[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
ennema ennema Lüg/`e-/ Pöi KuuK Ann, -ä Khn; ennembä spor T, Kan Har, -e Hel, -(m)ba, -ebä, jeneba Lei; inne(m)bä (ińn-) V, -mpä Kam Urv (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
I. adv
1. esmalt; kõigepealt Ennemä tieme uiõ maja `vaĺmis, siis akkamõ allõs vana maha `lõhkma; [paaditegemisel] Emä pannassõ kõõgõ ennemä üles Khn
2. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt; kiiremini Pahaspul suavad muga `marju ennemä `vaĺmis kui muga; Mia `jõutsi ennemä kui sia Khn; siin (koogu otsas pada) akkab ennema `keema veel ku pliida pial Ann; esäkanep kakuti [emakanepist] ennembä ärä Ran; [rabamisel] paremp terä lätt ennembä `väĺlä Kam; ku oĺl vihmanõ, sõ̭ss `tuĺti innempä koduʔ Urv; tulõ innembä!; Kooditamene oĺl õ̭ks nelägese, sõ̭ss `laabu tü̬ü̬ innembä Rõu; üts [vili] oĺl innemp tettü, tu̬u̬ sai innembä `vaĺmiss Plv; mine no ińnebä hau `peŕrä, ka tuli kistuss arʔ; täl (kaupmehel) jäl lätt kraaḿ innebä, ku `väŕski ineminõ tulõ pääle Se; jeneba vedass jalaga [hitskme] Lei
3. teat aeg tagasi, ennemalt; ennist Sedä rätikud põlõ siol ennemä piäs nähä `olngid Khn; ma teese sedä ennembegi joba Hel; ennembä `oĺli me aian ka `plu̬u̬me Ote; no kon sa innembä oĺlit Urv; innebä meil iks küdsete karasket kah Räp; innembä oĺl inäp `aigu Lut
4. vanasti ennemä käüsid uńdid `Kihnus Khn; ega eesti nime (sellist sõna) es ole ennembe Hel; ennembä pesseti kõik vili rehega Kam; poig ka˽täl innembä tegi `mõisalõ `päivi Rõu; a innebä olnu˽kõ̭igil puutele rattaʔ Vas
5. pigem(ini); meelsamini Ennema lase ennast kas tüka raiuda Pöi; ajaʔ nigu `nürhü vaḱa saina `sisse, siss ennembä ti̬i̬t esiʔ Har; ińnembä sü̬ü̬ ma `musta `leibä kui `saia Rõu; `lindõ ta `väega `hoiśe. ta häöt́ innembä `kaśse ärʔ Plv; innebä om söömäldäʔ, ku `viina‿nõ (ainult) olõsiʔ Se
II. prep ennem timä är lät́s innembä minno `liina Lut
III. konj enne seda, kui Kuin nõu tahab kaua `liota, ennemä kui ää `turdub; Kaśsitasimõ [põhjaõngi] ulga `aega ennemä kui käde saemõ Khn
Vrd ennem
I. adv
1. esmalt; kõigepealt Ennemä tieme uiõ maja `vaĺmis, siis akkamõ allõs vana maha `lõhkma; [paaditegemisel] Emä pannassõ kõõgõ ennemä üles Khn
2. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt; kiiremini Pahaspul suavad muga `marju ennemä `vaĺmis kui muga; Mia `jõutsi ennemä kui sia Khn; siin (koogu otsas pada) akkab ennema `keema veel ku pliida pial Ann; esäkanep kakuti [emakanepist] ennembä ärä Ran; [rabamisel] paremp terä lätt ennembä `väĺlä Kam; ku oĺl vihmanõ, sõ̭ss `tuĺti innempä koduʔ Urv; tulõ innembä!; Kooditamene oĺl õ̭ks nelägese, sõ̭ss `laabu tü̬ü̬ innembä Rõu; üts [vili] oĺl innemp tettü, tu̬u̬ sai innembä `vaĺmiss Plv; mine no ińnebä hau `peŕrä, ka tuli kistuss arʔ; täl (kaupmehel) jäl lätt kraaḿ innebä, ku `väŕski ineminõ tulõ pääle Se; jeneba vedass jalaga [hitskme] Lei
3. teat aeg tagasi, ennemalt; ennist Sedä rätikud põlõ siol ennemä piäs nähä `olngid Khn; ma teese sedä ennembegi joba Hel; ennembä `oĺli me aian ka `plu̬u̬me Ote; no kon sa innembä oĺlit Urv; innebä meil iks küdsete karasket kah Räp; innembä oĺl inäp `aigu Lut
4. vanasti ennemä käüsid uńdid `Kihnus Khn; ega eesti nime (sellist sõna) es ole ennembe Hel; ennembä pesseti kõik vili rehega Kam; poig ka˽täl innembä tegi `mõisalõ `päivi Rõu; a innebä olnu˽kõ̭igil puutele rattaʔ Vas
5. pigem(ini); meelsamini Ennema lase ennast kas tüka raiuda Pöi; ajaʔ nigu `nürhü vaḱa saina `sisse, siss ennembä ti̬i̬t esiʔ Har; ińnembä sü̬ü̬ ma `musta `leibä kui `saia Rõu; `lindõ ta `väega `hoiśe. ta häöt́ innembä `kaśse ärʔ Plv; innebä om söömäldäʔ, ku `viina‿nõ (ainult) olõsiʔ Se
II. prep ennem timä är lät́s innembä minno `liina Lut
III. konj enne seda, kui Kuin nõu tahab kaua `liota, ennemä kui ää `turdub; Kaśsitasimõ [põhjaõngi] ulga `aega ennemä kui käde saemõ Khn
Vrd ennem
esma|päev esma- hv Krj Rei, Lä Mih Saa Ris Nis JõeK Iis spor TaPõ VlPõ M; esmä- Mar Saa KJn Vil; esmap̀a Hää (põhisõna hrl lühenenud: -ba, -bä, -be) esmaspäev üks päe nädalas kεisin `koelis, iga esmaba LNg; `tantsisime esmabä omiku kella kolmeni Rid; esmabä [sündinud laps] edeb, teisibä tige Mar; esmapäe, vanasti üteldi iisembä Saa; esmaba `tarvis `mõisa `minna Ris; ega ta `enne esmabad ei tule; sinine esmaba (pohmellipäev) Lai
jooksva `jooksev (`juo-) Mih Mar/`jookseb/ Ris/`jookseb/ Rap VMr Lai, g `jooks(e)va Kse; n, g `jooks|va Jäm/`jookse-/ Khk Mus Kaa Pha Pöi Muh/-ve/ Emm Rei Mar Kul Mär Khn/`juõ-/ PJg K(`juo-, `jua-) Iis/`jua-/ Trm; n, g `juoks|ev(a) g `juoks(e)va R(n -iv, `juaksiva Lüg Jõh); n, g `ju̬u̬ksva Kod; `joosev Rid; n, g `joose|va Mär, -ba Mar; `joosva Han Äks; `joospa Vig; `joosk|va Jäm Khk/-(e)v(a), -ku/, `ju̬u̬skva Ran Nõo Plv Vas
1. reuma `Juaksiva `ninda ristluis, et jää `viimast viel `jalgutust Jõh; `jookseva `kargas `jalga Jäm; `joosku ihu sihes – sandi ilmaga valutab sii nina sääl Khk; `juoksva oli rist lutes. sojad leivad `panna rist lute `ümber Jür; nää nüid on sõrmed `juoksvaga töńsid Amb; `juoksev juoseb puusas VMr; `ju̬u̬ksvad kutsuvad reodismus, kõik kisub kokko ja `könkso inimese Kod; lendav ~ kargaja jooksva sellel öetse üsna `lendav `jooksev olavad Muh; `kargaja `jooksev, vahel valutab siin, vahel labajalas Lai Vrd jooksev [haigus], jooksik, jooksja, jooksja|haige, -haigus, -tõbi, jooksva|haige, -haigus, -tõbi, jooksvane
2. merevoolus kui `jooskva meres on, siis muljub vörgu maha muda `sisse Khk Vrd jooks
1. reuma `Juaksiva `ninda ristluis, et jää `viimast viel `jalgutust Jõh; `jookseva `kargas `jalga Jäm; `joosku ihu sihes – sandi ilmaga valutab sii nina sääl Khk; `juoksva oli rist lutes. sojad leivad `panna rist lute `ümber Jür; nää nüid on sõrmed `juoksvaga töńsid Amb; `juoksev juoseb puusas VMr; `ju̬u̬ksvad kutsuvad reodismus, kõik kisub kokko ja `könkso inimese Kod; lendav ~ kargaja jooksva sellel öetse üsna `lendav `jooksev olavad Muh; `kargaja `jooksev, vahel valutab siin, vahel labajalas Lai Vrd jooksev [haigus], jooksik, jooksja, jooksja|haige, -haigus, -tõbi, jooksva|haige, -haigus, -tõbi, jooksvane
2. merevoolus kui `jooskva meres on, siis muljub vörgu maha muda `sisse Khk Vrd jooks
kanep kanep g -i R eP(g -bi Jäm Khk Käi Phl, -be Rei); kaneì M San, kańep T, g -i; kańõp, kańep (-ì) g -pi (-bi), -pe (-be, -bõ, -ba) V; kań(n)ep g -e Kod; kanemp g -e, -i Hls; g kaniba Saa Lei, g kanemba Rõu kiudtaim, kanep (Cannabis sativa) `enne `tehti kanepist `köüsi; rüsä on kanepi `rihmäst `tehtü Vai; kanepil tuleb tut́t `otsa, aga koirasele ei tule Kär; Kanepid küliti `kindaga, siis linnud äi söönd sügise `seemid äe Pöi; kanepid koerustama Muh; mõrralõngad kedrati kodu kanepist Rid; kanepid olid pikad, kasusid ikka üle mehe pea Var; noored puud just kui kanepid Tõs; kaniba `pit́ska on kaniba terädest tambidud Saa; `ropsisin kanepid Amb; kanepid lõuguteta ära, sest saab `luomadelle `kütkeid VJg; kańeped oo `vaĺmis, piäd `valged, vaja ärä koŕjata; kańepe pihu ei sõlmata `kińni, pletitasse tüvikod kokko; ühed one kańeped, tõesed one koeratsed Kod; kanepit survats, tetäss `tempi Krk; vanast olliva kańepist ohjad ja keidsed Ran; `lauba õtak tei kańepitega leevä Puh; kańepi `si̬i̬mnist tet́ti `tömpi Kam; kanepi kablaʔ San; No sõ̭ss tet́ti vi̬i̬l kańõpist kamma Urv; naiseʔ `minke kanepit `kakmõ; kańõbõ˽koĺgidsõgõ jahvõti Krl; kańebi vägi, tu̬u̬ om must nigu eĺl konagina Har; kańebi aganaʔ oĺliva lehmä rohoss Plv; kańepe `si̬i̬mneʔ taḿbite ärʔ, sai kańepe piim Räp; kańõbi `maasla; ma murra sinno nigu kanebikõrt Se; hüä kanep (emakanep) Lut
kauema kauema Ann, `kauema Kuu; kauõba Lei; kavvõmbaʔ, kavva(m)ba Se
1. kauem, rohkem aega `tehti `küpsi kalu, `seisavad suvel `kauema Kuu; te jo ka lakkas magate kauema Ann; kat́s `aastakka `ańte latsõlõ `rinda, mõ̭nikõrd `viilge kavvaba; olinõ katuss püsüss kavvamba kui lastaanõ Se; kumb d́oo om olnu kauõba Lei
2. kaugemale Kavvõmbaʔ om kuulsamb, kavvõmbaʔ om armsam Se
Vrd kaugemba, kauvembide
1. kauem, rohkem aega `tehti `küpsi kalu, `seisavad suvel `kauema Kuu; te jo ka lakkas magate kauema Ann; kat́s `aastakka `ańte latsõlõ `rinda, mõ̭nikõrd `viilge kavvaba; olinõ katuss püsüss kavvamba kui lastaanõ Se; kumb d́oo om olnu kauõba Lei
2. kaugemale Kavvõmbaʔ om kuulsamb, kavvõmbaʔ om armsam Se
Vrd kaugemba, kauvembide
kaugemba `kaugemba Puh Ote, `kaugõ|mba Nõo Ote Plv, -ba Lei, -mpa Kam, -ppa Har(`kaugampa) Rõu
1. kaugemale, rohkem eemale – T Rõu puuladu `olli tõese puu ossa `alla jäänu - -, tõmmassi ta `kaugõmba, et ta `kasva sai Nõo; perämaa olliva tagumatse otsa talul, mis elämisest lätsivä küläst `kaugõmpa `väĺlä; puhastuss sarja `alla jäeva ilusa terä, kõhna terä ja agana viis tuul `kaugõmpa Kam; [Kanga] laṕiʔ `aet́i nii paĺlo otsõst `kaugõppa et nimä˽`küündü `nitsehe ja˽sukka `pandaʔ; nood́õga (puuratastega) `kaugõppa saa õs minnäʔ Rõu Vrd kaugemasse, kaugõmbadõ
2. kauem, pikemat aega – V lauapõrmand sais õks paĺlu `kaugõppa ku väŕmit om; Nät́sk om tu̬u̬, ku˽leib ei olõ häste˽küt́s, pedi `kaugõppa ahun pedämä; kuusõ vits sais ka `kaugampa ku paiu vits Har; `kaugõmba enäp ei või ollaʔ Plv; d́ämmebä [linad] ligenž́i vareba, pieneba ligenž́i `kaugõba Lei Vrd kaugumba
Vrd kauema, kaugemas(s)
1. kaugemale, rohkem eemale – T Rõu puuladu `olli tõese puu ossa `alla jäänu - -, tõmmassi ta `kaugõmba, et ta `kasva sai Nõo; perämaa olliva tagumatse otsa talul, mis elämisest lätsivä küläst `kaugõmpa `väĺlä; puhastuss sarja `alla jäeva ilusa terä, kõhna terä ja agana viis tuul `kaugõmpa Kam; [Kanga] laṕiʔ `aet́i nii paĺlo otsõst `kaugõppa et nimä˽`küündü `nitsehe ja˽sukka `pandaʔ; nood́õga (puuratastega) `kaugõppa saa õs minnäʔ Rõu Vrd kaugemasse, kaugõmbadõ
2. kauem, pikemat aega – V lauapõrmand sais õks paĺlu `kaugõppa ku väŕmit om; Nät́sk om tu̬u̬, ku˽leib ei olõ häste˽küt́s, pedi `kaugõppa ahun pedämä; kuusõ vits sais ka `kaugampa ku paiu vits Har; `kaugõmba enäp ei või ollaʔ Plv; d́ämmebä [linad] ligenž́i vareba, pieneba ligenž́i `kaugõba Lei Vrd kaugumba
Vrd kauema, kaugemas(s)
keev keev g keeva LäLo spor Ha Jä, KLõ; keeb g kee|va Sa Muh LäLõ Rap Pil, g -ba Mar PJg, g -bä Mar; kiev g `kieva R, kie|va KPõ Iis, -vä Khn; kieb g kieva Iis, g `kievä Kuu; ki̬i̬v g keevä KJn Võn San Se, g kiävä Kod; ki̬i̬b g kee|vä eL(-va Lei, -bä Lut); n, g keeva Emm, `kievä Vai
1. a. a kuum, tuline; (ligi) keemistemperatuuril sippalgapesi `tuodi `metsäst ja nie `pandi siis `tünnisse ja `kievä vie sise, kieb vesi `pääle ja `hau˛uti `neiega (käsi, jalgu) Kuu; vesi on `kievä küll Vai; Anna moole kopsiguga säält pajast `keeba vett Jäm; pani kää `keeba vede Khk; Kui töru `jooskes, siis `pandi `keeba vett `juure; See sui oo söhuke tuline keeb aeg, et körvetab keik asjad (taimed) ää Kaa; jahud `pandi raba `tanni, siis keeb vesi `pandi `peale, pala vesi Vll; kõige keevamal aal (keskpäeval) pead sa `niitma; `laupa `õhta `olli küll keeb saun Muh; üks asi oo `leige, teine asi oo pala, kolmas asi oo keeb; vanaisä pani taari `auded keebä vee `sesse Mar; magusapu leväl ki̬i̬v vesi ti̬i̬b jahud magusas Var; keev vesi natuke üle kallatud ja `õhtu liguma `pandud [aganad loomadele] Tõs; Kievä `veegä `turduvad nõuvõd ruttu Khn; keeb vesi teeb puu `sitkemaks Tor; `peene `leiba `tehti ju ka, rukki püilist keeva `veega HMd; mida keevam, tulisem on [toit], seda param Juu; `päike läks kieva raua `karva `luoja, elekollakas, siis pidi ilus ilm tulema KuuK; ma valan linnastelle kieva vie `piale VMr; sulatand selle tina kiäväss ja siis `lasknud tälle mõlemille `silmä; ahi one ki̬i̬v ehk kuum; lahe lähäb vi̬i̬l kiävemäss Kod; libedaga `peśti pead, `tuhka patta ja keeb vesi `peale Pil; `ki̬i̬bä vett kallaśs aganile `pääle Trv; olli küll ki̬i̬b saun, es või mitte `vihtu; karjate ku `ki̬i̬ba katelt (püsimatut last); `ki̬i̬bä `tuhka panni suka `sissi, selle keevä tuhak‿kõrveti; `kamren olli müürikańts, si̬i̬ läit́s keeväss, kuumass Krk; keevä `vi̬i̬gä `võetass `karva sigadel Puh; paan lippe kei, pääld valeti ki̬i̬b lippe [pesu] tõrikesi, alt mulgust `lasti jahedamb `väĺlä Nõo; kui vesi paan ki̬i̬ss, sis‿ta om ki̬i̬b vesi Ote; Ega ki̬i̬b vesi alasi iss ki̬i̬ʔ, tu̬u̬ oĺl `endä häste kumb, et palut́ Har; keśs päävaʔ `aigu pallav `väega, liiv oĺl keeväss lännüʔ Vas || Kevade `puale - - akkas `kaŋŋaste kudumine, siis sai `lassa `nindat `surnukas õli kiev Jõh b. (täiendi täiendina, rõhumäärsõnana) eriti, väga (tuline) saand sa siis kodu, söönd, `loole `jälle `keeba tulist `neĺja Jäm; Supp oo nii keeb pala, kes seda süia veib; Seikse keeva palava päävaga jääb inimene tükkis laisaks Kaa; Tuba oli omiku keeb pala, kui sai rabama aketud Pöi; Täna keeb pala põle mitte, aga sõuke `undumene (ilm) Muh; supp oo keeb pala Tor c. fig tuline, elav, äge Nadukkane `kievä ja `kerge `mielegä Kuu; Jõlma pani paksuks, kiev torm; `sündüs kieväks aaks (läks tormiks) Khn; aga si̬i̬ oli keeb mi̬i̬s Rap; sina õled niesuke kiev Iis || nii keeb valu oli selja sihes Khk; Amba valu oo ikka üks keeb valu küll Kaa; kiävä kurjaga `ütles (elus kuradit nimetades) Kod | Mul oo sellega üsna üks keik, mis see mees teeb, pole mul sest äi keeba ega külma Kaa Vrd keevaline
2. s fig kiirus, rutt Pastoi, kohes sa seikse keevaga paned; Kus sa selle tulise keevaga ikka ää jövad Kaa
3. allikane, vett pulbitsev, külmumatu; vesine (padukoht) kievad aĺlikad on mõnes kohas; kiev maa ehk laugas Hlj; keeb maa, muidu sedine vesine, jala all virtsub; `keebade maade pεεl Jäm; `soidru koht on sihand keeb koht, ep külma εε; jögede sihes on ka sihantsed keevad kuhad Khk; keeb koht, kus vesi pöllu peal on Pha; Keeb nögu moa, vesi peal; See tühi pole põld midagi, tükk va `keeba vee `auku, kevade on vett täis Pöi; kevade on tüma, keev maa, nõgu koht LNg; keeb maa, nisuke suur maa, mes `kuiba kardab Mar; nisuksed keevad kohad põllu sees Kos; irmus keev mägi, et nihuke ei kasvata `villa, tüma ja vesine Pee; meil on `kievasi `kohtasi, üss‿kui alt akkab `aurama vett VMr; kievad kohad, obuse jalg vaeub kohe sügavale Kad; `kieva põhjaga maa, mis ülesse keedab Sim; keevik on mua kõht, mes keevad muad, kas rebase liiv või, - - ei õle `põhja all Trm; keev maa ei kuiva ruttu, kevadi aab kaua alt vett ülesse Plt
Vrd keevik
1. a. a kuum, tuline; (ligi) keemistemperatuuril sippalgapesi `tuodi `metsäst ja nie `pandi siis `tünnisse ja `kievä vie sise, kieb vesi `pääle ja `hau˛uti `neiega (käsi, jalgu) Kuu; vesi on `kievä küll Vai; Anna moole kopsiguga säält pajast `keeba vett Jäm; pani kää `keeba vede Khk; Kui töru `jooskes, siis `pandi `keeba vett `juure; See sui oo söhuke tuline keeb aeg, et körvetab keik asjad (taimed) ää Kaa; jahud `pandi raba `tanni, siis keeb vesi `pandi `peale, pala vesi Vll; kõige keevamal aal (keskpäeval) pead sa `niitma; `laupa `õhta `olli küll keeb saun Muh; üks asi oo `leige, teine asi oo pala, kolmas asi oo keeb; vanaisä pani taari `auded keebä vee `sesse Mar; magusapu leväl ki̬i̬v vesi ti̬i̬b jahud magusas Var; keev vesi natuke üle kallatud ja `õhtu liguma `pandud [aganad loomadele] Tõs; Kievä `veegä `turduvad nõuvõd ruttu Khn; keeb vesi teeb puu `sitkemaks Tor; `peene `leiba `tehti ju ka, rukki püilist keeva `veega HMd; mida keevam, tulisem on [toit], seda param Juu; `päike läks kieva raua `karva `luoja, elekollakas, siis pidi ilus ilm tulema KuuK; ma valan linnastelle kieva vie `piale VMr; sulatand selle tina kiäväss ja siis `lasknud tälle mõlemille `silmä; ahi one ki̬i̬v ehk kuum; lahe lähäb vi̬i̬l kiävemäss Kod; libedaga `peśti pead, `tuhka patta ja keeb vesi `peale Pil; `ki̬i̬bä vett kallaśs aganile `pääle Trv; olli küll ki̬i̬b saun, es või mitte `vihtu; karjate ku `ki̬i̬ba katelt (püsimatut last); `ki̬i̬bä `tuhka panni suka `sissi, selle keevä tuhak‿kõrveti; `kamren olli müürikańts, si̬i̬ läit́s keeväss, kuumass Krk; keevä `vi̬i̬gä `võetass `karva sigadel Puh; paan lippe kei, pääld valeti ki̬i̬b lippe [pesu] tõrikesi, alt mulgust `lasti jahedamb `väĺlä Nõo; kui vesi paan ki̬i̬ss, sis‿ta om ki̬i̬b vesi Ote; Ega ki̬i̬b vesi alasi iss ki̬i̬ʔ, tu̬u̬ oĺl `endä häste kumb, et palut́ Har; keśs päävaʔ `aigu pallav `väega, liiv oĺl keeväss lännüʔ Vas || Kevade `puale - - akkas `kaŋŋaste kudumine, siis sai `lassa `nindat `surnukas õli kiev Jõh b. (täiendi täiendina, rõhumäärsõnana) eriti, väga (tuline) saand sa siis kodu, söönd, `loole `jälle `keeba tulist `neĺja Jäm; Supp oo nii keeb pala, kes seda süia veib; Seikse keeva palava päävaga jääb inimene tükkis laisaks Kaa; Tuba oli omiku keeb pala, kui sai rabama aketud Pöi; Täna keeb pala põle mitte, aga sõuke `undumene (ilm) Muh; supp oo keeb pala Tor c. fig tuline, elav, äge Nadukkane `kievä ja `kerge `mielegä Kuu; Jõlma pani paksuks, kiev torm; `sündüs kieväks aaks (läks tormiks) Khn; aga si̬i̬ oli keeb mi̬i̬s Rap; sina õled niesuke kiev Iis || nii keeb valu oli selja sihes Khk; Amba valu oo ikka üks keeb valu küll Kaa; kiävä kurjaga `ütles (elus kuradit nimetades) Kod | Mul oo sellega üsna üks keik, mis see mees teeb, pole mul sest äi keeba ega külma Kaa Vrd keevaline
2. s fig kiirus, rutt Pastoi, kohes sa seikse keevaga paned; Kus sa selle tulise keevaga ikka ää jövad Kaa
