Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
aoks aoks Mar Ris Nis Kei Rap, aos Var pahaks, halvaks, sündsusetuks (panema) ma pane sedä aoks kui sa sedäsi räägid Mar; kui inime `alva tükka tein, seda tuleb aos `panna Var; aoks `panna ei ole siin `miskid Ris Vrd ajuks
boka pl bokaʔ söögiseen – Lei
moks1 moḱs g moksi Trv Krk Hel Har Rõu Plv Se/ḿ-/ härjavärss ärja moḱs om väike äŕg, mulliguke Krk; ega sa tollest moksist `prilda midägi `inda ei saa, paremb söödä tedä vi̬i̬l üits `aasta ja müi siss Hel; suurõ moksi piat õks sügüselt vällä `müümä, ku eläje `käünüss ~ paaritõduss saava Har || (väikesest poisist) Tuu viimäne ka õ̭ks um täl jo hüä ḿoks Se Vrd muks3, mõks2
moks2 moks Hel, g moksi, mogsi Ran; moḱs Ran, g moḱsi Räp ahvenapoeg ku ma `ku̬u̬li lätsi, mulle es ole muud manu panna, leeväkandsikule `panti `peoga `mokse pääle; leib `olli kaits `tunni ahjun, siss olliva nu̬u̬ kiisad ja mogsid [leiva sees] ärä `audenu, `pehmed ja ääd Ran; ahuna `poiga `ütlese moḱsiss Räp Vrd muks6
noks1 noks VNg Rid, g noksu Jäm Mär Lih Tõs PJg Juu, noksi Muh Var San; noḱs Rõn, g noksi Khn Krk
noks2 noks Rei Mar Kad Trv Puh, g noksu Tor; n, g `noksu Vai
noks3 noḱs g noksi nokkmüts, nokats noḱs olle pähän Trv
noks4 noks g nokso sõrmelüli pikkusmõõduna [ta] pruavib, kas tämä noksod annavad miässe särgi kaalusse `väĺjä Kod Vrd nöks1
noks5 noḱs lastek musi `väike noḱs Krk
noks6 ńoḱs g ńogsi lastek põrsas kae˽ku ilusa˽ńogsi ommaʔ Urv
oks1 oks g oksa S L K Pal Lai Trv Hls Krk, `oksa Kuu; n, g `oksa VNg Vai; õks g õksa Trm Kod MMg, `õksa Lüg Jõh; oss g ossa Trv Hel T V puu või põõsa varreharu keriksega `ahjud olid, `pandi `kuuse `oksije `pääle liha tükk kerikse kivede `pääle - - `küpsümä Kuu; `lüpsiku `õksast `kurnatasse `piima - - `enne `naised pidivad kadaka `õksad - - siis `neie läbi `kurnati Lüg; `saado vedämise `oksad, `saado `veidedä nei `oksiga Vai; suuremad oksad `saetasse küĺjest ää, pisemad raiutasse; pole midaid muret, elab kui lind oksa pεεl Khk; `metsas keiakse ikka `oksi tegemas Vll; See toŕm tõi oksad ka puu otsast `alla Pöi; murdasse `vahtra oks ää ja pannasse pudel `oksa kinni, siis mahl tilgub pudeli Muh; `koidesse tuleb koirohu `oksi `panna Käi; Läkst einamale `oksi ajama (heinamaad okstest puhastama) Rei; `lamba `oksi tehasse - - aavad oo ead (vihtadest) Mar; mis sa nende va oksa `jässidega teed Mär; Ühüst oksast tõmmatse, kõik mets kõigub = kerilauad Han; ühül puul oo `püsti oksad, teesel oo lohja oksad Tõs; `Talvõ piäme `oksõ `raima, muedu põlõ‿mtõ kedägid paa (paja) alla `panna Khn; kõre puu oleks nagu ilma `oksteta old Tor; lumi `murdis õunap̀idel paĺlu `okse kat́ti Saa; `väntrik on kõber puu, `oksi täis `kangeste Nis; viha `oksasi läksid `tuoma Jür; oksad `ästi `tihti, oks oksas `kinni Amb; lüpsiku torus `pieti kadaka oks, siis prügid jäid `sinna oksa `sisse JMd; mõni oks on väga `raagus, ära `kuivand IisK; kańnin rüpega `õksu pliita `alla Trm; tegi ośmi õksuss Kod; ladev oli ära, no siis ta aas `oksi ja - - nüid [on] kõik nii kähär puu Äks; poisikesed ripuvad puu `oksade pial Plt; `varblased siristavad siin möda `oksi Pil; miul mineva `aasta [õunapuu] oksad oĺlid nii täis, et toed oĺlid all Vil; kaśs kisub `köütsi `okse `vastu; üits ragistap mõtsan `ossega Trv; `sirge, ilma `oksede puu; kahare `oksest om ää tetä `vihta ja `luuda; sorgiv üit́`tõisi, `juśtku oksa oss küĺlen ollu Krk; siss tet́ti jõulupuud - - pirru `piĺpist tuled `pańti `ü̬ü̬se `osse `küĺge; `pehme süd́ämega inimesega saad iki alati `asju `aada, täl ei ole üttegi ośsa küĺlen piltl Ran; selle ossa küĺlen `olli nii paĺlu ubinit, nõnda et oss `olli loogan Puh; vette nigu sa lähät, nii jäät kah, ega vi̬i̬l `ossa küĺlen ei ole, kellest `kinni võtad Nõo; puu `nüśkul `olli üits laud, kos oĺl `säände oss sehen - - tu̬u̬ oss puuriti sehest tühjass, sai `nüśku tila Ote; kõ̭ik om vaga, mitte üits oss ei liigu Rõn; paĺlu `ossõ om tsäräkun, sääre om tu̬u̬ tuulõ luud Urv; sille puu ossõldaʔ Har; tsirguʔ `kargasõ `ossõ pääl Plv; nigu ütte `ossa `lõiksi, nii tõõnõ oss `päśsi ja lät́s üle silmä `õkvaʔ Vas; ku om `u̬u̬taʔ süĺlemet, sõss säetäss aia `pääle kuusõ `ossõ - - et süĺlem sińnä `küĺge `lü̬ü̬sseʔ Räp; kujalõ lü̬ü̬ `väikšit saibakšit `ümbert, sõ̭ss pond `ossõ `šiš́še Lei; oksa minema ~ tõmbama üles pooma möni tüdib elust nii ää, et läheb `oksa; mees `tömbas enese `oksa Khk; Oli elust `immu täis, `tõmmas ennast `oksa Pöi; lähän `tõmman eese `oksa, küll sa nääd siis Mär; `tõmman ennast kord `oksa Tor b. vars; kasv murran `sulle ühe roosi oksa Vig; laba kõik `puhta puruks tallatud, põle `ühte taime `oksa enam Juu; vahest sõid [seateod] põllud nii `paĺlast, et ei saand rukki `oksagi VMr; si̬i̬ liĺl jäledäde kasvap, aga väḱke pot́t, selleperäst ei ole täl `osse Nõo
oks2 oks Kuu Tor oh oks sina Kuu; oks teie oma tembudega Tor
poks1 poks IisR Lut, g poks|i Puh, -u Rei; poḱs San Kan, g poksi Trv Ote Rõu, poḱsi Plv Se; g poksi Kod Krk(-u) Kam; p `poksi Rõn Har
poks2 poḱs g poksi Urv Räp Se punn, pabul; noor loom mõ̭ni poḱs om `karmańni jäänüʔ (õuntest) Urv; `mihklepääväst tapamõ˽härä poksi Se Vrd puks2
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |