̬u̬li lätsi, mulle es ole muud manu panna, leeväkandsikule `panti `peoga `mokse pääle; leib `olli kaits `tunni ahjun, siss olliva nu̬u̬ kiisad ja mogsid [leiva sees] ärä `audenu, `pehmed ja ääd Ran; ahuna `poiga `ütlese moḱsiss Räp Vrd muks6

noks1 noks VNg Rid, g noksu Jäm Mär Lih Tõs PJg Juu, noksi Muh Var San; noḱs Rõn, g noksi Khn Krk

1. a. konks [kartulikorjamisel] panime `korvi kää`varde ja siin (teises käes) oli noks VNg; pael köib noksi taha Muh; puust sai lõigatud ja sur noks oli `otses (soasulasest) Rid; jäi noksu taha `kinni, ei tule edassi änam Mär; rehaltse värava `kohtes oli [sari] sial üleval noksu `otsas Lih; Sellest puust - - `laudu ei sua, `terven `noḱsa (tüükaid) `täüde Khn; noksudel oli `jälle sehoke rõme `tehtud, siis sai sari noksu `otsa `pandud PJg; kaelkoogul on noksud, kus `otses `ämmer käib Juu || kaelkoogud tõi noksudega vett Tõs b. kark `lapju noḱs Rõn
2. mügar; vistrik, punn õhvaksel om noksi sarve otsan; noksi näo pääl Krk Vrd nöks1

noks2 noks Rei Mar Kad Trv Puh, g noksu Tor; n, g `noksu Vai

1. noogutus, nõksak; nõks nukkuja tegi `noksu Vai; silmad jäid `kinni noks ja noks Rei; mõni lööb noksu `peaga jutu `juures Tor; ti̬i̬b ikki `pääga noks, noks Trv
2. toks ma pole mette üks noks saand temä käest Mar; noks ja noks lei kikas kanale pähe Puh

noks3 noḱs g noksi nokkmüts, nokats noḱs olle pähän Trv

noks4 noks g nokso sõrmelüli pikkusmõõduna [ta] pruavib, kas tämä noksod annavad miässe särgi kaalusse `väĺjä Kod Vrd nöks1