3. allikane, vett pulbitsev, külmumatu; vesine (padukoht) kievad aĺlikad on mõnes kohas; kiev maa ehk laugas Hlj; keeb maa, muidu sedine vesine, jala all virtsub; `keebade maade pεεl Jäm; `soidru koht on sihand keeb koht, ep külma εε; jögede sihes on ka sihantsed keevad kuhad Khk; keeb koht, kus vesi pöllu peal on Pha; Keeb nögu moa, vesi peal; See tühi pole põld midagi, tükk va `keeba vee `auku, kevade on vett täis Pöi; kevade on tüma, keev maa, nõgu koht LNg; keeb maa, nisuke suur maa, mes `kuiba kardab Mar; nisuksed keevad kohad põllu sees Kos; irmus keev mägi, et nihuke ei kasvata `villa, tüma ja vesine Pee; meil on `kievasi `kohtasi, üss‿kui alt akkab `aurama vett VMr; kievad kohad, obuse jalg vaeub kohe sügavale Kad; `kieva põhjaga maa, mis ülesse keedab Sim; keevik on mua kõht, mes keevad muad, kas rebase liiv või, - - ei õle `põhja all Trm; keev maa ei kuiva ruttu, kevadi aab kaua alt vett ülesse Plt
Vrd keevik
kelbas kelbas g `kelpa Mus Muh Mär Vig(-ä) spor K, Iis Trm Võn, g kelbase Mär Ris; `kelbas g `kelpa Hlj VNg; kelb|as, -äs g `kel|ba, -bä Vig, kelv|as, -äs g `kelv|a, -ä Vig
1. kelp, (kaldne) otsakatus katusse kelbas oo koa katus Muh; vanema maeadel katusse viil on kelbas; ehitavad katuse kelbast Ris; katuksel on kelbas viiliti VMr; katukse arja juures on kelbas VJg; kelbas on otsa katus, õle katus oli `kelpaga. `kelpaid mõeal ei `ööldud Sim; puale `kelpaga, täie `kelpaga katus Iis
2. a. külg- ja otsakatuse murdekoht tuul `lõhkund katuse `kelpa ää, kelbas joosseb `vastu katuse `arja; maeal on neli kelbast Nis; kelbas, sie on katukse otsa jäär, katus `kelpa pialt `pailas VMr; katus on `kelpa pialt `kat́ki VJg; se on pikk paĺk, sest saab `kelpa sarikas Lai b. otsakatuse ääresarikas kui katukse ots on puol `viltu, sis `nurkmine sarikas on kelbas Rak c. sarikatits – Ann
3. a. kallas, nõlv raabi kelbas oo, egä põllul kelbäst põle; jõel oo kallas, raabil oo kelbas; raavi `kelva sees oli mets mesilase pesa; raabi `kelba peäl oli na ilos rohi; üks jõe kelbäs seäl `katkes (vajus sisse); kui linad said ligund, siss tõmmati `tervelt `kelbäle; `kelbud põle `rääkigi; `põudjad oo raavi kelvastel; kõsu jäi järele nagu mädänd raavi `kelvä `sisse `kaevis Vig; aua kelbas ikka `ööldakse küll Nis; kelbas, sedasi libamesi mää rinnaku all; lähme `kelpa `piale `niitma Tür b. kehv, vilets (viljelus)maa on ka üks välja `kelbas VNg; põllul suured `kelpad sees, tühi koht, ei kanna `villa, põllu kelbas Nis
1. kelp, (kaldne) otsakatus katusse kelbas oo koa katus Muh; vanema maeadel katusse viil on kelbas; ehitavad katuse kelbast Ris; katuksel on kelbas viiliti VMr; katukse arja juures on kelbas VJg; kelbas on otsa katus, õle katus oli `kelpaga. `kelpaid mõeal ei `ööldud Sim; puale `kelpaga, täie `kelpaga katus Iis
2. a. külg- ja otsakatuse murdekoht tuul `lõhkund katuse `kelpa ää, kelbas joosseb `vastu katuse `arja; maeal on neli kelbast Nis; kelbas, sie on katukse otsa jäär, katus `kelpa pialt `pailas VMr; katus on `kelpa pialt `kat́ki VJg; se on pikk paĺk, sest saab `kelpa sarikas Lai b. otsakatuse ääresarikas kui katukse ots on puol `viltu, sis `nurkmine sarikas on kelbas Rak c. sarikatits – Ann
3. a. kallas, nõlv raabi kelbas oo, egä põllul kelbäst põle; jõel oo kallas, raabil oo kelbas; raavi `kelva sees oli mets mesilase pesa; raabi `kelba peäl oli na ilos rohi; üks jõe kelbäs seäl `katkes (vajus sisse); kui linad said ligund, siss tõmmati `tervelt `kelbäle; `kelbud põle `rääkigi; `põudjad oo raavi kelvastel; kõsu jäi järele nagu mädänd raavi `kelvä `sisse `kaevis Vig; aua kelbas ikka `ööldakse küll Nis; kelbas, sedasi libamesi mää rinnaku all; lähme `kelpa `piale `niitma Tür b. kehv, vilets (viljelus)maa on ka üks välja `kelbas VNg; põllul suured `kelpad sees, tühi koht, ei kanna `villa, põllu kelbas Nis
kolma|päev (põhisõna hrl lühenenud: -ba, -bä, -pa, -pä) kesknädal Mineva kolmabe udutas `vihma Kaa; neĺlaba `õhtu lihali̬i̬m, kolmapää pudru Var; kolmaba `süńdind lehm Saa; minu vanaisa õpetand `lapsi lugema igal laupäeva ja kolmapäeva `õhtal Amb; kolmabä oli pudru pää VMr; kolmaba `ütled ja tõenekõrd `ütled kesknädäl kua Kod; kui jüripääv õlema `riidisel pääväl või kolmabe, müristab paĺju MMg; kolmaba õdaku tuĺliva kośjad ja siis `tuudi püt́iga `viinä TMr; kolmaba om - - turu päiv San; kis kolmapääväl `sanna kütt, sann kütetäss pu̬u̬ĺpäävä Har; kolmabäävä ja `riidi oĺli paastu pääväʔ Se
lihav lihav g -a R eP(le- Pha) Trv TLä Kam Har Rõu Vas, -e Krk, -õ Krl; liha|b Aud(le-) Ris, g -va Mar PJg, -ba Vig; n, g lihav|a Vai Jäm Khk Rei, -e Hls; lihhav San Se, g lihava Nõo Plv Räp Lut
1. rammus, priske siga `lähtö lihavammast Vai; lihava mees kut ärg Khk; ei pole meie külas palju lihavid inimesi Rei; kis oli lihaba kaelaga ärg, üks nädäl `küntsi, juba oli verine kõik; lihab, suur lõtt lõua all kogoni Vig; `veised koa nii lihavad, liha täis Juu; laps on nagu pisike luts lihav Koe; ega lihav siis jõuvõimuline old Sim; `kaupmed on kõik lihavad Trm; iga üks (mees) tahab ike rammusad ja lihavad [naist] Ksi; si̬i̬ om lopsak ja lihave kasuge, `sirge ja sihvak Hls; lihaval inemisel om rassõ elläʔ, kiä `kuilass ja `keŕge, tu om virk Har; lihava˽tsiaʔ - - ku ar raviduʔ ummaʔ Lut
2. lopsakas nied (seened) on `ästi lihavad ja `piimased VNg; tuhli varred suured ja lihavad, `murduvad lapiti Käi; Ma põle na lihavud `viĺlu `ampsest aast änam näin Han; ma pani piotäie `soola `takja `kuurmesse, et ää kuevab. ta `vaata läks lihavamas Tõs; see kapsas on õige lihavide `lehtiga Saa; kõik asi tahab `vihma `saada, siis on lihab Ris; su̬u̬s nad (puud) kidurad `ongi, põlegi lihavid Vil; kuusel ei ole lihave päss, sellest ei saa kedägi Hls; kurgi `aava kasu taka, lehe ja varre om lihava, aga `kuŕke `küĺge ei tule Nõo; lihavaʔ kardoka varrõʔ umma `hõtraʔ Vas; rüä orass om ni‿`veiga lihhav, ku ammust `aigu ole eiʔ sääńe olnuʔ Se || (pilvedest) `sõuksed lihavad pilve atakad, ju ta oome ikka saab (sajab) Muh; na lihava `valgõ pilveʔ, na tähendäse muudku `vihma Har
3. hästi kasvatav, rammutatud siin on lihav maa, `kasvab üvä ja vihane roho Lüg; pöllud sönnikuga lihavaks `aetud Khk
1. rammus, priske siga `lähtö lihavammast Vai; lihava mees kut ärg Khk; ei pole meie külas palju lihavid inimesi Rei; kis oli lihaba kaelaga ärg, üks nädäl `küntsi, juba oli verine kõik; lihab, suur lõtt lõua all kogoni Vig; `veised koa nii lihavad, liha täis Juu; laps on nagu pisike luts lihav Koe; ega lihav siis jõuvõimuline old Sim; `kaupmed on kõik lihavad Trm; iga üks (mees) tahab ike rammusad ja lihavad [naist] Ksi; si̬i̬ om lopsak ja lihave kasuge, `sirge ja sihvak Hls; lihaval inemisel om rassõ elläʔ, kiä `kuilass ja `keŕge, tu om virk Har; lihava˽tsiaʔ - - ku ar raviduʔ ummaʔ Lut
2. lopsakas nied (seened) on `ästi lihavad ja `piimased VNg; tuhli varred suured ja lihavad, `murduvad lapiti Käi; Ma põle na lihavud `viĺlu `ampsest aast änam näin Han; ma pani piotäie `soola `takja `kuurmesse, et ää kuevab. ta `vaata läks lihavamas Tõs; see kapsas on õige lihavide `lehtiga Saa; kõik asi tahab `vihma `saada, siis on lihab Ris; su̬u̬s nad (puud) kidurad `ongi, põlegi lihavid Vil; kuusel ei ole lihave päss, sellest ei saa kedägi Hls; kurgi `aava kasu taka, lehe ja varre om lihava, aga `kuŕke `küĺge ei tule Nõo; lihavaʔ kardoka varrõʔ umma `hõtraʔ Vas; rüä orass om ni‿`veiga lihhav, ku ammust `aigu ole eiʔ sääńe olnuʔ Se || (pilvedest) `sõuksed lihavad pilve atakad, ju ta oome ikka saab (sajab) Muh; na lihava `valgõ pilveʔ, na tähendäse muudku `vihma Har
3. hästi kasvatav, rammutatud siin on lihav maa, `kasvab üvä ja vihane roho Lüg; pöllud sönnikuga lihavaks `aetud Khk
lodev lodev g -a VNg Kaa Rei Mär Tõs Hää Trm Kod Plt KJn Vil Trv; n, g lodeve Hls; lode|b g -ba, -va Aud; lodõv g -õ Krl; lotev g lodev|a Ran Puh, -e San; lotõv g lodõva Rõn(lottõv) Rõu lõtv; lotendav; vedel lodev inimene VNg; eks tal `końti mud́u ole, aga ta oo nii lodev Mär; `sohke laisk inimene, ei viisi tööd tehä, va lodev Tõs; kuradi lodev mees Trm; võt́tis lodeva mõõdu KJn; lehmä lõõg lodev, tuleb üle pää ärä Vil; kuuśk va lodev puu Trv; neid lodevid `rõõvid ei osta `kennig Hls; lotev sõĺm Ran; naesel olli kah sõrmuss sõrmen, aga ta‿lli lottõv ja `oĺli ärä kadunu Rõn; lodeve kondi, ei viisi midägi tetä San Vrd lödev
püha|päev (põhisõna sageli lühenenud: -päe, -pää, -pä, -ba, -bä, -be, -bε, -va, -vä, -ve) üld nädala viimane (või esimene) päev jumala`kartliku käib iga pühap̀ä kerigus VNg; `naaburmies `püüdis tehä pühä`päiväd ja ari`päiväd läbi [tööd], aga nüüd on `vaisemb mies kui mina Lüg; monik̀aised `eiväd `saaned `enne kotto kui pühä`päivä `uomiko Vai; pruudikodu `aksid pulmad pühabe `öhta, kui laulatamast tulid Jäm; ega pää pühabe, mis tal viga elada Kaa; oleks pühabid änam Vll; Pühapäe sadas Pöi; kolm pühabεt `olli tõtta (teda) kirgu `sambas peksetud Muh; Pühabe umigune unenägu läheb ruttu `täide Rei; ma kεisin neli pühavad järjest `niitmas Phl; ta ikka `praegu on kabe inime, käib iga pühava `palvelas Rid; pühävä `õhtate, siis olid noored `rahvad kõik vabad Mär; kuulutati kolm `korda maha, kolm pühäbäd Vig; neĺlaba ja teisiba ja pühaba oli lihasupp Mih; Pühäbä suab kauõmini magada Khn; pühava lubati [külla] `joosma `menna PJg; ta ei ole juba mitu pühabad oma nägu näidanud Saa; pühabed (pühapäeviti) käivad lapsed kodu HMd; sulane-tüdruk said liha ainult pühava Rap; ega igä pühäbä `pärgä `kantud mitte Juu; Vikatid `võeti pühapää otsast ää ja ihuti või käiati teravaks Amb; ennevanast tańtsiti `ühtelugu pühabe õhtati reie all Kad; kes pühäpääväl siin mua piäl tü̬ü̬d tegemä, sel ei õlema sugugi `aega siäl Kod; mina käesin pühaba kośjas Äks; kes pühaba `süńdis, see pidi `püidja olema Lai; `lauba `tehti kõik - - `korda, et pühava kedagi teha ei ole, muudku kiriku Pil; pühava ei ole tohtnd `leiba teha, kui pühab‿`leiba ti̬i̬d, se põleb elusas tules SJn; ma oian pühäbä ommukus vi̬i̬l sedä ääd `leibä Vil; ku ame alt `väĺlä näküśs, siis üteldess: sul oo pühäpäe pikep ku äripäe Krk; ta ti̬i̬d nii paĺlu ku lehm pühäpääväst Hel; ku `mõisa tü̬ü̬n ollit, siss last `peske sa `aiga es saa `enne ku pühäbä ommuku, siss pannit kueva koti Ran; üitstäis kõ̭ik, kas pühäpäiv vai äripäiv, ku tü̬ü̬ om tetä, siss tä ti̬i̬b pühäpäevän ja äripäevän Nõo; pühäpävän oĺl tu̬u̬ anuma liivatamine ja avvutamine Ote; pruut`paari kolm `kõrda õegati kerikun, perätside kolm pühä`päivä Rõn; pühäbä lähämi pidulõ Har; pühäpäävä õdaguss oĺli˽sakõ˽`kapstaʔ Rõu; sulasõ˽lät́sivä˽pühäpäväh poodi mano Plv; tu̬u̬ latsõkõnõ oĺl `väega˽hüä latsõkõnõ, ütte pühä`päivä ei jätä˽tä minno `kaemah käämäldäʔ Vas; mõsõ noʔ pühäbägiʔ umma suud (nägu) Räp; pühäpääväss küdseti tu̬u̬d `vatska Se; olõtsõpühiʔ, taa kutsutass `valgõ pühäpäiv, lihavõttõst üle nädäli edimäne pühäpäiv Lut
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|