noks5 noḱs lastek musi `väike noḱs Krk

noks6 ńoḱs g ńogsi lastek põrsas kae˽ku ilusa˽ńogsi ommaʔ Urv

oks1 oks g oksa S L K Pal Lai Trv Hls Krk, `oksa Kuu; n, g `oksa VNg Vai; õks g õksa Trm Kod MMg, `õksa Lüg Jõh; oss g ossa Trv Hel T V puu või põõsa varreharu keriksega `ahjud olid, `pandi `kuuse `oksije `pääle liha tükk kerikse kivede `pääle - - `küpsümä Kuu; `lüpsiku `õksast `kurnatasse `piima - - `enne `naised pidivad kadaka `õksad - - siis `neie läbi `kurnati Lüg; `saado vedämise `oksad, `saado `veidedä nei `oksiga Vai; suuremad oksad `saetasse küĺjest ää, pisemad raiutasse; pole midaid muret, elab kui lind oksa pεεl Khk; `metsas keiakse ikka `oksi tegemas Vll; See toŕm tõi oksad ka puu otsast `alla Pöi; murdasse `vahtra oks ää ja pannasse pudel `oksa kinni, siis mahl tilgub pudeli Muh; `koidesse tuleb koirohu `oksi `panna Käi; Läkst einamale `oksi ajama (heinamaad okstest puhastama) Rei; `lamba `oksi tehasse - - aavad oo ead (vihtadest) Mar; mis sa nende va oksa `jässidega teed Mär; Ühüst oksast tõmmatse, kõik mets kõigub = kerilauad Han; ühül puul oo `püsti oksad, teesel oo lohja oksad Tõs; `Talvõ piäme `oksõ `raima, muedu põlõ‿mtõ kedägid paa (paja) alla `panna Khn; kõre puu oleks nagu ilma `oksteta old Tor; lumi `murdis õunap̀idel paĺlu `okse kat́ti Saa; `väntrik on kõber puu, `oksi täis `kangeste Nis; viha `oksasi läksid `tuoma Jür; oksad `ästi `tihti, oks oksas `kinni Amb; lüpsiku torus `pieti kadaka oks, siis prügid jäid `sinna oksa `sisse JMd; mõni oks on väga `raagus, ära `kuivand IisK; kańnin rüpega `õksu pliita `alla Trm; tegi ośmi õksuss Kod; ladev oli ära, no siis ta aas `oksi ja - - nüid [on] kõik nii kähär puu Äks; poisikesed ripuvad puu `oksade pial Plt; `varblased siristavad siin möda `oksi Pil; miul mineva `aasta [õunapuu] oksad oĺlid nii täis, et toed oĺlid all Vil; kaśs kisub `köütsi `okse `vastu; üits ragistap mõtsan `ossega Trv; `sirge, ilma `oksede puu; kahare `oksest om ää tetä `vihta ja `luuda; sorgiv üit́`tõisi, `juśtku oksa oss küĺlen ollu Krk; siss tet́ti jõulupuud - - pirru `piĺpist tuled `pańti `ü̬ü̬se `osse `küĺge; `pehme süd́ämega inimesega saad iki alati `asju `aada, täl ei ole üttegi ośsa küĺlen piltl Ran; selle ossa küĺlen `olli nii paĺlu ubinit, nõnda et oss `olli loogan Puh; vette nigu sa lähät, nii jäät kah, ega vi̬i̬l `ossa küĺlen ei ole, kellest `kinni võtad Nõo; puu `nüśkul `olli üits laud, kos oĺl `säände oss sehen - - tu̬u̬ oss puuriti sehest tühjass, sai `nüśku tila Ote; kõ̭ik om vaga, mitte üits oss ei liigu Rõn; paĺlu `ossõ om tsäräkun, sääre om tu̬u̬ tuulõ luud Urv; sille puu ossõldaʔ Har; tsirguʔ `kargasõ `ossõ pääl Plv; nigu ütte `ossa `lõiksi, nii tõõnõ oss `päśsi ja lät́s üle silmä `õkvaʔ Vas; ku om `u̬u̬taʔ süĺlemet, sõss säetäss aia `pääle kuusõ `ossõ - - et süĺlem sińnä `küĺge `lü̬ü̬sseʔ Räp; kujalõ lü̬ü̬ `väikšit saibakšit `ümbert, sõ̭ss pond `ossõ `šiš́še Lei; oksa minema ~ tõmbama üles pooma möni tüdib elust nii ää, et läheb `oksa; mees `tömbas enese `oksa Khk; Oli elust `immu täis, `tõmmas ennast `oksa Pöi; lähän `tõmman eese `oksa, küll sa nääd siis Mär; `tõmman ennast kord `oksa Tor b. vars; kasv murran `sulle ühe roosi oksa Vig; laba kõik `puhta puruks tallatud, põle `ühte taime `oksa enam Juu; vahest sõid [seateod] põllud nii `paĺlast, et ei saand rukki `oksagi VMr; si̬i̬ liĺl jäledäde kasvap, aga väḱke pot́t, selleperäst ei ole täl `osse Nõo

oks2 oks Kuu Tor oh oks sina Kuu; oks teie oma tembudega Tor

poks1 poks IisR Lut, g poks|i Puh, -u Rei; poḱs San Kan, g poksi Trv Ote Rõu, poḱsi Plv Se; g poksi Kod Krk(-u) Kam; p `poksi Rõn Har

1. puks, müks and sul igävese poksu ~ poksi Krk; tu̬u̬ `käännü `ümbre ja löönu jalaga üte poksi tolle `ku̬u̬rmale `küĺge Kam; `Oina löövä `poksi Rõn; sai hää poḱsi Plv || torge, piste `Hü̬ü̬ŕläseʔ poḱs um valluss Se
2. hüüds, adv Päss `juoksi `teiste `karja ja säel muudku `teiste omaga piad poks kokku IisR; oinas lööb poks, poks Rei; ku `poiskõnõ oinast tsuśk, sõ̭ss `ütless poḱs, sõ̭ss oinass and `saŕviga ku parts `vasta Kan

poks2 poḱs g poksi Urv Räp Se punn, pabul; noor loom mõ̭ni poḱs om `karmańni jäänüʔ (õuntest) Urv; `mihklepääväst tapamõ˽härä poksi Se Vrd puks2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur